Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku p...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
Süüdistused lendasid igale poole. Selles õhustikus tõusid 2 liidrit- Thenistokleis ja Aristreides. Nad olevat olnud vastandlikud, sh isikliku poole pealt. Nende tüli ühine objekt oli Laurioni hõbedakaevanduse hõbe. Aristeides pakkus, et raha võiks Ateena kodanike vahel ära jagada. See oleks tähendanud, et ateenlased oleksid rikkamaks saanud ja raskerelvastatud jalavägi oleks samuti suurenenud. Thenistokleis arvas, et võiks laevastiku ehitada. Korraldati 483 ostaktism ja Thenistokleis võitis, ehk teine läks eksiili. Laevastik valmis 3a ja Ateena sai väga tugeva laevastiku endale ehk temast sai Ateena merevõimu alusepanija. Laevastikus teenisid kõige vaesemad kodanikud, seega lavastiku tähtsus pikemas perspektiivis tugevdas nende kodanike tähtsust kaitsmisel ja seega ka poliitikas. Moodustati ühisrinne. Thessaalia hüljati ja kaitsti Kesk-Kreekat. Thermopüülide lahing 480. Kesk-Kreekat ei olnud enam võimalik kaitsta
arenguülesanneteȱtäitmiseȱedasiȬ SotsiaalseltȱvastuvõetamatudȱväärȬ lükkumine)ȱ tusedȱ Ebaküpsedȱhuvidȱ 480 12. valdkond: mugavustunne 13. valdkond Kasvamine/areng 1. klass: kasvamine.................................................................................. 483 Ebaproportsionaalseȱkasvamiseȱriskȱ(00113)...........................................................483ȱ Kasvuȱjaȱarenguȱmahajäämusȱ(00111) ......................................................................484ȱ 2. klass: areng........................................................................................... 484 Kasvuȱjaȱarenguȱmahajäämusȱ(00111) ......................................................................484ȱ Arenguȱmahajäämuseȱriskȱ(00112) .......
the microscopic world of microbes. The cooked, or fermented food supplies, they microbial world includes viruses, bacteria, compete with the space and utilization of the yeasts, molds, protozoa, algae, and other food’s nutrients; these are considered to be organisms that at different growth stages spoilage microorganisms. Occasionally, the Microbial Hazards in Foods: Food-Borne Infections and Intoxications 483 effects of consuming the food are minimal. Food-Borne Disease Cases But if the contamination of bacteria, yeasts, A food-borne disease case is the consump- and fungi levels are too high, then there will tion of contaminated food by one susceptible be undesirable physical, chemical, and bio- person who later became ill.
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobiva...
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
796,849 381 23,695 835 20,537,521 339,878 198 794 5 211,202 793 4,586 10 3,487 81 109,861 37,036 18,108 331 1,048 16 3,274,654 25,923 66,094 453 18,394 225 2,383,578 232,697 11,431 221 6,688 103 4,206,738 222,985 2,449 52 1,434 26 843,103 15,545 6,677 80 32,684 202 1,056,493 245,955 7,488 133 10,643 188 483,884 73,689 15 5 74,622 10,198 11,439 24 7,049 86 578,903 308,293 47,527 339 17,249 134 1,478,694 217,035 766 971 20 2,539 11,815 138 2 304 16 33,078 6,481 27,779 11,359 160 404,264 5,852 192 13 30,284 314 9,155 239,835 368 117 17,815 145 1,267,700 468,323
I lisas on ohustatud elupaigad. II lisas on ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid. Eesti imetajaid on nimekirjas 11, kahepaikseid 2, kalasid 10 ja selgrootuid 15. Läbirääkimised käivad hundi, karu, ilvese ja kopra osas. Taimeliike on nimekirjas 21, neist 14 õistaimed ja 7 samblad. Tuntumatest taimedest on seal kaunis kuldking, palu-karukell ja nõmmnelk. 1997. aasta versiooni järgi on loodusdirektiivi I lisas 198 elupaigatüüpi, II lisas 230 loomaliiki ja 483 taimeliiki. III lisas on loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisas on rangelt kaitstavad liigid. V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks. Nende direktiivide täitmiseks on loomisel kaitsealade ökoloogiline võrgustik NATURA 2000, mille moodustavad: 1
Sirje Kilter 24.11.56 45611246285 #N/A 610 Erge Treumann 21.05.73 47305212969 961 #N/A Jaan Kimmari 09.06.73 37306095841 188 #N/A Jako Lehtla 31.01.78 37801318077 #N/A #N/A Naima Kodi 06.12.62 46212068210 #N/A #N/A Jaanika Treier 01.10.68 46810015059 #N/A #N/A Külli Arvola 30.09.87 48709309699 286 #N/A Tarvo Annus 03.01.85 38501033888 124 #N/A Pirjo Kivima 21.07.72 47207218185 483 #N/A Anne Kukk 31.07.67 46707313334 398 #N/A Kristo Lehtla 03.07.86 38607036771 347 #N/A Eneli Parts 29.09.85 48509292603 #N/A #N/A Tiia Jaanus 29.07.59 45907296474 323 #N/A Eleri Järv 18.08.53 45308182620 849 #N/A Ivo Laidvee 22.11.64 36411226779 799 #N/A Maria Elmik 09.07.80 48007096514 1 130 #N/A Kairi Jüriorg 21.06.62 46206217606 287 #N/A Marju Kukk 22.02
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
hälve Normaal Lognormaal Vahemik 2 Vahemik 2 0.524446 0.72042 2.0552959 -4.009344 0 0.0181453 2669 0.16948 -0.415446 0.660046 -3.931834 0 0.439613 2953 1.656838 1.283415 3.6089442 -3.854325 0 0.8610807 2025 1.796687 1.336639 3.8062288 -3.776816 0 1.2825483 1380 0.167669 0.405707 1.5003635 -3.699306 0 1.704016 905 4.013308 -2.007091 0.134379 -3.621797 0 2.1254837 614 0.680808 0.821344 2.2735539 -3.544288 1 2.5469514 466 0.288031 -0.540452 0.5824846 -3.466778 1 2.9684191 339 0.065896 0.252936 1.2878011 -3.389269 2 3.3898868 265 6.371178 -2.527886 0.0798276 -3.31176 1 3.8113544 221 1.595399 -1.266858 0.2817154 -3.23425 0 4.2328221 172 0.004681 0.064648 1.0667835 -3.156741 5 4.6542898 138 0.135328 0.364103 1.4392218 -3.07...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
68 388 12/15/2012 Not Specified 46 69 416 9/26/2010 Low 20 70 417 2/5/2009 Medium 39 71 417 2/5/2009 Medium 3 72 420 10/30/2011 Not Specified 8 73 420 10/30/2011 Not Specified 6 74 448 8/20/2011 Medium 22 75 449 7/19/2011 High 45 76 450 3/4/2011 Not Specified 29 77 450 3/4/2011 Not Specified 35 78 454 12/26/2011 Low 42 79 481 10/7/2012 High 44 80 483 7/10/2011 High 30 81 487 8/17/2012 Critical 19 82 512 5/19/2011 Low 6 83 512 5/19/2011 Low 48 84 513 4/30/2011 High 33 85 515 8/28/2010 Not Specified 19 86 515 8/28/2010 Not Specified 21 87 548 9/20/2009 Critical 41 88 548 9/20/2009 Critical 29 89 548 9/20/2009 Critical 26 90 549 7/12/2012 Critical 13 91 549 7/12/2012 Critical 5
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
Murrud selles piirkonnas toovad sageli kaasa avatud ühenduse väliskeskkonna ja kolju siseruumi vahel. Neid iseloomustab liikvori eritumine, mõnikord ka õhu sisenemine ning nad kujutavad endast suurt infektsiooniohtu kolju siseruumile. Algselt on väljuv liikvor alati segatud verega ning pole sellisena äratuntav. Kahtlus tekib mitte lõppeda tahtvast verise vedeliku edasinirisemisest. Lamavatel patsientidel niriseb see alati läbi neelu! Joonis 34.2. Kolju-urgete anatoomia 483 Äkilised kiirendusjõud (nt auto laupkokkupõrkel, tagant otsasõidul), mis mõjuvad inimese suhteliselt raskele peale, toovad kaasa väga suure koormuse lülisamba kaelaosale. Selline vigastus tabab 15% kõigist aju-koljutraumadest. Motoorsed juhteteed suurajukoore ja seljaaju vahel lähevad piklikajus suures osas risti teisele poole. Ajutrauma järel tekib seetõttu halvatus vigastuse suhtes vastaskehapoolel, seljaajuvigastuse korral aga samal kehapoolel. Oluline füsioloogia
Milliste valdkondade kohta on võimalik saada kuluinformatsiooni kõiki logistika- kulusid hõlmavast kuluarvestussüsteemist? 8. Kirjeldada logistika kuluarvestussüsteemi rajamise protsessi. 17 Kuluarvestus ja kulujuhtimine 483 17.7. Kogukulu analüüs ja kulude kompromiss logistikas Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept, TCC) eeldab, et logistika kõikide vald- kondade kulusid vaadeldakse ja analüüsitakse ühel ajal ja koos, võttes arvesse kõiki võimalikke logistikakulusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
