vabariiklane, nagu Nixon'gi. Ta oli kaval, et rahvast enda poole meelitada, kuulutas ta oma sõnu kõikjal, et : " pikk rahvusvaheline õudusunenägu on läbi " . Jimmy Carter oli USA president aastatel 1977 kuni 1981. Carter oli demokraat. Presidendina peeti teda veidi kahvatuks. Ta polnud väga edukas ei sisepoliitikas ning välispoliitikas. Tema "lemmikteema'ks" oli inimõiguste kaitsmine maailmas. Ronald Wilson Reagan oli USA president aastatel 1981 kuni 1989. Ta oli vabariiklane ning oli väga tuntud oma kommunismivastasuse poolest. Ta lubas ameeriklastele, et ta taastab ameeriklaste usu iseendasse. Tema aegset majanduspoliitikat nimetatakse reiganoomika, mis oli edukas majanduspoliitika.
Neptuun Maria-Eva Maasik 8 planeet Neptunus Massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.(ainuke) Gaasiline planeet Tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis( 2000 km/tunnis.) Avastamine Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist.
Salvador Dalí Grete Küppar 11.b Elulugu Salvador Dalí 11. mai 1904 23. jaanuar 1989 Click to edit Master text styles Hispaania maalikunstnik, 20. Second level Third level sajandi üks tähtsaimaid sürrealiste Fourth level Avastas moodsa kunsti 1916. Fifth level aastal Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese
Paldiskis (1876 1916), Käsmus (1884 1931), Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaanikute klassist 1920. aastal kujunes Tallinna Laevamehaanikute Kool ja mis 1935. liideti Tallinna Merekooliga. 1945. aastal asutati Tallinna Merekalandustehnikum, mis 1956. nimetati ümber Tallinna Kalandustehnikumiks, 1965. Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks ja 1989. Tallinna Merekolledziks. Möödunud 90ndat Tallinnas andsid mereharidust kolm õppeasutust: * Tallinna Merekool * Tallinna Merekolledz * Tallinna 1. Kutsekeskkool 1992. moodustati nende baasil ühtne Eesti Merehariduskeskus. 1999. nimetati Eesti Merehariduskeskus ümber Eesti Mereakadeemiaks. EMERA tegevuse eesmärk Rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkoolina kvaliteetse merendusalase hariduse võimaldamine, merendusalase õppe- ja arendustegevuse
Vulkaan on kokku pursanud umbes 90 korda.04.09.2007 hakkas Etna vulkaan taaskord purskama. vulkaanist lendasid välja sädemed ja sealt voolas laavat asustamata orgu. Kuigi inimesi purskamine ei ohustanud, puhus tuul mäejalamil olevatele küladele vulkaanilist tuhka ning lähedalasuva Catania linna lennujaam suleti igaks juhuks. Etna purskab tihti, kuid tavaliselt ei too see kaasa suuri kahjustusi, sest ohustatud aladel inimasustus puudub. Etna vulkaan 1989. aastal Etna vulkaan nüüd Etna vulkaan nüüd Vulkaani ehitus magma chamber-Magmakoldes on magma 650-1200 lava flow-laava on vulkaanikraatrist välja voolanud magma, millest on eraldunud suurem osa gaase ash cloud-vulkaaniline tuhk ja gaasid crater-Kraater on vulkaani lehtrikujuline suue
Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. 1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks. Ametialane tegevus peale iseseisvumist: 19901992 Eesti Vabariigi peaminister 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LE...
Raimond Kaugver Koostaja: Mina Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 19371943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse. Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küün...
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus
Kersti Merilaas Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turva...
Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti kongress 1990 märts, eesmärgiks oli läbirääkimise alustamine lääneriikide ja NSVL- iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Balti kett 23 august 1989. aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil Taasiseseisvumine: 20.08.1991
Lenin. Lenini on ju kommunist ja paha...) avati arhiive ajaloolastele o Uus välispoliitika Suhete parandamine Läänega · NSVL hakkas tegema järele andmisi o (Gorbatsov käis naisega välisriikides, enne ei teatud oma valitsejate eludest midagi) · USA ja NSVL tippkohtumised (iga mõne kuu tagant) · 1989 lõpetas NSVL Afganistani sõja · NSVL loobus Breznevi doktriinist (Ida-Euroopale anti vabad käed) · Gorby- gorbamaania, Gorbatsovi austamine välismaal (aga Gorbatsov on Venemaal vihatud o Muutused riigi sees Mitme kandidaadiga valimised · 1989 kutsuti esimest korda kokku Rahvasaadikute Kongress
CONTRA MARGUS KONNULA ELULOO TÄHTSAMAD SEIGAD •Sündinud Võrumaal Urvastes •Õppis Urvaste Algkoolis (1981 – 1984), Kuldre Põhikoolis (1984 – 1989) ning Antsla Keskkoolis (1989 – 1992). •1994. aastal töötas kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre Põhikoolis, peale seda töötas postiljonina ning postiülemana Urvastes kuni 1999. aastani. Peale seda on vabakutseline stsenarist ning kirjanik. •Contra on teinud kaasa mitmetes ETV tele projektides. LOOMING •Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus. •Ta luule on tavaliselt vabavärsis ning paarisriimis. •Contra kasutab oma loomingus slängi ja tihtipeale on ta luule võru keeles. •Neid teemasid millest ta luulet loob on väga palju näiteks: armastus ja sport. LUULEKOGUD •"Ohoh!" (1995. aastal ja see on esimene tema avaldatud luulekogu) • "Contramutter – 10. lend" (1997) •...
lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Reykjavikis toimunud Gorbatsovi-Reagani tippkohtumist. 1987. sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis, oma tegevuse lõpetas VLO, Saksamaa ühines ja 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. Kommunistliku partei juhtroll vähenes. 1988. aastal valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989. valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress esimesed mitme kandidaadiga (kuigi mitte läbini demokr.) valimised. Kongress valis Ülemnõukogug, kes valis NLi presidendiks Gorbatsovi. Gorbatsovi lähikondlaste read hakkasid hõrenema ning majandusliku tõusu asemel toimus selle langus. 7. Mitu liiduvabariiki võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täieliku iseseisvuse poole ; Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga muutus järjest
2001 Eesti Teaduste Akadeemia liige 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits) 2004 Surrey Ülikooli audoktor 2004 F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind 9. Liidud ja ühingud Eesti Kirjanike Liidu liige 1963 Eesti Kinoliidu liige 1966 Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976 Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977 Soome Kirjanike Liidu auliige 1982 Eesti PEN-klubi liige 1989 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993 Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995 Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 10. Aumärgid Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõr...
a toimunud NSVL kampaania hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse* Laulev revolutsioon 1988 a kevad-suvel Eestis toimunud sündmused, mille tulemusena toodi taas välja rangelt keelatud sinimustvalge eesti lipp, millest sa vabadusvõitlust innustav sümbol* Rahvarinne - Kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis* Balti kett - 23. augustil 1989 Nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Demonstreeriti oma hoiakut Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise suhtes * Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkias toimunud meeleavaldused ja hoiatusstreigid, mille tulemusega oli valitsus kohustatud alustama läbirääkimisi opositsioonijõududega ning selle tulemusena moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon*
omavalitsus- ja muid asutusi ning korraldas okupatsiooniraha käivet Eestis. [4] 1943. a. reorganiseeriti Eesti Pank Riias asuva Gemeischaftsbank Ostlandi allasutuseks Gemeischaftsbank Estland, kellena töötas kuni Eesti taasokupeerimiseni Punaarmee poolt 1944. Omavalitsuse finantsoperatsioone ja sularahaemissioone korraldas Eesti Panga baasil moodustatud finantspeakassa. [4] 1941-1944 oli Eesti Panga eesotsas selle juhatajana Hugo Pärtelpoeg. [4] 4.7 1987- 1989 Eesti Panga taastamise eelsündmused 1944-1990 aastail oli pangandus Eestis tasalülitatud NSV Liidu raha- ja pangandussüsteemi ning keskpank kui institutsioon puudus täiesti. Nõukogude Liit üritas küll väga aktiivselt välispankadesse deponeeritud iseseisvusaegse Eesti Panga varasid enda kätte saada, kuid kõik katsed (Rootsi Riigipank välja arvatud) ebaõnnestusid. [4] 1987. a. andis juba selgelt märku saabuvast kriisist NSV Liidu majanduses, sh. ka
Kokku tuli umbes 100 000 in, kes laulsid eesti lugusid. Ning antakse kontserte tuntud lauljate poolt ( nt ivo linna ) Paar kuud hiljem teeb rahvarinne oma korraldatud laulupeo, tänu rahvarindele julgesid inimesed interrindlastega kaaasa minna. 11sept 1988 "eestimaa laul " 16.nov 1988 suveräänsusdeklaratsioon. 1989jaanuar kohalikuks keeleks eesti keel, mis interrindlasi ärritas. 24veebr1989 snimustvalge lipu heiskamine toompeal Veebr 1989 kodaniku komitee ERSP tahtsid et oleksid eesti kodanikud nimekirjas. Suunatud võõrtöö vatu 60ndatel toodud inimestele. Seega kodaniku komitee ongi nimekiri, kus on eesti kodanikud Valimised 1989, valiti eesti kongress, kes nimekirjas olid, need said valida. Valiti ülemnõukogu, valitsusjuhiks sai edgar savisaar. 1989- märts nõuavad inerlased linnahalli juures nõukogude liitu. 1990 15,mai tooompeal kogunes suur hulk interrinde liikmeid. Nad tahtsid riigikokku sisse murda.
1967 Eestis alustavad tegevust metsaülikoolid 1967 1968 Nn. Komsomoliopositsiooni kõrgaeg tartus 1968 Tuumarelva leviku tõkestamise leping 1968 Praha kevad 1970 ,,Vabadusraadio" alustab eestikeelsete saadete edastamist juuli 1972 Viiakse läbi esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos 1973 Watergate`i afäär USAs 1973 1989 Kindral A. Pinocheti diktatuur Tsiilis 1978 K. Vaino võimuletulek ja uue venestuse algus eestis 1978 1982 Uusvenestuse aeg Eestis 1979 Nõukogude vägede sissetung Afganistani 1979 Balti apell 1979 1990 Sandinistide diktatuur Nicaraguas 1980 Sotsialistliku leeri lagunemine.
o 1986 glasnost avalikustamine Hakati rääkima asjadest nii nagu tegelikult on Algas 26. Aprill 1986 Tsernobõli katastroof Algas ,,Valgete laikude likvideerimine" ajalooliste sündmuste avalikustamine (kõik tapatalgud jne) o Uus välispoliitika: Suhete parandamine Läänes · NSVL hakkas tegema järeleandmisi · (USA ja NSVL tipp kohtumised) o 1989 Afganistaani sõja lõpp · Breznevi doktriinist loobumine · Gorby gorbamaania · Mitme kandidaadiga valimised o 1989 NSVL kutsuti esimest korda kokku rahvasaadikute kongress 1990 korbatsov on NSVL president · Asepresidendiks sai G. Janajev 1988 armeenia Aserbaidzaan konflikt o 1987 Baltimaade rahvuslik liikumine Vanameelsed - s Demokraadid s
Janika Mölder tiitelleht täida ise :) Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 9 võitu NSVL naiskonnas.....................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 Elulugu Janika Mölder on sündinud 4. jaanuaril 1970 Tartus. Juba noorena hakkas Janika sporti tegema. Sellele on kaasa aidanud tema ema, Evi Mölder, kes on endine sportvõimleja ja praegu kehalise kasvatuse õpetaja. Kuna väiksena oli Janika lahtise kondiga ja hästipainduv, viis ema ta 6-aastaselt Vanemuise balletistuudiosse. Lapsepõlves oli Janikal väga nõrk tervis mistõttu arstid lausa käskisid tal spord...
taastamise algatajaid 1992 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega Suri 27. detsembril 2007. a 1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu 1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden 1997 Herderi auhind 1998 Tallinna vapimärk 1998 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 Aasta Eurooplase tiitel
maha ning sellega kaasnes Berliini müür. Gierek Poola kommunist, poliitik, riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks. Kadar Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri kohalt. Novotny Tsehhoslovakkia parteijuht, tugines sotsialismimudelile. Dubcek Tsehhoslovakkia parteijuht, kes üritas teostada inimnäolist sotsialismi. Husak Tsehhoslovakkia parteiliider, kes oli Moskva kuulekas käsutäitja. Broz Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, 50-60ndail järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor
2. Alateema: Suhete reguleerimine Läänega. Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid • Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Iseseisev töö lk 129-130 • Alateema: Suhete reguleerimine Läänega • Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid • Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Berliini müüri langemine 1989 • 1987.-1988. a. põgenemine Lääne- Saksamaale suurenes; • 1989. a. paljudes Ida- Saksamaa linnades meeleavaldused; • 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ; • Võimud ei julgenud sekkuda, rahvas tungis müürist läbi. Brežnevi doktriini lõpp • Gorbatšovi poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele. • Satelliitriikide juhid ei pooldanud perestroikat. • 1987. a. loobus Gorbatšov
Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist...
Betti Alver 1906- 1989 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). õppis Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega
(esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1991 Riigikodu/presidendi valimine 10.09.1992 4 kanditaati 1.voorus(rahvas valis):Andres Tarand, Lagle Parek, Lennart Meri, Arnold Rüütel edasi jõudis Meri ja Rüütel. 2.valimised 6.okt valisid rahvas ja riigikogu Rüütli ja Meri vahel. Peaministriks sai Mart Laar. Eesti rahvaesindus, mis võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni oli eesti vabariigi ülemnõukogu, 1992.a. põhiseaduse töötas välja põhiseaduslik assamblee. Rahvarinde juht- Edgar Savisaar
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik. Contra on õppinud:Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989, Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ja 1996-1999 oli Urvaste postiülem. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 U...
Mahepõllumajand us Gerda Kuusemets K14 Rakvere Ametikool Mis on mahepõllumajandus? • Taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime- ja loomakasvatus. • Loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. • Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel. Mahepõllumajandus Eestis • 1989. aastal, Eesti Biodünaamika Ühingu moodustamisega. • Üheksakümnendate keskel mahepõllumajanduse areng mõnevõrra vaibus. • Uue tõusu alguseks saab lugeda aastat 1997, kui võeti vastu esimene mahepõllumajanduse seadus • Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing kuuluvad ka ülemaailmsesse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM. Mahepõllunduse areng Eestis • 1989 Eesti Biodünaamika Ühing • 1977 esimene mahepõllumajanduse seadus
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech 11. mai 1904 23. jaanuar 1989 Hispaania maalikunstnik 20. sajandi kuulsamaid sürrealiste. Sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ja katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. Joonistama hakkas juba kümneselt. Esimese kunstinäituse korraldas14aastaselt. 1916. aasta sügisest õppis ta 6 aastat linna kunstikoolis. 1922. asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. 1926. eemaldati ta õppetööst, kuna väidetavalt
Kristiina Kahr Erkki-SvenTüür (16.10.1959) Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alat...
Koonga Põhikool Kerli Suija 8. klass Uurimistöö MIHKLI LAAT Aile Ailt Koonga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 MIHKLI LAAT 1989 2012 ............................................................................4 1. Mihkli laat 1989 1999 .....................................................................4 2. Mihkli laat 2000 2007 .....................................................................5 3. Mihkli laat 2008 2012 .....................................................................7 KOKKUVÕTE .............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................10
· 23. augustil korraldati miiting Hirvepargis Tallinnas (korraldas MRP-AEG). Seal räägiti ausalt MRPst. Miiting näitas, et ühiskond hakkas politiseeruma, organiseeruma. · septembris käidi välja IME-ettepanek (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma). IME = isemamajandav Eesti. IME mõte seisnes selles, et viia Eesti (NSV Liidu sees ja sotsialismi raamides) üle isemajandamisele. Sellega lõpuks nõustus ka NSV Liidu keskvalitsus 1989 võeti vastu seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. · detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts. See oli esimene tõeliselt "alt poolt" (=rahva poolt) loodud massiorganisatsioon. Ta ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid, tähistati näiteks ka ajaloolisi ja rahvuslikke tähtpäevi, õhutati rahvuslikku vaimu ja nõukogudevastaseid meeleolusid 1988 "laulev revolutsioon" · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24
Loksa 1. Keskkool ERKI- SVEN TÜÜR Referaat Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu Tammispea 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................1 Sissejuhatus...........................................................................................2 Elulugu..................................................................................................3 Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas s...
* Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Lennart on kijrutanud raamatuid näiteks: # 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) # 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) # 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) # 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) # 1976 "Hõbevalge" # 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) # 1984 "Hõbevalgem" # 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor # 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) # 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005) # 2001 "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) # 2007 - "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. # 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). Filmid on Lennartil:
üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. · Esimest korsa oli nõukogude võimu tingmisutes tõestatrud Eesti riikluse küsimus. · Molotovi-Ribbentropi paktile õiguslikue hinnangu andmine muutus ühe olulisemaks. Moskvale sruve avaldamiseks korradasid Baltikumi rahvarinded 23.augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni: · Moodustati katkematu inimekett Tallinnast Vilniuseni. Seda nimetati Balti Kettiks(660km ja 2miljonit inimest). Balti kett aitas teadvustad Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. · 1989. a lõpul tunnistati Moskvas salaprotokollide olemasolu. Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress · 1989. aasta jaanuaris anti eesti keelele riigikeele staatus
N3G VOLVO LTGBIL 941 N3G VOLVO LTGBIL 941 N3G VOLVO N86 N3G VOLVO N86 N3G VOLVO N86 N3G VOLVO N86-44T-4X4 N3G ZIL 131 N3G ZIL 131 (URB-2A-2) N3G ZIL 131 (URB-2A-2) N3G ZIL 131 (URB-2A-2) N3G ZIL 131 (URB-2A-2) N3G ZIL 131 (URB-2A-2) N3G ZIL 131 (URB-2A-2) N3G ZIL 131 (URB-2A-2) Keretüüp Väljalaske aasta Mootori tüüp Mootori võimsus Mootori maht SIHTOTSTARBELINE 1989 Diisel 53 2443 PIKAP 1990 Bensiin 100 2309 KAUBIK 2010 Diisel 125 1968 KAUBIK 2010 Diisel 140 2698 KAUBIK 2012 Diisel 150 2967
Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi Poolale. 50 aastat hiljem tõusid kolm Läänemere-äärset rahvast vähehaaval
Balti kett Eesti ja teiste Balti riikide saadikute eesmärk oli saavutada võimalikult kiiresti selle salasobingu hukkamõistmine Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt veel enne Molotovi-Ribbentropi pakti 50.aastapäeva. Moskva ei olnud sellest huvitatud ning õigusliku hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule venis. Moskva venitamistaktikale vastasid Balti riigid võimsa protestiaktsiooniga. MRP aastapäeval, 23.aug 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600km ja selles osales ligi 2mln inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti ja Leedu probleemide teadvustamisele maailmas, keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rätik härjale. Moskva eitav suhtumine liiduvabariikide õiguste laiendamisse tugevdas
Sõltumatuse Partei (ERSP), mille juhiks Lagle Parek ning mille eesmärgiks oli omariikluse taastamine. Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (Interliikumine), kelle seas on mitte-eestlased ning eestlased, kes pooldasid suurriigi poliitikat. Oktoobris 1988 toimus I Rahvarinde kongress, kus arutati ühiskonna valuküsimusi ning arutati liidulepingu vastuvõtmist. Eesti taasiisesisvumise ettevalmistamine. Sündmused Eestis 1989-1990. Jaanuaris 1989 võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeeleks. 24. veebruaril 1989 heisati Pika Hermanni tippu sinimustvalge, millega kuulutati iseseisvuspäev. Kuna impeeriumimeelsed ei olnud selle kõige nõus, siis neile vastu tulid ERSP, EMS ja EKL 24. veebruaril kodanike komitee liikumisega. Selle liikumise eesmärk oli järjepidevalt taastada iseseisvus ning selleks tuli registreerida endised Eesti Vabariigi kodanikud, et nad saaksid valida esindusorgani, milleks oli Eesti Kongress
Temalt ilmusid Pu?kini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal olles 83aastane. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------- BETTI ALVER (maalinud: Helle Vahersalu) Betti Alver (kodanikunimi Elisabet Lepik) (23. XI 1906 Jõgeva - Tartu 29. XI 1989), eesti kirjanik, Eesti NSV rahvakirjanik (1981). Õppis 1924 - 27 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas romaaniga "Tuulearmuke" (1927), sellele järgnesid jutustus
intsident, kus 2 Põhja- rajati Vietnami Vietnami alust Sotsialistlik Vabariik. ründasid USA aluseid. Afganistan 1979- 1989. aastal. NSVL, Afganistan, Detsembris viis NSVL Afganistani sõda NSVL ei saanud nende USA, Suurbritannia, oma väed Afganistani maid kõigele Pakistan ja Hiina. ja tänu sellele algas vaatamata. NSVL sõda
Margus Konnula- Contra Luuleanalüüs Egert Laur Elu Eesti luuletaja. Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus...
SOOME-UGRI VEPSA KEEL Kus kõnelejad elavad? Vepslased elavad Karjala vabariigis ning Vologda ja Leningradi oblastites, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Aastal 1994 taastati Šeltozero (Soutarvi rahvusvallas). Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased. Umbkaudne rahvaarv ja kõnelejad. ▪ Rahvaarv ▪ 1940.a – 30–40 000 inimest. ▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest. Kaheksa aasta jooksul on vepslasi vähemaks jäänud 28% võrra. Vepsa keele rääkijaid oli 2010. aastal 3613 ning 2002. aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts.
koer“, mis meie ajal peetakse klassikaks. Dali roll selles filmis ei olnud peamine, aga teda alati mainivad teisena: stsenaristi ja samaaegselt näitleja rollis. Samal aastal, 1929-l, Dali kohtub oma muusa Galaga; naine om temast 10 aastat vanem, ta on vene aristokraatide perekonnast ja ta pärisnimi oli Jelena Ivanovna Diakonova. Gala kinnitas endale kõige tähtsama kohta Dali elus ja loomingus, andis tema kunstile uusi mõtteid. Meister suri ära 1989. a., ta oli 84 aastane. Dali elu oli pikk, kuid Maal „Leda Atomica“ (1949) Maal on tehtud ikooni moodi, peal on kujutatud Leda, legendaarne Sparta valitseja, suguakti protsessis Zeussiga, kes võtas endale luigu vormi. Stseen on erootiline, Leda on kujutatud alasti. Dali maalil Leda rollis esineb tema naine Gala. Maali taust ja detailid omavad modernismi ja futurismi omadusi, see on maali erinevus teistest sarnatest Dali maalidest. Salvador ja Gala Dali
Torma kirik Kirikuhoone saamislugu Torma arenguloolise edemuse põhjuseks oli 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne'il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Et teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. Torma kirik on romaani stiilis.Torma koguduse sün...
Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu- idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-
Gl- Leostunud ja leetjad gleimullad. Lkl- Leetunud mullad. Lklg- Gleistunud leetunud mullad. 6 7. Ortofoto Ortofoto 2011. aastast 7 8. Eesti topokaart aastatest 1935- 1939 8 9. Eesti baaskaart aastatest 1994- 1998 9 10. NL topokaart 10 11. Katastrikaart aastatest 1978- 1989 11 12. Kultuurimälestised Pühaste- Kure tee ääres sub kultusekivi ( I aastatuhat e. m. a. ) 12 13. Kohanimed 13 Kasutatud allikad http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis (Külastus 16.10.2013) http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Mullakaart/Varvikoodide- tabel-p174.html (Külastus 16.10.2013) http://www.eestigiid.ee/?CatID=295&ItemID=3909 (Külastus 20.10.2013)
Selle etapi kõige suurejoonelisem sündmus toimus Tallinna lauluväljakul, kus toimus massiüritus "Eestimaa laul". Seal kõlas ka esmakordselt üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikkust N. Liidu seaduste suhtes. Sellega ENSV faktiliselt eraldus NSV Liidust. 1989 jaanuaris-veebruaris sai eesti keel riigikeele staatuse ja 24. 02 kuulutati iseseisvuspäevaks. Ent need sündmused põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise, mida nimetatakse Interliikumiseks (vanameelsed eesti kommunistid, kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
