TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere r...
Põhivara soetused 616 000 0 0 0 0 0 0 0 Intresside tagastamine 30 000 90 300 90 450 89 100 87 750 86 400 85 050 83 700 41 175 Laenude tagastamine 0 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Väljaminekud kokku 661 000 1 220 958 1 416 271 1 414 921 1 418 571 1 417 221 1 415 871 1 414 521 1 371 996 Jääk perioodi alguses 0 379 000 238 042 -98 230 -433 151 -771 723 -1 108 944 -1 444 815 -1 779 337 Muutus perioodis 379 000 -140 958 -336 271 -334 921 -338 571 -337 221 -335 871 -334 521 -291 996
.9 926 000 (14 500 000) Delhi...................................................7 207 000 (8 375 000) Calcutta...............................................5 400 000 (10 916 000) Madras (Chemai)................................5 361 000 Hyderabad.......................................... 4 300 000 Ahmadabad.........................................3 298 000 Bangalore............................................2 651 000 Kanpur.................................................1 958 000 Nagpur.................................................1 622 000 Lucknow..............................................1 592 000 Pune.....................................................1 560 000 Jaipur...................................................1 455 000 7.1. Mumbai Mumbai (varem tuntud nimega Bombay) on linn Indias. Ta on Maharashtra osariigi pealinn. Mumbai on eponüüm. Nimi on etümoloogiliselt tuletatud hindu jumalanna
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Tulud valuuta konverteerimisest 50 0,36% 15 0,11% 22 5,24% Põhivara müügikasum 9 0,06% 35 0,27% 9 2,14% Parkimisteenuste tulud 46 0,33% 56 0,43% 0 0,00% Taara käsitlustulud 294 2,11% 304 2,32% 0 0,00% Ekspeditsiooni tulud 958 6,88% 0 0,00% 0 0,00% Rentnikele osutatud muude 0 0,00% 829 6,32% 0 0,00% teenuste tulud Muud äritulud 1 554 11,16% 1 764 13,45% 389 92,62% Muud ärikulud 2 195 100,00% 840 100,00% 347 100,00% Kahjum põhivara müügist ja
Järva Imavere 83 21 158 210 913 3424 3971 Järva Jäneda ST 83 26 132 246 447 3877 1430 Järva Järva-Jaani 83 26 113 290 1544 3925 3319 Järva Kaardiväelan 83 27 133 231 1081 4492 1905 Järva Kalevipoeg 83 19 127 188 1144 3401 3673 Järva Kiir 83 17 130 218 444 3159 2083 Järva Kirna 83 30 242 207 958 4057 3188 Järva Koeru 83 20 122 229 888 3516 2642 Järva Lehtse 83 25 137 242 861 4136 2766 Järva Lenini nim. 83 23 134 263 1946 3927 4822 Järva Leninlik Tee 83 26 174 289 1516 4002 4817 Järva Majak 83 21 112 317 554 3747 1604 Järva Oktoober 83 28 122 230 1122 3907 3828 Järva Tammsaare 83 26 150 237 738 4447 2858
0 31 146 279 902 311 049 0 15 573 81 713 0 0 58 387 58 387 5 866 5 866 55 164 0 1 008 068 828 215 1 836 283 0 367 708 340 285 7 497 0 123 989 131 485 61 994 61 994 56 540 18 713 46 470 140 553 205 736 0 0 167 079 6 186 73 241 240 046 319 473 0 0 192 734 0 53 704 376 254 429 958 47 915 47 915 74 757 0 0 37 388 37 388 42 807 42 807 50 975 0 3 701 5 901 9 602 10 488 19 094 11 584 430 0 0 430 0 0 1 527 0 0 1 204 1 204 0 0 1 094 1 598 0 4 089 5 687 0 0 9 800 3 298 0 34 239 37 536 0 0 42 690
Õhtusöök 50 50 60 60 60 65 60 45 35 Lisateenused 542 542 596 596 596 542 542 488 488 Tulud kokku 2 442 2 442 3 075 3 521 3 500 3 217 2 758 2 492 2 208 Kasutada olev raha 20 574 19 042 17 829 16 958 16 076 14 911 13 282 11 382 9 188 Rendikulud 511 511 511 511 511 511 511 511 511 Kommunaalkulud 160 155 150 140 140 145 150 160 170 Palgakulud 320 320 320 320 320 320 320 320 Palgamaksed 109 109 109 109 109 109 109 Laen 1
Eesti lindude nimestikku on 18. augusti 2010 seisuga kantud 374 III 134 3118 69 1374 31 4492 1 Merikotkas liiki, neist vähemalt 225 on siin pesitsenud. Meilt rändab läbi ja Kokku 212 6654 76 2122 24 8776 958 siin talvitub sageli oluline osa kogu maailma arktiliste linnuliikide asurkonnast. Saarterikkus loob pesitsusvõimalusi merelindudele. Eesti * On püsielupaiku, kus kasvab mitu kaitsealust liiki. Seetõttu ei ole püsielupaikade koguarv alati sama, mis kategooriate
Järva Imavere 83 21 158 210 913 3424 3971 Järva Jäneda ST 83 26 132 246 447 3877 1430 Järva Järva-Jaani 83 26 113 290 1544 3925 3319 Järva Kaardiväelan 83 27 133 231 1081 4492 1905 Järva Kalevipoeg 83 19 127 188 1144 3401 3673 Järva Kiir 83 17 130 218 444 3159 2083 Järva Kirna 83 30 242 207 958 4057 3188 Järva Koeru 83 20 122 229 888 3516 2642 Järva Lehtse 83 25 137 242 861 4136 2766 Järva Lenini nim. 83 23 134 263 1946 3927 4822 Järva Leninlik Tee 83 26 174 289 1516 4002 4817 Järva Majak 83 21 112 317 554 3747 1604 Järva Oktoober 83 28 122 230 1122 3907 3828 Järva Tammsaare 83 26 150 237 738 4447 2858
70000065. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium 56 948 820 33 270 458 18 500 000 5 178 362 0 0 56 948 820 5 Tegevuskulud 53 944 320 33 265 958 15 500 000 5 178 362 0 0 53 944 320 6 Muud kulud 3 004 500 4 500 3 000 000 0 0 0 3 004 500
trade and industry. Russian, German, French, Belgian, Swiss and Baltic German businessmen invested in Estonian industry; the share of Estonian national capital was, however, small. The population of Estonia in 1897 was 958 000; slightly more than 90% were Estonians, 4% were Russian and 3.5% German. Every fifth person lived in the rapidly growing cities; two- thirds of them were Estonian. The late 19th century Estonia nevertheless remained an essentially agrarian country: about 65% of the population was involved in agriculture; 14% worked in industry and construction business, and 14% in transport, communication and the service sector. Germans and Russians still dominated in the intellectual, political and
Tabelis 7 on arvutatud kaudkulude jaotus tööaja alusel AS-s. Tabel 7. Ettevõtte üldkulude jaotus toodetele Lipumast, Tänavavalgustus Kokku 198 000 jm post, 71135 jm Kokku tööaeg, tunnid 2 444 1 316 3 760 Tööaeg ühele tootele 0,0125 0,0185 Kaudkulud toodetele kokku 351 958 189 516 541 474 Kaudkulud tootele 1,78 2,66 Otsekulu tootele 5,67 14,09 Toote täisomahind 7,45 16,75 Tänavavalgustusposti jooksva meetri täisomahind on 16,75 eurot/ jm. 14,09 + (((1316 / 3760) * 541 474) / 71 135) = 16,75 Tuginedes intervjuule ettevõtte juhtkonnaga arvestab töö autor, et keskmine tänavavalgustusposti pikkus on 8 meetrit
Noored kuldid ei peaks väga kiiresti kaalus juurde võtma, see takistab noorte ja imetamisel lahjunud emiste paaritamist, muudab jalad nõrgaks. Madal säätmistase (vähe energiat ja proteiini) alandab kuldi sugulist aktiivsust (libiido) ja ejakulaadi kogust, kui ei alanda sperma kvaliteeti (spermide konsentratsioon, liikuvus jne). REPRODUKTSIOONITARVE ENERGIAKULU PAARITAMISEKS 18 kJ/kg ainevahetusmassi kohta. Näiteks 200 kg kuldil kulub emise paaritamisel ligikaudu 958 kJ metaboliseeruvat energiat sellisele kuldile läheb päevas elatuseks ja kehamassi juurdekasvuks 35,18 MJ metaboliseeruvatt energiat. Seega moodustaks paaritamiseks kuluva energia kogus sellest tühise osa, kõigest 3%. EJAKULAADI ENERGIA 8 Ejakulaadi maht 300-400 ml. Kuldi sperma koostis: vesi 95%, valk 3,4%, süsivesikud ja lipiidid 1,6%.
1252 1140 Reiner Jaan Viljandi 04:07:51 M35 1250 2845 Reponen Risko Tartu 04:07:51 M35 51 134 Ridamäe Aivar Tallinn 02:55:32 M35 213 431 Riismaa Hanno Tallinn 03:12:22 M35 2447 1964 Ringo Maanus Hiiumaa 07:04:30 M35 90 165 Rips Leho Tartu 03:00:13 M35 801 416 Ritson Jaanus Harju 03:46:24 M35 2115 2368 Robi Jaanus Tartu 05:02:41 M35 1621 958 Rodima Janar Harju 04:27:02 M35 1333 2837 Rohtla Ivo Läti 04:11:50 M35 2165 1840 Rolskijs Girts Läti 05:09:07 M35 1499 1426 Ronk Toomas Viljandi 04:20:10 M35 1509 1633 Roose Gunnar Valga 04:20:57 M35 1741 1512 Roosimaa Rommi Tallinn 04:33:42 M35 770 703 Rootalu Andrus Harju 03:44:32 M35 1505 1842 Rooteman Tarmo Tallinn 04:20:49 M35
Maaharimisest tunduvalt efektiivsemaks viisiks on väetamine, mis koos kuivendamisega annab puude kasvus ja liigilise koosseisu muutumises kõige parema tulemuse. Antud töös kasutatavatest proovide võtukohtades on Selisoo kõige enam muudetud ja kuivendatud soo (Valk 2005: 247). 22 Selisoo pindala on 2051 ha, asub Ida-Virumaal, Mäetaguse vallas. Kogupindalast on 734 ha madalsood, 359 ha siirdesood ja raba alla kuulub 958 ha. Selisoo turbakihi keskmine paksus on 4,5 m ja maksimaalne on 6,5 m. Turba lagunemisaste on madalsoos ja siirdesoos 25-30 % ning rabas 15-20 %. Piirkonna reljeefi üldise lõunasuunalise kallakuse tõttu dreenitakse Selisood lõuna suunas kuivenduskraavide kaudu Milloja jõkke (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Terve Selisoo raba on ümbritsetud piirdekraavidega ning siirde- ja madalsoo osa praktiliselt terves ulatuses ära kuivendatud. Juba enne 1900 aastat on alla lastud Seli
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
Sissenõudja* Toimikuid Füüs. võlgnikke Jur. võlgnikke MCB Finance Estonia OÜ 762 751 2 Ferratum Estonia OÜ 9 9 - Hüpoteeklaen OÜ 34 34 - Placet Group OÜ 2652 2428 - SNEL Grupp OÜ 958 956 - SMS Laen AS 112 95 - Folkia AS Eesti filiaal 1030 1023 - Bigbank AS 17718 15196 10 KOKKU 23275 20492 12 Allikas: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda *MiniCredit AS-l ja Raha24 OÜ-l kohtusse antud nõuded puuduvad
Ehitati välja raudteevõrk (Tallinn–Peterburi liin valmis 1870. aastal), mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga (Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Šveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti rahvusliku kapitali osa oli tagasihoidlik. 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased — üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19.
madalale. Kogu Eesti kalapüügi mahust, moodustas Läänemere traalpüük 2012. aastal 65%. Tabel 2. Läänemere püügivõimalused ning räime, kilu ja tursa püügid aastatel 2007 2012 Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Räime kvoot (t) 24 406 23 871 22 793 21 413 19 315 15 059 Räime püük (t) 19 644 21 262 21 403 19 625 16 728 14 958 Räimekvoodi väljapüügi 80 89 94 92 87 99 protsent (%) Kilu kvoot (t) 53 023 53 135 48 473 48 521 36 734 27 905 Kilu püük (t) 51 007 48 582 47 298 47 862 34 976 27 697 Kilukvoodi väljapüügi 96 91 98 99 95 99 protsent (%) Tursa kvoot (t) 1 035 945 802 947 1 196 1277
50) CpG island detected in region 753 to 952 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 754 to 953 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 755 to 954 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 756 to 955 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 757 to 956 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 758 to 957 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 759 to 958 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 760 to 959 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 761 to 960 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 762 to 961 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 763 to 962 (Obs/Exp = 1.27 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 764 to 963 (Obs/Exp = 1.27 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 765 to 964 (Obs/Exp = 1.30 and %GC = 53.50)
linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
02.80 38002255519 #N/A #N/A Angelika Kukk 16.10.65 46510169338 320 278 Lembit Kimmari 11.02.66 36602118154 904 #N/A Mihhail Reinsalu 25.05.71 37105255414 555 #N/A Sirje Vassiljeva 12.07.77 47707125718 #N/A #N/A Sigrid Meri 24.12.60 46012245534 #N/A #N/A Uljana Salonen 30.03.86 48603309410 853 280 Tatjana Tosso 16.05.80 48005169932 #N/A #N/A Toomas Kikkas 22.05.61 36105224261 958 #N/A Kristel Kuhi 13.05.80 48005131840 875 #N/A Egert Svarts 20.01.66 36601207884 #N/A #N/A Martin Serg 05.10.87 38710053765 931 #N/A Karin Keerup 30.03.63 46303308962 #N/A 783 Innar Randrüüt 14.06.55 35506143483 #N/A #N/A Tiina Luhakooder 18.10.87 48710184270 971 #N/A Kalmer Karjust 25.10.53 35310258258 1 040 #N/A Maria Kimmari 07.01.84 48401072923 206 #N/A Aire Savest 21.12
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
139821 Rohuküla 58.90587323.424611 139821 Rohuküla Ridala vald 139822 Rohuküla 58.90616 23.424941 139822 Rohuküla Ridala vald 21635 5700339-1Rohuküla 58.90882223.429811 21635 Rohuküla Ridala vald 93023 5700999-1Rohuküla 58.90475923.425042 93023 Rohuküla Ridala vald 956 04601-1 Rohula 59.36566924.629511 956 Nõmme 957 04602-1 Rohula 59.36527524.629238 957 Nõmme 958 04603-1 Rohula 59.36576 24.63253 958 Nõmme 959 04604-1 Rohula 59.36528 24.63133 959 Nõmme 4216 23638-1 Rohuneem59.56087224.802677 4216 Viimsi vald 4210 23632-1 Rohuneeme 59.55089124.795174 4210 Viimsi vald 4211 23633-1 Rohuneeme 59.55050624.794908 4211 Viimsi vald 4214 23636-1 Rohuneeme 59.55855024.797829 4214 Viimsi vald 4215 23637-1 Rohuneeme 59.55836824
More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T...
09 Regular Air -29.14 4.18 5144.8715 0.09 Regular Air 1435.83 155.99 2766.818 0.03 Regular Air 846.95 65.99 155.89 0.1 Regular Air 50.19 9.9 1333.18 0.07 Delivery Truck 120.01 50.98 117.27 0.01 Regular Air 35.45 5.84 65.7 0.02 Express Air -83.54 1.76 1685.07 0.03 Regular Air -681.97 41.47 7036.11 0 Regular Air 1268.65 161.55 2475.08 0 Express Air 958.80 136.98 1610.42 0 Regular Air 813.35 30.93 1290.2065 0.06 Express Air -160.68 35.99 772.67 0 Regular Air 286.87 21.38 112.05 0.04 Regular Air 26.21 4 61.098 0.02 Regular Air -257.72 65.99 132.01 0.04 Regular Air -93.12 4.37 626.33 0.01 Regular Air 24.56 45.19 394.34 0.1 Regular Air 352.38 136.98 291.66 0.08 Regular Air -192.92 136.98 783
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
