.......................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE..............................................................................................11 5. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................12 Lutt J, Raukas A, "Eesti selfi geoloogia" Talinn 1993........................................................................12 Raukas A, "Eesti Loodus" Talinn 1995...............................................................................................12 Raukas A. "Eestimaa viimastel aastamiljonitel" Tallinn 1988............................................................12 Raukas A, Ivar Arold, Viiding H, "Geoloogia alused" Tallinn 1987..................................................12 6. LISAD..........................................................................................................13
peamiseks ülesandeks sai algul rahalistesse raskustesse sattunud väljakaevamis- ja konserveerimistööde aitamine. Väga tähtsaks eesmärgiks sai ka Lihula ajaloo propageerimine. Kõige paremini oleks seda saanud teha kohamuuseum. Parima asukohana muuseumile tuli kõne alla mõisahäärber. Algul jäi aga asi soiku, sest mõisas tegutses sovhoos (hilisem osaühistu). Muuseumi jaoks ruumi ei olnud. Olukord muutus 1990. aastate keskel. Sovhoos lõpetas tegevuse ja 1995. aastal tagastati mõisasüda USA-s elavale õigusjärgsele omanikule Madli Roosiorg- Kirchhoffile. Fond hakkas kohe aktiivselt tegutsema, et pärijale selgeks teha - hoonesse peaks tulema muuseum. See õnnestuski. Veelgi enam, nähes fondi juhatuse entusiasmi, otsustas omanik mõisa fondile kinkida. 07. juunil 1995 kirjutatigi kinkelepingule alla. Koheselt hakati tegema ettevalmistusi muuseumi avamiseks mõisas. Otsustati
· oktoober 1925 november 1926 oli panga president Artur Uibopuu · november 1926 juuli 1940 oli panga president Jüri Jaakson · juuli 1940 oktoober 1940 oli panga president Juhan Vaabel · 1944 1949 oli panga president Martin Köstner · 21. jaanuar 1968 31. detsember 1980 oli panga president Oskar Kerson · 28. detsember 1989 23. september 1991 oli panga president Rein Otsason · 23.september 1991 27. aprill 1995 oli panga president Siim Kallas · 27. aprill 1995 7. juuni 2005 oli panga president Vahur Kraft 7. juuni 2005 kuni praeguseni on panga president Andres Lipstok 4 Eesti kroon Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Eesti on kasutusel praegu 1; 2; 5; 10; 25; 50; 100 ja 500 kroonised
Jaan Kaplinski Koostanud : Raili Mitt Liisi Iling Agnes Rääk Maris Paumets Elulugu · Sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus · Lõpetas 1958a.Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (196...
Norra rahvaarv Norra SKP muutus Periood 1991-1993 Muutus 2,3 % ( 1993 ) - 3,8 % (1992) 1992 tõus siseriiklikud mõjud ( tulumaks alandati 28 %ni ) 1992 lasti norra krooni kurss ujuvaks ( seisis näilistel väärtustel) 1993 aastal oli euroopa turg madalseisus, sama ka norras Periood 1994-1997 Kõikumine 4,2 % ( 1995 ) kuni 5,1 %ni ( 1994) nafta hind kõrge 1994 lõppes finantsreform ja sõlmiti nn. EFTA leping 1996 sõlmiti Schengeni viisavabaduse leping 1997 eksborditi 450 miljardi eest kaupu teenuseid Periood 1998-2003 SKP muutus 0,4lt % (2003) kuni 2,9 % ( 2000) Langus algas 1998 aastal mõjutatuna aasia finantskriisist Nafta hind 1998 aastal 12.6 $ barrel
Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12
3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Aastaarv Rahvaarv 1950 8,267,337 1955 9,277,087 1960 10,361,273 1965 11,439,384 1970 12,660,160 1975 13,771,400 1980 14,615,900 1985 15,695,238 1990 16,956,242 1995 17,975,634 2000 19,053,186 2005 20,232,346 2010 21,515,754 2015 22,751,014 2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.
särgede peamist toitu molluskeid. Mõned liigid olid hajusalt levinud kogu lahes (haug, viidikas), teised esinesid sügavamatel suudmealadel (koha, vimb, luts ja mereliigid), nurg oli kõige arvukam lahe keskosas. Ahvenavaru oli Väinameres ja ka Matsalu lahes 1990. aastate algul küllalt heas seisus.1993. a. (esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli suvistes seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid suuremad ahvenad enamuses välja püütud. Seirepüükide andmetel vähenes ahvena arvukus Matsalu lahes ajavahemikus 1993--99 umbes 10 korda .Suurte, üle 6-aastaste ahvenate arvukus langes samal ajavahemikul veel enam, 40-- 80 korda. Praegusel ajal ei ole kala arvukus väga suur. Kohalikud kalamehed kurdavad kala vaesuse üle. · http://www.hiiukala.org/cms/uploads/ADMINFILES/materjalid/vainamere_kal astik_varud_pyyk.pdf Kasutatud kirjandus
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 ...
ECM 1999. Arvo Pärt: Kanon Pokajanen. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1998. Veljo Tormis: Casting a spell... Estonian Calendar Songs 1966-1967. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1996. Erkki-Sven Tüür: Crystallisatio. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 1996. Alfred Schnittke: Requiem & Henryk Górecki: Miserere. Rootsi Raadio Koor, Eric Ericsoni Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Caprice 1995. Sergei Rahmaninov: Vespers. Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1995. Kaunimad Laulud. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tallinn Brass, Tõnu Kaljuste. Forte 1994 Erkki-Sven Tüür: Oratorio Ante Finem Saeculi / Symphony No.2. Oratooriumikoor, sümfooniaorkester, Tõnu Kaljuste. Finlandia 1994. Arvo Pärt: Te Deum. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 1993. Frank Martin: Mass for Double Choir / Veljo Tormis: Choral Works
Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk onsündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja ...
Oluline on eakohasus. Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada, moraal tuleb peita jutukeste sisse, lastekirjandust ei tohi temaatiliselt piirata ainult lastetoaga, tuleb rääkida ka elus laiemalt, selle headest ja halbadest külgedest. o Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30) 4. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=28&table=Persons (28.03.2011, kell 16.30). Reinhold Kamsen (1871-1952) Luuletaja ja lastekirjanik Reinhold Kamsen sündis 24. (12.) okt 1871 Viljandimaal Imavere vallas talupoja peres. Õppis Järavere külakoolis
Walter Bruce Willis on sündinud endise Lääne-Saksa sõjaväebaasis 19. märtsil 1955. aastal. Isa David oli keevitaja ja vabrikutööline, kes viis pere tagasi New Jersey'sse peale vallandamist sõjaväeteenistusest 1977. aastal. New Jersey's elas Bruce aktiivset lapsepõlve. Ta leidis juba siis, et tal on lihtsam end väljendada laval publiku ees. Seetõttu oli ta ka keskkoolis näiteringi liige ja ka õpilasomavalitsuse president. Kolledszh'isse Bruce ei läinud, vaid asus isa jälgedesse transportima töölisi Du Pont'i tehasesse. Sellest tööst ütles ta lahti peale kollegi surma ning asus tööle baaridesse. Samuti oli ta mõnda aega R&B grupi Loose Goose liige. Peale lühikest turvamehe ametis olemist pöördus ta oma algse kire, näitlemise juurde. Ta osales draamas Montclair State Kolledzhis, kus ta mängis klassi etenduses "Cat on a Hot Tin Roof". Seejärel lahkus Willis koolist ning suundus New York'i. Willis hakkas taas baarmaniks, kuid sedapuhku poole...
keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeludest kinni ning peagi oli ka rünnak. Teises maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses. Pärast sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse. 4 3. Tuumarelv Esimene tuumarelva plahvatus toimus 16. juulil 1945 Ameerika Ühendriikide osariigis New Mexicos. Vähem kui kolme nädala pärast 6. augustil 1945 plahvatas tuumapomm Hiroshima kohal. Plahvatuse tagajärjel suri või sai tõiselt haavata 130 000 inimest. Kolm päeva hiljem
Euroopa liidu peamised institutsioonid- ministrite nõukogu. Seadusandlik; 27 liiget; välisministrid arutavad välis- ja EL sisepoliitikat; määrus= seadus; direktiiv= kohandamine; arvamus-soovituslik; otsus- ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- ne...
Kurt Cobain Jakob Westholmi Gümnaasium 9.c Karl Silvar Alemaa 25.02.2010 Kurt Cobain Kurt Donald Cobain (20.02.1967 05.04.1994) Nirvana · Grunge ja alternatiiv rock · Solist, kitarr Kurt Cobain · Bass Krist Novoselic · Trummid Dave Grohl · 1995 Ameerika Muusika Auhinnad : Lemmik Heavy Metal/Hard Rock artist võitja Dave Grohl · Praegune ansambel Foo Fightersi liige · On olnud seotud : Tenacious D, Queens of the Stone Age jt. · Muusikaga on olnud aktiivne aastast 1986 Krist Novoselic · Horvaatias sündinud · Muusikaga on olnud aktiivne aastast 1987 · Hetkel bändis Flipper Cobaini lapsepõlv · Sündis väga muusika rohkesse keskkonda
Argo Pihtjõe VLE-2 Eicca Toppinen Max Lilja Antero Manninen Paavo Lötjönen 1993 a. alusatati metallica lugude mängimist tsellodel. 1995 a. Apocalyptiac sai kutse mängida Helsingis Teatro nimelises klubis. 1996 a. ilmus Apocalyptica debüütalbum "Apocalyptica Plays Metallica by Four Cellos". 1998 a. ilmus album "Inquisition Symphony". 1999 a. lahkus bändist Manninen ja asemele tuli Perttu Kivilaakso. 2000 a. ilmus kolmas stuudioplaat "Cult" 2001 a. ilmutati Live [DVD]. 2002 a. lahkus bändist Max Lilja, et liituda ansambliga Hevein. 2003 a. ilmus omaloomingut sisaldav album "Reflections". 2005 a
Viies tase nimi 1 RIIGIKORD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Teine tase Rootsis kehtib Kolmas tase Neljas tase konstitutsioonilie Viies tase monarhia Rootsi on 1995 aastast Euroopa Liidu liige nimi 2 GEAOGRAAFILINE ASEND Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Pealinn Stockholm Teine tase Rahaühik Rootsi kroon Kolmas tase Neljas tase (SEK) Viies tase Pindala 449964 ruutkilomeetrit Rahvaarv 9 428 100
(Shia LaBeouf), kel endal pole asjast veel aimugi. Rezissöör Lavastaja Michael Benjamin Bay sündis 17. Veebruaril 1965, Los Angeleses. Peale filmikooli lõpetamist töötas Bay muusikatööstuses, tehes videosi sellistele nimedele nagu Tina Turner, Meat Loaf, Lionel Richie, Wilson Phillips ja Donny Osmond. Peale selle tegi ta ka reklaame sellistele brändidele nagu Nike, Reebok, Coca-Cola, Budweiser ja Miller Lite. Filmimaailma läbilöögi tegi Micheal Bay 1995. aastal, lavastades kassahiti "Bad Boys", mis ühtekokku teenis ligi 160 million dollarit. Edukas on mees olnud ka järgnevatel aastatel, kassahittidega nagu "The Rock" (1996), "Armageddon" (1998) ning "Pearl Harbor" (2001). Pildid Näitlejad Josh Duhamel Shia LaBeouf Tyrese Gibson Megan Fox Jon Voight Shia LaBeouf Sündinud: 11.06.1986 Los Angeles, California, USA Kuulsamaid rolle: "Transformerid: Langenute kättemaks" (2009)
Untsakad Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006) ·Untsakad 10 (2002) ·Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) ·Metsa läksid sa (1998) ·Nizni Novgorod (1997) ·Päälinna laiv Von Krahlis (1996) ·Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) ·Karmi elu sunnil (1994) Praeguseks moodustab Untsakad läbilõike keskmisest eestlasest kui võtta kontserdil kuus suvalist inimest, siis on nende hulgas kind...
M M A T M D U IS T R AL ...
Brandner PCB Meiri Soon Triin Kask Ettevõttest ● Tegeleb trükkiplaatide toomisega ● Asutati 1995. aastal Hr Manfred Brandneri poolt ● 1997.-1998. aastal firma pankrotistus ning firma osteti ära oma töötajate poolt Eesmärk ● Toota võimalikult kvaliteetseid trükkplaate võimalikult kiiresti ● Selle käigus anda inimestele tööd ja arendada neid tehnoloogia valdkonnas Visioon/missioon ● Olla usaldatud oma klientide poolt, austatud looduse poolt ja kardetud konkurentide poolt Slogan/väärtused
Contra Margus Konnula { Sündinud 22. märts.1974 Sündinud Võrumaal, Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Ta on käinud Urvaste algkoolis ja Kuldre 9. klassilises koolis. Tema loomingus on palju võru keelt Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter – 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001) ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardip...
Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. • 1991. aastal iseseisvus esimesena Sloveenia, millele Serbia vastas kohe sõjaga, kuid sloveenlased suutsid • Seda raevukamalt hakkas Serbia takistama teiste Jugoslaavia osade, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsogovina iseseisvuspüüdlusi. • Puhkes sõda, kus kõik süüdistasid üksteist vastastikku etnilises puhastuses ning massimõrvades. • NATO sekkumine 1995. aastal pani vägivallale piiri ning sundis sõdivaid rahvaid rahu sõlmima. • 1998. aastal alustas Serbia aktsioone maa edelaosas Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu. • Kuna Serbia ei nõustunud vägivalda lõpetama, hakkas NATO 1999. aasta kevadel Serbiat pommitama. • 1999. aasta suvel saabusid Kosovosse rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes konflikti lõpetasid.
AS Toftan Eva Tasso Eesti Maaülikool Ettevõttest Toodetakse saematerjali kuusest ning männist Asub Võrumaal, Sõmerpalu vallas Asutatud 1995 Suuruselt teine saeveski Eestis ja kolmas Baltikumis 4.11.2013 Eva Tasso Kasutusvaldkonnad Liistud, puusepatooted Aknaraamid, ukse lengid Välisvooder/sisevooder, põrandalauad Liimpuit Roovitused Pakendid, kaubaalused Aiad, tarad, tuulepiirded 4.11.2013 Eva Tasso 4.11.2013 Eva Tasso Tootmismaht kuupmeetrites 450000 400000 350000 300000 250000 Toftan saeveski
5 . 1 1985 1528781 711033 817748 6 . 1 1986 1540190 717279 822911 1 1987 1552221 723881 828340 8 . 1 1988 1561900 729288 832612 9 . 2 1989 1568131 732965 835166 0 . 2 1990 1569174 734044 835130 1 . 2 1991 1561314 730152 831162 2 . 2 1992 1533091 715030 818061 3 . 2 1993 1494128 694653 799475 4 . 2 1994 1462514 678632 783882 5 . 2 1995 1436634 665310 771324 6 . 2 1996 1415594 654423 761171 7 . 2 1997 1399535 646245 753290 8 . 2 1998 1386156 639629 746527 9 . 3 1999 1375654 634484 741170 0 . 3 2000 1369515 631579 737936 1 . 3 2001 1364101 629020 735081 2 3 2002 1345378 628754 716624 3 . 3 2003 13341444 619852 714292 4 . 2
WTO(The World Trade Organization) Kätriin-Eliis Suurküla 12M HWG 2013 The World Trade Organization e. Maailma Kaubandusorganistatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Peakorter asub Sveitsis, Genfis Asutatud 1 Jaanuaril 1995 Liikmeid on 158 Tegutsemispõhimõtted (ehk neli lihtsale põhimõttele rajatud reeglit) Esimene reegel: lubab kaitsta kodumaist tootmist välismaiste konkurentide vastu. Teine reegel: näeb ette tariifide ja teiste kaubandustõkete vähendamise ja kaotamise riikide vahel mitmepoolsete läbirääkimiste teel. Kolmas reegel: kohustab riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel, kust imporditakse või kuhu eksporditakse. Neljas reegel: võrdne kohtlemine
· Aastast 1979 hakkas ta suunama üliõpilaste ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde · Juhendas õpilasi ka nende kunstisuundades · ta valiti Jyväskylä ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks · Kunstiteadlased on teda liigitanud rahvuslik-konservatiivseks kunstnikuks · Oli graafik Näited · "Kodalased". 13 reproduktsiooni 1984 · metsotintosari "Kirgastumine" 1991- 1995 · Kaks Päikesepõtra · Teekond Valgustumisse · "Kalivägi"-1988 Kaljo põllu Kokkuvõte · Kaljo Põllu oli tegev mitmel alal. Ta oli õpetaja,juhendaja kui ka graafik.Ta sai eesti riigi poolt palju tunnustust.Nagu näiteks sai Jakob hurda rahvuskultuuri auhinna või Eesti Vabariigi kultuuripreemia.Ta avaldas väga palju teoseid, millest tuntumateks on,,Kalivägi" (19781984, 65 tööd), ,,Taevas ja maa" (19871991, 40 tööd) ja
EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI Tegutses aastatel 1988-1995. Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks. Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.1...
Tuhala Nõiakaev hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas. Tegemist pole arteesia kaevuga. Ühtejärgi võib seda ürgset vaatepilti näha ühest päevast kuni kolme nädalani. Kaevu sügavus on 2,4 m ja selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Nõiakaev on suurim ajutine allikas, mis asub Sulu talu õueveerul.Talu on esmaskordselt mainitud 1765. a ja selle nimi tuleneb suletud keskkonnast ehk "vesi voolab sulus". Tõenäoliselt samal ajal ehitati joogivee kaitseks allikasse kaevurakked. Samal põhjused tõsteti 1958. a rakkeid veel meetri võrra. Allikat pole kaevu tarvis kunagi süvendanud. Enamasti hakkab Tuhala Nõiakaev pulbitsema kevadel, pursates vett kuni poolemeetrise kuplina. Kohisedes vajub vesi raskesti alla, ujutades ...
NATO kasutada aatomipommi, ükskõik kas Nõukogude Liit kasutab seda esimesena või mitte. Nato lipp NATO riigid 2009.a seisuga Eesti ja NATO 1994. aastal käsitles president Lennart Meri oma kõnes esmakordselt Euroopa Liidu ja NATO-ga integreerumist. Siiski nägid paljud poliitikud püüdlusi NATO-ga liituda kui perspektiivitut projekti, mis rikuks Eesti neutraliteeti. Eesti alustas osalemist rahvusvahelistes operatsioonides 1995. aastast. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse. Eestisse saabus 150 USA maaväelast ning Taani hävitajad baseeruvad püsivalt Eesti lennubaasis. See on esimene kord, kui NATO liitlased Eestisse pikemaks ajaks jäävad.
Põhja-Eestis ning Peterburis. 1950.a sügiseni eksisteerisid põllumajanduslikud ühistud, seejärel ühistud likvideeriti ja moodustati riiklikud võitööstused, mis allusid võitööstuste keskustele. 1954 - 1958 loodi keskuste asemele trustid. Kunda, hilisem Linnuse tsehh, allus Tallinna Trustile. 1959. aastal alustati kombinaatide moodustamist. Rakvere Võitööstus kuulus Kiviõli Piimatoodete Kombinaadi koosseisu. 1991.a oktoobrist sai ettevõttest RAS Rakvere Piimatööstus, 1995.a jaanuarist AS Rakvere Piimatööstus. 1995. aasta mais erastati AS Rakvere Piim Rakvere Piimaühistule. 1996. aastal emiteeris Rakvere Piim aktsiaid AS-le Põlva Piim, et saada vahendeid investeeringuteks. Tulemuseks oli Rakvere Piimaühistu osaluse vähenemine Rakvere Piimas 51 %-ni, Põlva Piima osalus 46 % ja väikeaktsionäridel 3 %. 1998. aastal ehitas Rakvere Piim uue külmhoone. 1999. aastal tõi Rakvere Piim turule kaubamärgi "Farmi" ja alustas jogurti tootmist. 2000. aastal
ligipääsetavus, ametnike võrdne ja õiglane kohtlemine ja personalivalik, edutamine ja tasustamine professionaalsusest lähtuvalt. (Kalev jt, 2012, lk 363) Tegemist on jätkuva protsessiga, kus mõnegi eesmärgi saavutamine võib ka tänasel päeval alles ees seista (nt usaldusväärsuse saavutamine). Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ka ATS) menetlemine algas 1994. aasta juunis. Seaduse 3 vastuvõtmiseni jõuti 25. jaanuaril 1995. aastal. Seaduseelnõu väljatöötamine jäi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse ekspertide ülesandeks. Puudusid poliitilised suunised soovitava süsteemi osas, peamiseks eeskujuks sai ka muudes valdkondades Eestile aluseks olnud Saksa õigussüsteem, tutvuti ka Prantsuse avaliku teenistuse kogemusega. (Kalev jt, 2012, lk 365) Seaduse jõustumistähtajaks nähti esmalt ette 1. juuni 1995. Kuid, kuna mitmed probleemid
Viidatud teoste täielikud kirjed on töö lõpus kirjanduse loetelus (NB! Mitte kasutada seal jutumärke!) Kui Teie töö piires esineb mitu sama perekonnanimega autorit, tuleb lühikirjesse lisada eesnime täht: (Normet, I. 2002: 77) ja (Normet, L. 1990: 15-16) Kui autoreid on kaks või kolm, tuleb kõiki mainida ja eristada semikooloniga: (Saro; Pappel 2008: 15) Kui autoreid on rohkem kui kolm, piisab esimese mainimisest ning lühendi jt lisamisest: (Lippus jt 1995: 20) Kirjanduse nimestikus on eesnimed kõigil autoritel välja kirjutatud. (Kui pole võimalik kindlaks teha, siis jääb nii nagu on tiitellehel.) Kui kasutate tsitaati, mille autor erineb kasutatava raamatu või artikli autorist (s.t artiklis või raamatus on kedagi teist tsiteeritud, Teie aga soovite ka oma töös antud tsitaati kasutada), peab Teie eelnevast tekstist selguma tsitaadi autori nimi, viide aga läheb Teie poolt otseselt kasutatud raamatu või artikli alusel:
majanduskasvu. Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (19962000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km ni. Ehitamise kiirendamiseks kavandati 1996. aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $. 1995. aastal teisaldati Sanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka vahepeal hooletusse jäänud siseveeteid uuendatakse taas. Sisemaisest kaubaveost toimub nüüd 33% mööda veeteid. Jangtse jõgi on üle 1000 tonnistele alustele laevatatav enam kui 1000 km suudmest ülesvoolu
N. Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe 1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. Eesti parim meessportlane 1991. Erika Salumäe Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986, kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995. Erki Nool 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Kergejõustiku MMil 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord. Kergejõustiku EMil on
27.11.2014 MICHAEL JOSEPH JACKSON (1958-1975) Elulugu Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. Mõlemad vanemad olid musikaalsed. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Siiski teenis ta oma R&B ansambliga kohalikes klubides esinedes perekonnale lisaraha. Ansambli proovid toimusid Jacksonite elutoas, nii et lapsed kasvasid algusest peale muusika sees. Ema Katherine mängis klarnetit ja klaverit ning oli andekas laulja. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie, Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Joseph J...
lõppkokkuvõttes Suure Serbiaga. Isehakanud Kraina Serbia Vabariik pidas 1993 detsembis ka valimisi, aga ükski rahvusvaheline üksus või riik neid ei tunnistanud. Jäktuv "etniline puhastamine" jättis vaid 900 horvaati Krainasse algselt oli neid 44 000. Maailma üldsus hakkas tõsisemalt jälgima jubedaid sündmusi Bosnia-Hertsegoviinas ja Horvaadi valitsus leidis võimaluse, et hakata vaikselt koguma väljaspoolt riiki vägesid. 1. mail 1995 sisenes horvaadi armee ja politsei Lääne-Slavooniasse, Zagrebist idas, ning võttis võimu. Kui horvaadid seal võimu kindlustasid, põgenes 15 000 serblast, olenemata sellest, et horvaadid lubasid, et kättemaksu ei tule. Belgradi vaikimine pärast seda aktsiooni oli tõestuseks sellele, et Kraijna serblased olid ülejäänud Jugode toetuse kaotanud. See julgustas horvaate edasi tungima. 4. augusti varahommikul 1995 tungisid horvaadid kallale mässajatest serbide pealinnale Kninile
Celine Dion Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks Made by : Katarina Urbel 05.01.13 General · Birth name : Céline Marie Claudette Dion · Born : March 30, 1968 (1968-03-30) (age 41) · Origin : Charlemagne , Quebec , Kanada · Genres: Pop , pop rock . · Occupations : Singer, songwriter, actress · Instruments: Vocals · Years active : 1980present 05.01.13 Some interesting facts of Celine Celine's favourite sport is golf Celine enjoys eating junk food Celine learned English in only 3 months! Rene is the first and only man Celine has ever loved Celine likes frogs Celine loves shoes, she owns over 3000 pairs! She even buy shoe that doesnt even fit her! 05.01.13 Filmography · Touched by angel · The Nanny · All my childrens · La fureur de Céline · Des fleurs sur la neige 05.01.13 English-langua...
Leiti uus Maa-laadne planeet Astronoomid on leidnud seni kõige väiksema massiga planeedi teise tähe ümber. Varem oli sama tähe ümber avastatud juba kolmeliikmeline Maa-laadsete planeetide pere. Avastus näitab, et kui päris Maa-sarnaseid planeete lähedal asuvate tähtede ümber leidub, on nende leidmine teadlastele käeulatuses. Planeetide olemasolu teiste tähtede ümber on tõestatud juba alates 1995. aastast, kuid aastatega on tehnika ja oskused sedavõrd paranenud, et Maast palju suuremate, kergemini leitavate planeetide kõrvale on kasvamas pikk nimekiri väiksematest objektidest. Seni viljakaim töömeetod seisneb tähtede valguses perioodiliste puna- ja sininihete ehk Doppleri nihke otsimises. Uue, vaid 1,9 korda Maast suurema massiga planeedi avastas Genfi Ülikooli astronoomi Michel Mayor'i juhitud töörühm just Doppleri meetodil. Varasemalt oli sama tähe, Gliese 581 ümber
Tsehhi ja Slovakkia. Ida-Saksamaa alad liideti saksamaa Liitvabariigiga. Moskva tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 2. Verised sündmused sai alguse siis, kui selle koosseisu kuulunud vabariigid hakkasid nõudma iseseisvust. Liitriigi jagunemine muutus paratamatuseks pärast seda, kui Jugoslaavia suurimas vabariigis Serbias tuli võimlue käremeelsete rahvustlaste juht Slobodan Milo Sevic. 3. 1995. Aastal suudeti Horvaatiasse viidud rahuvalvejõudude abil sõjategevus peatada. Mõne kuu pärast sõlmiti kokkulepped, mis lõpetasid kolm ja pool aastat kestnud sõja Bosnias ning kinnitasid selle maa jagamise horvaatide, serblaste ning moslemite kogukonna vahel. 4. Jugoslaavia lagunemine, Pärsia lahe piirkonnas , kui Iraak okupeeris Kuveidi. Pinge säilis ka India ja Pakistani suhtes. Mõlemad riigid tegid tuumakatsetust, mnis tekitas terves
Pesuruum 9,2 m2 1995 7410 150 10
• Has a very broad knowledge • Competes with Jaak for Virve Virve Pukspuu • Has an eyecatching appearance • Studies at Ms. Bürger´s school for young ladies • Is interested in poetry and music • She likes to tease the boys • Enjoys travelling • His father was a minister Penno • The class clown • Comes from a very rich family • Is not interested in studing • Clever • Likes to party Screening • 1995 • Director Vilja Palm, script Hugo Ader • 12 episoded short-serial • Published by ETV • Many reputable Estonian actors and actresses THANK YOU!
Raahel Pärtel Sünniaeg: 9. august 1995, Tartu Aadress: Kaunase pst 12-A-2, Tartu 50704 Kontaktandmed: Telefon: 56498727 e-mail: [email protected] Perekonnaseis: Suhtes Hariduskäik: 2011- Tartu Descartes'i Lütseum 2002-2011 Tabivere Gümnaasium Teenistuskäik: Juuni - september 2011 Postimaja Toidupaar OÜ, klienditeenindaja Võõrkeelteoskus: Eesti keel emakeel
O,171-0,16le. 1996-2005 tõusis IAI ja aastate jooksul on olnud ka väikseid kõikumisi. 2.Kui Suur on riikide SKT/in? Eesti - 34347 Venemaa - 16799 Taani 14561 Mitmendal kohal on riigid SKT/in järjestuses? Taani 19nes Eesti 47s Venemaa 53s Millised on arengutrendid, kuidas SKT/in on muutunud? Taani Alates 1980dast on SKT/in vähehaaval tõusnud. Eesti Alates 1990-95 kahanes SKT/in, siis langes ja 2005ndal jälle tõusis ligikaudu 0,730ni. Venemaa 1995 tõusis ja langes mõnevõrra. 3.Riikide haridusindeksi näitaja? Eesti 0,916 Venemaa 0,784 Taani 0,924 Eesti - 12 Venemaa 49 Taani 12 Millised on arengutrendid, kuidas haridusindeki näitaja on muutunud? Taani Alates 1980st on haridusindeks Taanis aina tõusnud ja kuni 2005 aastani on indeks kõikunud ja lõpuks tõusnud kuni 0,924ni. Eesti Indeks tõusis 1980ndal-95ni. Seejärel toimus tõus ja nüüd on viimaste aastate jooksul olnud indeks püsiv.
Eesti kuulus sportlane. ANDRUS VEERPALU Sinimustvalge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MMi järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12
Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil Kontakt '92, Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimeline auhind 1996, parima meesnäitleja preemia vabariiklikul teatrifestivalil Draama '97 Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia aastatel 1995, 1996, 1998 ja 1999. Ta on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Matvere on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". On lavastanud muusikali "Chicago" (Kander), komöödia "Saateviga" (Szakonyi) ja komöödia "Opéra Comique" (Jackson). 25
Kirjanduse loetelu Esitatakse järgmised andmed: Autor ( v. Koostaja) perekonnanimi, initsiaal(id) Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J. Paju mälestused ......aastast Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näiteks: ERA. F. 975. N. 17. S.3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe number: ERA. F. 975. N. 17. S.3. L. 9-11 In...
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu ...
Nõmme kultuurikeskus 1924. aastal ehitati Nõmme keskusesse turuplatsi äärde kinohoone, mis aja jooksul vahetas nii mitmeid omanikke kui nimesid. 15.oktoobril 1945. aastal asutati Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu aktiga Nõmme kultuurimaja (kandis detsembrini 1948 nime Tallinna Kultuurimaja Nõmmel), mis pidi hakkama tegutsema kinohoones, tollase nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor, solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. E...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
