ORLANDO DI LASSO (ka Lassus, Roland de) Sündis u.1532 Monsis Flandrias. Kaheksa ja poole aastasena alustas soprani laulmist oma kodulinna St. Nicholas' kiriku kooris, kus pälvis suurt tähelepanu oma tavatu muusikalise andekuse ja suurepärase hääle poolest, nii et ta seepärast kolm korda rööviti. Kaks korda nõudsid vanemad ta kodulinna tagasi, ent kolmandal korral nõustusid tema siirdumisega Sitsiiliasse asekuninga de Gonzaga residentsi peamiselt Charles V armee alluvusse. Pärast osalemist sõjakäigus Madalmaadesse järgnes Lasso oma patroonile Milanosse ja Sitsiiliasse. Pärast häälemurret veetis Lasso kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas. Sealt siirdus ta Rooma, kus elas külalislahke Firenze peapiiskopi hoole all. Tänu kardinali mõjuvõimule kirikuringkondadele, sai ta juba 20-aastaselt Roomas St. Laterano kirikus koormeistriks, kuigi ta oli veel väga noor ja ...
Kolmas teadaolev (see tähendab, et jutlustajaid oli enamgi, andmed vaid puuduvad) evangeelne jutlustaja oli Pühavaimu kirikus Heinrich Bockhold. Nii Lange kui ka Hasse ja Bockholdi surmadaatumiteks on 1531, surma põhjuseks ilmselt katk. Tallinna raad asus kiiresti toetama usureformaatoreid, see annab mõtlemisainet. Näiteks võrdluseks: Lübecki raad aastal 1524, viidates Wormsi ediktile, keelas oma linnas reformatsiooni-ideede kuulutamise, 1525 järgnesid keelamistega Hamburg, Lüneburg ja Rostock. Tallinna puhul on allikates selgelt jälgitav rae osavõtt linna kirikuelu ümberkorraldamisest. Evangeelse jumalateenistuskorra kehtestamiseni Tallinnas tollal aga veel ei jõutud. Kõige radikaalsemaid samme võeti evangeelse liikumise ajal Tallinnas ette dominiiklaste konvendi vastu ning nii Tallinnas, Tartus kui Riias saatis raad kerjusvendade konvendid laiali. Dominiiklastel keelati 1524. aastal kõik eestikeelsed jutlused,
Gooti arhitektuur Prantsusmaal Oleg Popov 10B Sergei Dikarev 10B Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: o varagootikat (u 11401200) o kõrggootikat (u 12001350) o hilisgootikat (u 13501525). GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani -arhitektuuri süsteemist. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare -...
Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B
alamsks Dutscher orden to Lyffland), Saksa Ordu Liivimaa haru, katoliku rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu administraatorina) Mergentheimis. Liikmeskond pärines enamasti Vestfaallist või Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid
vande alla ja põletada ta nagu ketser. Kuna kardeti ülestõusu, paluti tal hoopis oma vaadetest lahti öelda. ,,Siin ma nüüd seisan ja teisiti ei või." L. kuulutati lindpriiks, läks kolmeks aastaks pakku (ülikooli kaaslase juurde Wardburgi lossi). Selle ajaga tõlkis piibli saksa keelde ning selleks, et tõlkida, lõi L. saksa kirjakeele alam ja ülem saksa keele baasil. L. töötas välja saksa keele grammatika. Ta kasutas kreeka, heebrea ja ladina keelt. Tänane Põhja- Saksa murrak. 1525. a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud, lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala. Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572
Vineer Vineer koosneb kokku liimitud Paksus: Vineeri kasutatakse välis- ja spoonilehtedest. Vineeri 3-50 mm siseseinapaneelides, paksuse määrab spoonikihtide Tahvlimõõdud: betoonkonstruktsioonide raketistes, arv. Vineeritahvli spoonikihtide 1475 x 1475 töölavades, fassaadides ja arv on paaritu, sest 1525 x 1270 põrandakonstruktsioonis. ühesuunalised välimised kihid 1525 x 1475 Konstruktsioonides leiavad väldivad tahvli kaardumist. Iga 1525 x 1525 kasutamist vineerspoonidest liimitud spoonikiht vineeris on asetatud 2135 x 1220 karp- ja nurkristlõikega talad, torud ja eelnevaga risti. Vineeri kui 2440 x 1220 lainelise ristlõikega plaadid materjali iseloomustavad 1500 x 3000
preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik). Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus). Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usu uuendamisse. Suur osa kloostreid lõpetas tegevuse. Ilmus esimene eestikeelne trükis- Jumalateenistuse käsiraamat: 1525 (ei ole säilinud?) Wanradt-Koelli luterlik katekismus: 1535. Esimene eestikeelne raamat, mille fragmente on säilinud. Toimusid Eestis pildirüüsted: 1524-1525. Rüüstati dominiiklaste kloosterkirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. Tartus M. Hoffmani juhtimisel toomkirikut, jm kirikuid ja toomhärrade maju.
poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud) * Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis, Tallinnasse jõudis see 1523 Riia kaudu. * Uus usutunnistus leidis linnades kodanike seas kiiresti poolehoidu. * Veel 1525, aastal astus Maa-aadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. * 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne. * Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel
Reformatsioon Eestis: - 1521.a jõudis usupuhastus Saksamaalt Vana-Liivimaale - Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel aina hõlbustas selle pooldamist. - 1524.a rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri, kiriku, Pühavaiu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. - 1525.a leidsid taolised sündmused samuti aset teistes Eesti linnades. (enamik kloostreid suleti;linnades sai valitsevaks luterlus) Tagajärjed:-Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. - 1525.a esimene teadaolev eestikeelne trükis-Lübekis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See hävitati kohe.
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lass...
· Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. · Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. · Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat,
· Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. · Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. · Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat,
Notke Maalija Maalis ,,Surmatantsu" Sittow Maalija Eesti soost maalikunstnik Russow Kroonik, kirikuõpetaja 1587 Liivimaa provintsi kroonikad 1525 trükiti esimene eestikeelne raamat Reformatsioon usupuhastus, katoliku kiriku vastu (paavst). Algas 1517 Saksamaalt (Martin Luther). 1525 jõudis Eestisse. *vabadusvõitlus 13 saj 1208-1227 *vabadussõda 20 saj 1918-1920 *keskaeg 13-16 saj feod. Killustus *vahetuskaubandus läbi Eesti
Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus • I eestikeelne raamat 1525 – tiraaž hävitati • 1535 I säilinud eestikeelne raamat Wanrat – Koelli katekismus • Luterlus sai ametlikuks riigiusuks pärast Liivi sõda, Rootsi ajal 17. sajandil.
laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist 1525. aastal. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid
GERMAIN PILON KRISTOFER SEIL 10.A ELULUGU · G.Pilon sündis 1535. aastal Pariisis ja õppis koos oma isaga, Antione Piloniga. · Huvitav fakt on, et ei ole teada täpne sünniaasta. Arvatakse kas 1535 või 1525. · Prantsuse renessansi (hilisrenessansi) skulptor. · Dokumendid näitavad, et tema ja tema isa koostööl valmisid mitu religioosset kuju ja hauakambrit. · Õppis töötama marmori, pronksi, puidu ja terrakotaga. · Tänu sellele, et arvatavasti sündis ta 1525 on tema nimel ka mitmed hilisemad tööd nagu näiteks marmori kujutis "Diana with a Stag", mis algselt oli Chateau d`Aneti nimel. Nüüd on see kunstiteos Louvreis. · Hiljem töötas ta koos Pierre Bontempsiga. PEREKOND
Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pastorid. • 16. sajandist ei ole eestikeelset kirjasõna eriti palju säilinud, sest paljud teosed hävitati, kas - ideoloogilistel põhjustel - usulise väärõpetuse kartuses - sõdade või - katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu • Näiteks: 1525. aastal ilmunud raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti, hävitati Lübecki toomdekaani dokumentatsiooni kohaselt koheselt, raamatu rohkete vigade tõttu. Üksikud eestikeelsed teosed • Reformatsiooni eelsetest tekstidest on tuntuks saanud nn Kullamaa palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo), mis on kohalik preester kirjutanud vakuraamatute lõppu. Kirja pandud aastatel 1524- 1532. • Rahvakeelde tõlgiti ja seati kokku eelkõige katekismusi.
organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline 19. Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust? Jumalateenistus oli emakeeles Kirikud oli vähesema kaunistusega 20.Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Linnades oli rohkem suhtlust ülejäänd Euroopaga, seega idee reformatsioonist levis kiiremini. Tulemused Jutlused rahvakeeles Saksa ordu likvideeris vaimulikud rüütliordud, alates 1525. a oli Liivi ordu iseseisev Algab eestlaste kirjasõna ajalugu 21. 1525, 1535, Hans Susi? 1525.a. ilmus 1. eesti- liivi- lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat (säilinud pole 1535.a. esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus Hans Susi alustas piibli tõlkimisega, ei jõudnud lõpetada, suri katku 1549 22. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis? Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse?
• Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt karusnahad, vaha Kirikuelu • Piiskop – Tallinn – Tartu – Saare-Lääne • Toomkapiitel • Sinod • Visitatsioon • Mungaordud – tsistertslased – dominiiklased – frantsisklased – augustiinlased Reformatsioon • 1517 reformatsiooni algus • 1523 Marsow Tartus ja Tallinnas • sept 1524 pildirüüsted Tallinnas • jaan 1525 pildirüüsted Tartus – M. Hoffmann • 1525 Liivi ordu iseseisvus Kasutatud allikad • http://wiwapia.com/wikipedia/commons/thumb/b/b5/Medieval_Livonia_1260.svg/350px-Medieval_Livonia _1260.svg.png 23.09.2009 • http://lh3.ggpht.com/_PkoWVfxCQb8/SaMBltp1BnI/AAAAAAAAAK0/a3560nEtMGc/_Q2P6957_1.jpg 23.09.2009 • http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SeBPWUOkhEI/AAAAAAAABZ4/LnX2Zk-4414/s400/1343+
Eesti enne ja pärast muistset vabadusvõitlust. Gertrud Vardja 10H enne sama pärast *kultuur *Kuna Eestis käisid regulaarselt *mitmed kirjalikud *kirikute ja kloostrite ehitamine- (haridus, kir- Skandinaavia, Ojamaa ja Vene allikad põhiliselt gootistiilis. jandus, kaupmehed, siis polnud võimatu siin *16. Saj algas usupuhastus, mis tõi kaasa arhitektuur) isegi mõne kiriku või kabeli olemasolu. esimeste eesti keelsete trükiste ilmumise. *mitmed kirjalikud allikad, millest (1525.a esimene oletatav trükis, 1535.a tähtsaim on preester Henriku Liivimaa Katekismus) kroonika. ...
tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli. Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu.Ta esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud tema õpetust tervikuna omaks. 1525. aastal hakati asutama kirikukoole. Kogu reformatsiooni vältel toimus hariduse areng. Kirik oli inimeste eludes väga tähtsal kohal. Kõik teadmised pärinesid kirikust, jumalateenistustest, lauludest jne. Haridus tugines Piiblile. 1 Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Tugev mõjutus reformatsioonile oli kuningal ja
1535 Wandradt Koelli "Katekismus" esimene säilinud eestikeelne raamat. 1637 Rootsi ajal valmis Heinrich Stahli esimene eesti keelne grammatika. 4 1686 Anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament,mille tõlkis ja toimetas Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. 1739 Ilmub esimene eesti keelne piibel Anton Thor Helle juhtimisel. 5 Eestikeelne trükisõna q 1525.aastal trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti,liivi ja lätikeelse selgitava tekstiga. q Peaaegu kogu triaaz hävitati Lüübeki rae poolt. q Seepärast pole raamat tänaseni säilinud,kuid loetakse siiski esimeseks eestikeeleseks teadaolevaks trükiseks. 6 Wanradti ja Koelli katekismus q Oli üks luterliku õpetuse keskseid põhimõtteid
sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V pani Lutheri riigivande alla, käskis ta vangistada ja keelas ta teoste avaldamise. Aastatel 1521-1522 viibis ta Saksi kuurvürst Friedrich Targa eestkostel Wartburgi linnuses, kus valmis Uue Testamendi saksakeelne (1522). 1525.aastal abiellus endise nunna Katharina von Boraga (1499- 1552). 1530 protestantliku enesemõistmise aluseks oleva Augsburgi usutunnistuse sõnastamine. 1534.aastal ilmus Lutheri tõlgitud tervikpiibel ehk nn Lutheri Piibel, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. Suri 14.veebruaril 1546 oma sünnipaigas Eislebenis ja maeti 22.veebruaril Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon (1497-1560), Saksa humanist, Lutheri kaastööline
Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal tegutsenud reformaatorid Lutheri jüngrid (esines mõningaid lahkuminekuid Lutheri õpetusest) Reformatsiooni edenedes sai Lutherist Liivimaa usupuhastajate jaoks tähtsaim autoriteet Reformatsiooni tagajärjel röövimis- ja lõhkumisakt lihtrahva [ja ka kaupmehed ja kaubasellid] poolt (1524. a kevadel Riias; 1524. sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut Reformitud kirikust kaotati pühapildid ning pühade säilmete austamine, muutus jumalateenistuse pidamise kord Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester Tallinna raad keelas linnaelanikel osaleda katoliiklikel jumalateenistustel Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule
Giovanni Palestrina Giovanni Palestrina 1525 -1594 Sündis Rooma lähedal Palestrinas, nime sai selle linna järgi. Ema oli väga noor ning isa vana. Lapsepõlves laulis kirikukooris ja hiljem Roomas. 19a. algab tema organisti ja koorijuhi töö. 1551.a.saab ta töökoha Vatikani (Itaalias, Rooma keskel). 10 a. hiljem saab temast paavsti ikslik ihuhelilooja. Ta on loonud ka üle 100 ilmaliku armulaulu (madrigali). Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega). "Every lover is a war" - iga armastaja on sõdalane - (poistekoor, saatega, väga kõrge kajaga) "Ja, ja , ma armastan sind" (poistekoor, tugev, väga lähedalt mitmehäälne, laul, saade, laul), "Kui põnev" (kõrge poistekoor vahemäng, kõrge ülistus, poistekoor...), "Ood elule" (poistekoor, rütmikas, kiire, kõrge) ...
Martin Luther ja reformatsioon, Thomas More ja Erasmus Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille ...
Pieter Brueghel (1526 1569) Elu Brueghel sündis 1525 praeguses Hollandis Aastal 1551 sai tast õpipoiss Coecke van Aelsti juures Reisis Itaaliasse, kus ta õppis Itaalia kunsti Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga Brueghel suri 1569 Looming Brueghlit peetakse Madalmaade suurimaks renessansikunstnikuks 16. sajandil Palju töid on talupoegade elust viletsus, hall argielu ja vähesed pidupäevad Sellest tuleb tema hüüdnimi "Talupoegade Brueghel"
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
· 1520. a pani paavst Leo X Lutheri kirikuvande alla. · 1521.a Wormsi riigipäeval kaitses M. Luther endiselt oma seisukohti, ei taganenud nendest ja kuulutati Karl V ediktiga lindpriiks · Aastani 1522 oli Luther Wartburgi linnuses Saksi suurvürsti Friedrich III Targa kaitse all · 1522. aastal ilmus Lutheri tõlgituna Uus Testament. Samal aastal naasis ta Wittenbergi · 1523-1525 kirjutas M. Luther 3 kirja Riia ja Liivimaa nn jumalasõpradele · Tema abielu 13. juuni 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulikule abielule mitmes kristlikus traditsioonis Martin Lutheri hilisem tegevus · korraldas evangeelse kiriku ja hariduse edendamist. Tema 36 koraali on evangeelse lauluvara tuumik · Vürstide toel rajas M. Luther Põhja-Saksas usu- uuenduse, millest kujuneski evangeelne luterilik kirik. · Martin Luther koostas oma õpetuse kokkuvõttena väikese ja suure katekismuse (ilmusid 1529)
Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref Eestisse Riia kaudu, Tlna bürgerid võtavad ref ideed kiiresti omaks, 1525 linnades oli ref. Tulemus: Eesti jaguneb 2 usuvooluks: linnad+luterlus, maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt(kirj) ja Koelli(tõlkis est) katekismus. Haritlased: J. Pulck-Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel; H
Authorized Version Bible by Cornelius Boel shows the Apostles Peter and Paul seated centrally above the central text, which is flanked by Moses and Aaron. In the four corners sit Matthew, Mark, Luke and John, authors of the four gospels, with their symbolic animals. The rest of the Apostles (with Judas facing away) stand around Peter and Paul. At the very top is the Tetragrammaton "". William Tyndale translated the New Testament into English in 1525. Archbishop Richard Bancroft was the "chief overseer" of the production of the Authorized Version. Criticism http://www.kingjamesbibleonline.org/ Sources: http://www.kingjamesbible.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/Authorized_King_James_Version http://www.kingjamesbibleonline.org/ http://www.biblegateway.com/versions/KingJamesVersionKJVBible/ http://quod.lib.umich.edu/k/kjv/ http://www.bartleby.com/108/ Thank you for listening
TARTU TOOMKIRIK Anett Nõmm Liisa Tamm 10 A Üldinfo Tartus Toomemäel Hoone aadress on Lossi 25. Kiriku ehitamist alustati u 13. saj ja lõppes 16. saj Ehitatud gooti stiilis Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik (sellest tuleneb nimi) Ajalugu 10. jaanuaril 1525 reformatsiooni ajal kannatas toomkirik pildirüüste all, linnakodanikud tungisid kirikusse, purustasid pühakute kujusid ja krutsifikse. Venelased laastasid seda Liivi sõja käigus. Pärast 1582. aastat, mil Tartu langes poolakate kätte, tehti plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola- Rootsi sõjad nurjasid need plaanid. Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
Henry sai väga hea hariduse, õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja paljudes teistes valdkondades. Ta oskas inglise, ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba lapsepõlves huvitus ta usuasjadest ja teda õpetasid mitmed tuntud isikud. Esimestel trooniloleku aastatel paistis Henry silma monarhina, kelle õnne tumestasid naise pidevad nürisünnitused ja poeglaste kiire suremine. Alles aastal 1516 sündis tütar Mary, kes jäi elama ning nimetati 1525. aastal walesi printsessiks ehk Inglismaa ajaloo esimeseks naissoost troonipärijaks. Tal oli ka ebaseaduslikult sündinud poeg Henry Fritzroyd, ta sai Richmondi ja Somerseti hertsogiks. Henry proovis endale võita ka Prantsusmaa trooni, selleks alustas ta 1513.aastal sõda kuningas Louis XII vastu. Inglismaale oli see edukas sõda, ta vallutas Põhja-Prantsusmaa kindlused ja Tournai. Ta maine tõusis tuntavalt. Kuna suhted Henry ja Katariina vahel pingestusid sai Henry teiste
Saksa ordu Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele
kiudude suunas. Vineeri konstruktsioon Et vältida sisepingeid, tehakse vineer enamasti paaritust arvust kihtidest. Sõltuvalt vineeri ja üksikute kihtide paksusest kasutatakse erinevat kihtide arvu. Külge, mida katab parema kvaliteediga kiht, loetakse esiküljeks. Kvaliteedi tähistamiseks kasutatakse tavalist tähekombinatsioone. Standardmõõdud Müügil on mitme erineva suurusega vineeri. Vineeri paksus jääb enamasti 3 ja 30 mm vahele. Vineeri tavalisim laius on 1525 mm, kuid saadaval on ka 1220 mm vineer. Levinuim pikkus on 1525 mm, kuid toodetakse ka vineeri pikkusega 2440 mm ja 3660 mm. Pealmise spoonikihi kiu suund ühtib enamasti, kuis mitte alati vineertahvli pikema küljega. Vineeri kirjelduses antud esimene number tähistab kiu suunaga ühtivat mõõdet. Seega on vineeri mõõtudega 1220 x 2440 kiud laiusesuunalised. Vineeri tüübid Vineeri toodetakse kõikjal maailmas. Kasutatavad puiduliigid sõltuvad kohalikest varudest.
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali ...
0605 1135 0605 x 1040 London Stansted 1705 2140 1705 2140 1705 2140 1705 2140 Manchester T3 x x 0650 1135 x Milan Bergamo 0655 1045 0655 1045 1620 2010 x Oslo Rygge 1105 1340 1955 2230 x 1145 1420 Stockholm Skavsta 1525 1745 1425 1545 1520 1740 1425 1645 BREMEN ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Riia Bremen x 1015 1110 x 1020 1115 ---> ---> ---> Bremenist väljuvad lennud Porto 0700 0915 x x x Page 1 Sheet1
Georg kaitses hobuseid (Jüri) Johannes-Jaan-Juku UUTEKS nähtusteks olid maa ja taevas, jumal ja kurat, patu lunastamine. Luterlus ehk reformatsioon (1517- Martin Luther) 95 teeni, Wittenburgis MARTIN LUTHER- kuulutati lindpriiks (ei kaitsnud ka riigiseadused) Tõlkis Uue Testamendi- saksa keelde (põhimõte: inimene peab saama oma emakeeles piiblit lugeda) Katekismus- ristiusu lühike kokkuvõte ( I ilmus 1525 Lübeckis eesti keeles) 4 1535.a Wonradt (Niguliste kirikust)-Koell (Pühavaimu kirikust)- I eesti keelne raamat, millest on midagi säilinud. Liivi sõda (1558-1583) Põhjused- Liivi sõja ajendiks oli Tartu maks 1. Suurriikide võimuvõitlus Läänemere aladel. Alustas Venemaa, kes tahtis saada teed Läänemerele. Tähtsamad sündmused I 1. 22.jaanuar 1558 venelaste retk Tartumaale. 2. 1558 Mais langes Narva. 3
REFORMATSIOON Koostaja:Anet Põdra Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine Reformatsiooni põhjused ja eeldused Ulatus ja tagajärjed Paavstide huvid muutusid Patukustutuskirjade indulgentside müük JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora Reformatsioon Saksamaal Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud tähelepanu, kuni märgati ,et tal on rahva toetus Luther kuulutati lindpriiks ,ta varjas end aasta aega ...
paneku ediktile. Frederik Tark aga oli selleks ajaks Lutheri Wartburgi lossi ära peita lasknud. Ta jäi sinna 1522. aasta märtsini. Eriliselt pühendus ta seal oma saksakeelse Uue Testamendi väljaandmisele, mis ilmus trükist 1522. aasta septembris. 1534. aastal ilmus ka Vana Testamendi tõlge, seega oli kogu Piibel tõlgitud saksa keelde. 1 13. juunil 1525 abiellus ta endise nunna Katharina von Boraga. Luther oli selleks ajaks ka oma mungarüüst loobunud. Neile sündis kuus last ja nad lapsendasid neli lähisugulaste orbu. Luther pidas oma viimase jutluse 14. veebruaril 1546. Ta suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning maeti Wittenbergi. Luterluse põhiseisukohad Inimene saab päästetud ainult usu läbi. Seega pole head teod Jumala ees õigeks saamise vahendiks, vaid üksnes õigeks saamise vili. Samuti kuulutati
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..."
Eduard Wiiralt Viinistu Kunstimuuseum Elina Rosenbaum 7.A Tallinna Tehnikagümnaasium Viinistu Kunstimuuseum Asub väikses kalurikülas,endises kalatööstus hoones. Avati 2002.aastal. Asutaja Jaan Manitski. Viinistu Kunstimuuseumis asuvad erilised silindri kujulised näitusesaalid. Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20. märts 1898. Suri 8. jaanuar 1954. Peamiselt tegeles graafikaga kuid ka maalikunstiga. Terve tuba täis Wiiraltit Viinistul oli terve ruum pühendatud Wiiraltile. TEOSEID : Lamav tiiger Minu lemmik teos Minu lemmik on ,,Lamav tiiger". See teos on mu lemmik, sest arvan, et see teos ühitb minuga.Tiiger on kiskja ja nagu minagi võin vahest kurjaks saada ning sellelt teoselt paistab,et tiiger on vahel õrn,leebe ja rahulik nagu minagi. Selle teosega tekkis mul ka paar küsimust : Kuidas suutis tiiger püsida nii kaua kuni Wiira...
Eesti kirjakultuur- 13 saj. Preester Hendrik kirjutas Liivimaa Kroonika? 13 saj. Selle teose tähtsus eesti kirjakeelele? Esimesed eestikeelsed kirjasõnad Esimene eesti keelt sisaldanud raamat? 1525 Mis ilmus 1535? Vanrat Kooli katekismus Mida sellest tead? 11 lk, teise raamatu kaaned, mitmes keeles kirjutatud Millal pandi alus eesti kirjakeelele ja eesti kirjandusele? 16, 17 saj. Esimene eestikeelne piibel? 1739 Mida tead esimesest eestikeelsest piiblist? Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
Spininimelised raadiod on olemas juba Iirimaal ja Tsehhi vabariigis Sagedused Tallinnas (88,3 MHz) Tartus (103,0 MHz) Pärnus (96,4 MHz) Inimesed Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi DJd Spin FMi juht on Teet Koljal Saated Kord tunnis lühiudiseid Ilmateade on eetris igal tööpäeval kella 6.00st kuni 9.00ni kaks korda tunnis ja alates kell 9.00st kuni 17.40ni iga üks kord tunnis Auditoorium Spin FM on raadio, mis on suunatud linnas elavale 1525 aastasele noorele Spin FM on raadio, mille ideaalkuulaja on Tallinna Ülikooli teisel kursusel õppiv sotsiaalteaduste tudeng Kerttu. Kerttu elab koos Tartust pärit sõbrannaga kahetoalises üürikorteris Karu tänaval Tallinna kesklinnas. Ei saa öelda, et Kerttu oleks puhas "A"õpilane, aga ta saab väga hästi hakkama. Kerttu ei ole loll, Kerttu teab, et ülikoolis tuleb õppida esimesel ja viimasel kursusel, ülejäänud aeg on selleks, et ELADA. Kerttul on ka poisssõber
Keskaegsed kloostrid hariduse andjana. Dominiiklased. Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets Varakeskajal olid kloostrid hariduskeskused ja peamised kirjaoskajad olid vaimulikud hariduse eesmärgiks oli õpetada hirmu tundma Jumala ees Kloostrite juures suured kirikud Kloostrid asusid linnades kloostrikool tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega Dominiiklased Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva Oskasid hästi eesti keelt, olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed Tegelesid hariduse andmisega Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist Rändasid igal pool maal ringi ja jutlustasid, tegid misjonitööd Kloostrite asukoht rajati eranditult linnadesse kloostrid paiknesid linnaservas keset vaestekvartaleid kirikud olid suured jutlus...
Pieter Brueghel Vanem Pieter Brueghel Vanem c. 1525 9 September 1569) oli Flaami Renessaanssi kunstnik ja graafikute tegija, kes oli tuntud oma maastike ja talupoja stseenide poolest. Talle viidatakse vahest, kui ,,Talupoeg Brueghel" et eristada teda teistest Bruegheli dünastia isikutest. Alates 1559 aastast kaotas ta "h" oma nimest ja allkirjastas oma maalid Bruegel-i nimele. Sündis Breugel-is lähedal Breda linnale (Hollandis). On ka andmeid, kus väidetakse, et ta sündis Bredas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
