50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
romotix
Õppematerjali autor
Pieter Brueghel vanemat võib pidada Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks. Ta sündis Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Coecke van Aelst oli juhtiv Antverpeni seinavaipade ja klaasi kunstnik, arhitekt, skulptor ja disainer . Brueghel läks Itaaliasse 1551 või 1552 ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. 1553 saabus ta tagasi kodumaale Antverpenisse ja kümme aastat hiljem asus elama Brüsselisse. 1563 abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Bruegeli hüüdnimi on "Talupoegade Brueghel", sest ta armastas eriti kujutada talupoegade elu. Ka piiblist laenatud teemad esinevad tegelikult kujutistena tolle aja Madalmaade elust. Brueghel suri 1569 ja on maetud Brüsselisse.
mis t�des asjaolu, et ��kull, kes on harjunud n�gema pimedas ja mitte valges, koperdas p�eval ringi nagu joobnu. Moraalne �ppetund neile kahele seal laudauksel, kes stseeni pealt n�evad, niisamuti nagu Saftleveni maali vaatajale, on �pris selge: m�nuledes ja roidumuses ning liigses lustis veedetud elu on raisatud ja loomalik eksistents. Saftleven on sellest t��st maalinud veel v�hemalt �he versiooni ning on pakutud, et see maal v�ib p�hineda ka Jan Brueghel vanema kadunud kompositsioonil. Tollase kunsti seotus ja autorite ilmne m�ju �ksteise loomingule oli loomulikuks osaks kunstipildist; nii v�ib Saftleveni kompositsioonidest v�lja lugeda ka David Teniers noorema laadi, kellest ta sai inspiratsiooni oma reisi ajal Antwerpeni 1632. aastal. ****** Cornelius van Bellekin oli 17. sajandi teise poole Hollandi maalikunstnik ja joonistaja ning juhtiv graveerija, kes t��tas silmapaistvalt eriti p�rlmutriga,
Bosch (u. 1450-1516). Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised. Arvatakse, et siin on leidnud väljendust tol Madalmaade jaoks segasel ja vägivaldsel ajal levinud põrgukujutelmad. 16. sajandil töötanud Madalmaade maalijaid võib pidada juba puht renessansikunstnikeks. Suurim nimi nende seas on Pieter Brueghel vanem (u. 1525-1569). 18 Ta maalis ausaid, tõetruid pilte talupoegade elust. Isegi piiblisündmused paigutas ta omaaegsesse Madalmaade küla-ümbrusse. Sellepärast antigi talle nimi "Talupoegade Brueghel", et eraldada teda poegadest - need olid samuti kunstnikud. Brueghel vanema paljufiguurilised pildid on sellised, et vaataja tunneb neid vaadeldes end nagu kõrgema koha peal seisvat
sai vabaks maksudest ja lausa kuningliku sissetuleku. Vabana kõikidest majandusmuredest, Lõuna-Madalmaade juhtiva kunstnikuna hakkas Rubensist kujunema see oma kunstikreedo ja maali¬mislaadiga titaanlik isiksus, kellena maa¬ilm teda tunneb. Asekuningannalt saadud ülesannete kõrval saabus Rubensile hulganisti telli¬musi ilmalikelt ja katoliiklikelt võimu¬kandjatelt. Tema töökojas töötas õpilaste kõrval nimekaid meistreid: Samet- ehk Lillede Bruegheliks nimetatud Jan Brueghel vanem, maastikumaalijad Jan Wildens ja Lucas van der Uden, natüürmortide meister Frans Snyders ja portretist Anthonis van Dyck. Nii olid sinna koondunud kõik oma ala meistrid, kelle töö tulemus¬tes võis alati kindel olla. Üksteise järel valmisid meistri töökojas suured maalid, mille teemadering haaras kõike, mida vajas tolleaegne vürstlik tarbija — reli¬gioossed pildid, elu küllust ja lõbusid ülis¬tavad mütoloogilised maalid, allegoorilised teosed ja portreed
,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud,
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigu
"Dr. Tulpi mutu. anatoomia". "Öine vahtkond". ,,Kadunud poja tagasitulek". Vermeer van Delft zanri maalija. Maalide sisuks lihtsad igapäevased toi mingud. ,, Kunstniku ateljee". Mõiste ,,väikesed hollandlased". Sellega tähistatakse kunstnikke, kelle maalid olid m õ õtmetelt väikesed. Siia kuuluvad: Pieter de Hooch, Gerard Terborch, Jan Steen, Adriaen van O stade jt. Flaami kunst (Flandria tänapäeva Belgia) Hispaania või mu all, katoliiklik. Peter Paul Rubens. Rubensi loo ming on tüüpiliselt barokne rahutu, hoogne, figuurid põi muvad ke erulistes poosides. Suure m õõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid zanre: usulise sisuga tööd, antiik mütoloogiaainelised tööd, portreed jne. ,, Kol m graatsiat"
• ''Melanhoolia'' • puulõikesarjast ''Väike Passioon'' → ''Pattulangemine'' ja ''Paradiisist väljaajamine'' • puulõige ''Ninasarvik'' → põhineb kirjutatud kirjeldustele, tundmatu autor India ninasarvikust, Dürer pole näinud päris ninasarvikut • vasegravüür ''Aadam ja Eeva'' → hetk õnnelikku elu enne pattulangemist, signeerind täisnimega • vasegravüür ''Püha Hieronymus'' → elus inimene, kes tõlkis Piiblit ladina keelde LUCAS CRANACH vanem • maalija ja graafik → maalis usulisi pilte, portreid ja ka antiikmütoloogia teemadel • viimastes lähtub hoopis kaasaegsest olustikust ja inimtüüpidest → alastifiguurid erinevad Itaalia kõrgrenessanssi omadest • paljud tööd väikseformaadilised ja maneristlikud → loodud aristokraatide rõõmuks • tema töödes korduvad samad tüübid: laia habemega sõdurid; paksunäolised preestrid; ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid