Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1100" - 1146 õppematerjali

1100

Kasutaja: 1100

Faile: 0
thumbnail
12
pptx

Thomas Alva Edison

P resentatsioon Thomas Alva Edison Tegid :Nikolai Põld,Daniil Revjakin Thomas Alva Edison Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 ­ 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks ­ tema nimel on ligi 1100 patenti. Edison sündis Samuel Ogden Edisoni (1804­1896) seitsmelapselises perekonnas Thomas Alva Edison Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Edisoni tähtsamad leiutised Fonograaf Elektrihõõglamp Süsimikrofon Raudnikkelakumulaator See oli kes soovitas kasutada telefonivestluse alguses sõna "allo". Edisoni tähtsamad leiutised

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutamine.

VII 6 1600 - 145 - 1539 - 140 - 7 1745 1679 VIII 7 1128 - 267 - 1100 - 266 - Rp2 1395 1366 21319 22512 - 1193 - Kontroll- arvutused -1193 - 597 hteor=RP2-RP1=40978-41567=-589 mm Fhsid=hpraktiline-hteor=-597-(-589)=-8 P=fhsid/n=-8/8=-1 mm

Geograafia → Geodeesia
108 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Elektriline Hõõglamp

Elektriline Hõõglamp Andra Teder: 10 O: Pärnu 2018 Thomas Alva Edison Sündinud 1847 11 veebruar ja suri 1931 18 oktoober. Tema tuntumate leiutiste hulka kuuluvad fonograaf, kinofilmide kaamera, pikaajaliselt põlev elektripirn. Tema nimel on 1100 patenti. Omandas teadmised iseõppimise teel. Thomas Alva Edison Thomas kuulub seitsme lapselisse perre. Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga)

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kodutöö diskreetne matemaatika

3 13* x 9-13* 4 x 12-13* 1 x A1 1000 10_0 x1 x 2 x 4 1010 A2 0001 0101 _ _01 x 3 x4 1001 1101 A3 0100 0101 _10_ x2 x 3 1100 1101 A4 1000 1001 1_0_ x1 x 3 1100 1101 2.1.2 Katteülesande lahendamine impl. 1 4 5 8 9 10 12 13 A1 x x A2 x x x x

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
300 allalaadimist
thumbnail
3
doc

The Norman Conquest

He gave England to his second son, William. William II was a short stout man with red face, from which came his nickname of Rufus. He was a strong king and ruled his subjects firmly. In 1095, he crushed with great severity a revolt by some of his barons. He acquired control of Normandy from his older brother Robert, by lending him money to go on a crusade. To raise funds for the war, William taxed his English subjects. William died in 1100 while hunting in New Forest in southern England. He was killed by an arrow shot by one of his lords, Walter Tirel. Historians are not sure whether Tirel deliberately fired the arrow at William. But some people believe that William's younger brother, Henry, plotted his death. He had been with William at the time of the accident. He rode to Winchester and took charge of the king's treasury. He then rode to Westminster, where he was crowned king three days later. Henry I (1100 - 1135)

Ajalugu → British history (suurbritannia...
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana Kreeka ajalugu

KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon ­ 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur ­ 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve ­ majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk ­ jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur ­ 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus ­ Mükeene...

Ajalugu → Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

PowerPoint esitlus hotell Centrumi kohta

Hotell Centrum asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse 3. korrusel.Kolme tärni nõuetele vastav hotell on sobiv peatuspaik nii ärireisijale kui turistile. Pakume majutust kuni 56 külalisele. Meil on kaks konverentsisaali, a`la carte restoran, saun, ilusalong, solaarium ja fuajeebaar - kõik selleks, et saaksite end siin mugavalt ja hästi tunda. Samuti on hotelli fuajee ja osad toad WIFI levialas. TOAD Punane sviit 1300-1500 kr öö Roheline sviit 1300-1500 kr öö Kahekohalised toad on rõõmsad rohelistes ja kollastes toonides kujundatud valgusküllased toad. 780-1100 kr öö Hotellis on tuba liikumispuuetega inimestele, toad mittesuitsetajatele ja allergikutele. Lisavoodi 280-350 kr Beebivoodi 100 kr Hotellis on suurepärased võimalused konverentside ja seminaride korraldamiseks. Teie käsutuses on kaks tänapäevaselt sisustatud konverentsisaali: Punane - max 45 kohta 150.-/tund 800.-/päev Roheline - max 30 kohta 100.-/tund 500.-/pä...

Turism → Majutus
23 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana-Kreeka I osa

VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajär...

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vincent Willem van Gogh

VINCENT WILLEM VAN GOGH (30.03.1853 ­ 29.07.1890) Oli hollandi maalikunstnik. Van Gogh on tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ning 37-aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud 71 tema tööd. Elulugu: Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kreeka ajalugu

Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Metallide termotöötlus

Lõõmutust saab jaotada erinevalt, näiteks nagu difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust ehk homogeniseerimist kasutatakse tavaliselt legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks ­ likvatsiooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlustamiseks kuumutatakse valuplokke või valandeid kõrge temperatuurini. Teraseid lõõmutatakse temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 tundi. Kuumutus temperatuurini 1000...1100 °C ja pikaajaline seisutus sellel põhjustavad austeniiditera tunduvat kasvamist ­ struktuur muutub jämedateraliseks. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse operatsioon struktuuri parandamiseks (täis- või poollõõmutus). Täislõõmutuse ehk täieliku lõõmutuse eesmärgiks on eelkõige sepiste ja valandite struktuuri peenendamine ja sisepingete kaotamine. Täislõõmutusel kuumutatakse terast üle faasipiiri Ac3

Varia → Kategoriseerimata
72 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ajaloo KT 10. klassile

AJALUGU 1)Muinasaja periodiseerimine. Kiviaeg: vanem kiviaeg ehk paleoliitikum-inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum- u 9000-5000 a eKr noorem kiviaeg ehk neoliitikum- u 5000-1800 a eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp ...

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Euroopa muinaskultuurid

kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale  Lähis-Ida 6-4 at eKr  Balkan ja L-Euroopa  Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel  Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr)  Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Hetiidid – õppisid esimesena rauda tootma. (1500 eKr) Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Arheoloogia

asustusetapp Eesti esiajaloos. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Teine arvukas leiuliik on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Kõige arvukamaks leiuliigiks tööriistadest on kõõvitsad, järgnevad uuritsad ja noad, vähem on puure ja teisi tööriistu. Esineb ka kombineeritud tööriistu, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Pronksiaeg Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1500 - 1100 aastat e.Kr.) ja nooremat (1100 - 500 aastat e.Kr.) perioodi. Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe. Vanemasse pronksiaega kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Äksist, Tahulast, Pähklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Käeslast, Tõstamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vana-Kreeka

Kreeka ajaloo põhiperioodid Tume e. Homerose ajajärk (1100-80 eKr): Tsivilisatsioon kadus, kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, see tõrjus välja pronksi. Toimub väljaränne Väike-Aasia läänerannikule (looduslike tingimuste töttu). Kujuneb Joonia maakond. Egeuse meri kujuneb Kreeka e. Hellase sisemereks. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr): Üldiseks sai paikne eluviis, olid põlluharijad ja karjakasvayajad. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Loomadest kasvatati lambaid. -Varanduslik kihistumine -Riiklus -Kirja olemasolu -Vaimne tegevus Olulisemad sündmused: 7. saj eKr elavneb kaubandus - see tingis raha kasutuselevõtmise. Alguse sai see Lüüdias ning toimis esialgu vaid väliskaubanduses. Alates 5. saj. eKr muutus raha üldkasutatavaks. Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine. Olümpia mängude korraldamine iga 4 aasta järel, alates aastast 776 eKr. See pani aluse kreeklast...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Van Gogh

Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 Zundert ­ 29. juuli 1890) oli hollandi maalikunstnik. Van Gogh on tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ning 37- aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud 71 tema tööd. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Lühikokkuvõte gooti stiilist keskajal

Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvid poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest,

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutamine. Tabel

1539 - 140 - 142 7 1745 41,212 1679 VII I 7 1128 - 267 - 266+1 42,492 41,212 1100 - 266 - 265 Rp2 1395 40,947 1366 arvutusedKontroll- 21319 22512 - 1193 - 597 -1193 - 597 hteor=RP2-RP1=40947-41536=-689 mm

Geograafia → Geodeesia
172 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mikro-, makroökonoomika 1.KT

c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb b) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 1,6 ja hind alaneb c) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 1 ja hind tõuseb d) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 0,4 ja hind tõuseb 5. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu (AVC) on 2 ja tema keskmine püsikulu(AFC) on 0,5. Firma kogukulu on a) 1100 kogukulu=VC+FC=1250 b) 1250 VC=AVC*TP=1000 c)750 FC=AFC*TP=250 Vastake küsimustele: a) kui suur on kasumit maksimeeriv toodangukogus? q=200 b) missuguse hinnaga firma oma toodangut müüb? p=28 c) arvutage firma keskmine kogutulu optimaalse tootmismahu korral. ATC=TC/TP

Majandus → Mikro- ja makroökonoomia
504 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kreeta ja Mükeene, egiptlaste ja heebrealaste võrdlustabel

Kreeta ja Mükeene erinevused ja sarnasused Alateemad: 1. Aeg 2. Asukoht 3. päritolu 4. riiklus 5. kultuur KREETA sarnasused MÜKEENE 1. a) u. 2000 a eKr a) Pronksiaeg a) u. 1500-1100 a. eKr 2. a) Kreeta saar a) Kreeka riik ja Egeuse mere a) Mandri Kreeka piikond 3. a) Egeuse mere piirkonna a) kreeklased ja Väke-Aasia põliselanikud 4. a) sõjategevus peaaegu a) valitses kuningas a) pidev sõjategevus puudus b)kuninga kõrval oli b) kuninga kõrval oli preester sõjapealik c) sõjaväe puudumine c) eliitkaardiväga, hobused 5. a) ühiskonna- ja a) lineaarkiri a) kultuuri tase oli madal kultuuritase oli kõ...

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
35
xlsx

Informaatika Esimene Kontroltöö

KLEBER KAPNOR4 1016 MICHELIN IVALO I2 75Q 953 MICHELIN IVALO I2 79Q 927 MICHELIN IVALO I2 79Q 1080 MICHELIN MAXI-ICE 1189 MICHELIN IVALO I2 82Q 1038 DUNLOP SP ARCTIC M4 82T 1326 DUNLOP SP ARCTIC M4 86T 1400 DUNLOP WINT. SPORT M2 925 DUNLOP SP ARCTIC M4 88T 1400 DUNLOP WINT. SPORT M2 1100 FALKEN EP-01 82Q 1030 FALKEN HS435 82T 860 FALKEN HS414 82Q 990 FALKEN EP-01 84Q 1030 FALKEN HS414 84Q 930 FALKEN HS414 88Q 950 FALKEN EP-01 86Q 1060 FALKEN HS435 86T 950 FALKEN HS414 86Q 1050 FALKEN EP-01 88Q 1030 FALKEN HS414 88Q 1000

Keeled → Vene keel
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Konspekt -vanad tsivilisatsioonid maailmas

riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbes 2000 ­ 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika Tume ajajärk u 1100-800 a eKr Tume ajajärk kujunes umbes 1100 ­ 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500.aastat eKr Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 ­ 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Ernst Enno isikulugu

95, l 4ja 5) Tema töö pedagoogina avaldas muljet noore vabariigi haridusjuhtidele ja F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. Kuna tasuvam töö krediidiühingus polnud Ennole ilmselt hingelähedane ja vaimule kohane, otsustas ta pakkumise vastu võtta ja sõitis perega 1991. aasta sügisel Haapsallu. Pilt 9 Ernst Enno valik koolinõunikuks (Allikas: Eesti Riigiarhiiv, f 1108, n 1, s-ü 1100, l 8) Enno valiti koolinõunikuks septembris 1919, kuid Haridusministeeriumis kinnitati ta tööle 1. aprillil 1920. Uuel kohal Haapsalus puudusid Ennol igasugused kogemused ja tema ettevalmistus revidendiametiks oli puudulik. Enno oli õppinud ju kaubandusteaduse eriala. Ainsa koolinõuniku tegevusvaldkond oli Läänemaal lai (alguses kuulus tema piirkonda ka Hiiumaa, Vormsi, Osmussaare, hiljem aga ainult Läänemaa), mis sundis ette võtma pikki ja väsitavaid reise saarte

Informaatika → Infoteadus- ja...
17 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Antiik Kreeka

Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kreeta-mükeene egeuse kultuur

· Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Losside ümber · Domineeriv oli naissugu puudusid linnad · Puudusid sõjakad jooned · Hävis 1100 eKr. · Kultusloomaks härg Doorlaste sissetungi · Värvilised freskod tagajärjel. · Hävis u. 1600 eKr. · Riigi juhiks sõjapealik · Sõjakad jooned Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Tume ajajärk tähendab, et :

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Viikingid referaat

Eurooplased aga kasutasid kirikutes erilisi palvesõnu viikingite eest pääsemiseks: "Jumal, päästa meid skandinaavlaste viha eest!" Võitlus viikingite vastu Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. 7 Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10"

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Kreeka, Mesopotaamia ja Egiptus

Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus ­ kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis ­ tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus ­ tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene ­ nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) ­ inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens ­ kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Eesti muinasaja ja muistne vabadusvõitlus

1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: ...

Ajalugu → 11.klassi ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Konkurents (As Merko ehitus)

AS MERKO EHITUS Merko Ehitus on 1990. aastal alguse saanud ehitusettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ning mille aktsiad on noteeritud Tallinna börsil alates 1997. aastast. Möödunud aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd enam kui 1100 inimesele. Ettevõtte müügitulu 2007. aastal oli 5,51 miljardit krooni. Merko Ehitus on Eestis täna turuliider, ehitades ~6% Eestis ehitatavast. Ettevõte jätkab tegevuse arendamist Lätis ja Leedus sooviga läbi oma tütarettevõtete SIA Merks ja UAB Merko Statyba jõuda nende riikide ehitusturu liidrite hulka. Pikaajalised kogemused erinevatelt turgudelt, ehitusteenuste lai ulatus, paindlikkus, usaldusväärsus ja tähtaegadest kinnipidamine ning eelkõige kvaliteet on Merko Ehitusel

Majandus → Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Viikingid

Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim. 2. Enamus eurooplased olid vaenlased. Üks hetk sai Euroopa ülikutel Viikingite laastamis töödest villand ja nad hakkasid vastu võitlema. Linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, misvõimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siissaadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. 3. Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. 4. Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõnedneist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Gooti stiil

12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja . järgneb renessanss. (Kölni katedraal) Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti arhitektuur Strasburgi katedraal Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene.

Kultuur-Kunst → Antiigi pärand euroopa...
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutuste tabel

VI I 7 1600 1539 8 1745 - 145 - 143+1 41,268 1679 - 140 - 142 VI II 8 1128 1100 RP2 1395 - 267 - 267+1 41,002 1366 - 266 - 266 darvutuseKontroll- 21319 22512 - 1193 - 599 Ehpraktiline Ehparand

Geograafia → Geodeesia
67 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eurovisioon on üks kõige kauem eetris olnud telesaadetest

Eurovisioon on üks kõige kauem eetris olnud telesaadetest. Esimest korda toimus see 24. Mail 1956. Aastal ning on toimunud igal aastal. Esimene eur. Toimus sveitsis. Eurovisioonil on kõlanud umbes 1100 laulu. Alates sellest ajast on palju asju muutunud 12 punktiga hindamissüsteemi itutvustati 1975 aastal Kuni 1998 aastani esinesid kõik osavõtjad live orkestriga, 1999 aastast on see otsustab seda korraldaja riik, aga seda pole seni kasutatud. 2004 aastal lisati ka poolfinaalid, et rohkematel riikidel oleks võimalus osa võtta. Poolfinaalid toimusid küll ka 1993 ja 6 aastal, aga neid ei näidatud telekas

Eesti keel → Eesti keele lauseõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Metallide kasutamine

METALLIDE KASUTAMINE Marko Tamm 6.e klass • 5000 a e.Kr õpiti töötlema metalle. Esimene metall oli vask. • 3000 a e.Kr sai Vahemere idaosas alguse pronksiaeg. Pronks saadi tina ja vase segunemisel. • 1100 a e.Kr võeti kasutusele rauast tööriistad. • Rauamaaki leidus maailmas rohkem kui tina ja vaske • Kahepoolseid tööriistu valmistati kivisse valades VASK • Pildil on valatud vask • Vase sulatamisetemperatuur on 1083 C. • Kuna vask on hea soojus –ja Tähtsamad elektrijuht tehakse vasest

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
24
odp

KREEKA

Mükeene kultuur Peloponnesesel ● Kreeka rahvast ühendas keel ja ühised uskumused. ● V sajandil eKr valitses see tsivilisatsioon Vahemere ääres kõigi teiste üle. Kreeka kaart Mükeene ● 2000. a paiku eKr asusid Kreekasse põhja poolt saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena. ● Mükeene oli neist kõige rikkam ja võimsam. ● XI sajandil eKr lõppes mükeene ajajärk. Arhailine ajastu ● Arhailine ajastu algab 1100. a eKr ● Alles 800 a eKr hakkasid kreeklased moodustama linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid oma esialgsetelt maadelt. Klassikaline ajastu ● 490. ja 480. a eKr püüdsid Kreekat vallutada pärslased. ● Ateenlased saavutasid võidu. ● Sõjad Ateena, Sparta ja Teeba vahel nõrgestasid Kreekat. Hellendistlik ajastu ● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi.

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
12
xls

Sundvõnkumised, pingeresonants

L 40 0.04 R0 60 6 v; Hz ω=2πv; s-1 I; mA Uc; V Ul; V I; mA 1400 8796.5 5.23 0.675 1.893 5 1300 8168.1 6.09 0.85 2.04 5.7 1200 7539.8 7.22 1.085 2.235 6.64 1100 6911.5 9.05 1.488 2.552 7.93 1050 6597.3 10.24 1.765 2.756 8.65 1000 6283.2 11.48 2.059 2.957 9.61 950 5969.0 13.36 2.534 3.25 10.39 900 5654.9 14.89 2.972 3.449 11.2 850 5340.7 16

Füüsika → Füüsika
123 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Titaan

Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainul...

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kangelaslaulud

Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal ­ zonglöörid, Hispaanias ­ huglaarid, Saksamaal ­ spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul ­ 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armastust ja Karl suure rüütlite õiglast sõda paganate vastu. Loo dramaatililseim olukord, kui roland läheb märtellikku surma. Lugu on psühhologiseeritud, kuna autor kirjutab nii prantslaste kui ka paganate vaatevinklist. Laul minu Cidist ­ peegeldab ajalugu üsna tõetruult kuna Cidi suri aastal 1099, laulu loomisest vähem kui sajand. Ka eepose seigad on ajalooliselt aset leidnud. Cidis on

Kirjandus → Kirjandus
96 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Gallium

Kvartstermomeetrites temperatuuri mõõtmiseks; Kergsulavate sulamite koostises, mida kasutatakse sulavkaitsmeis ja tulekaitse signalisatsiooniseadmeis; Ga- ühendeid optiliste klaaside saamiseks; Üle 90% kulub pooljuhtmaterjalide valmistamiseks (põhiühend GaAs). Ühendid Ga2(SO4)3 galliumsulfaat ­ valge kristalne aine, lähteaine galliumhüdroksiidi jt ühendite valmistamiseks. GaCl3 galliumkloriid ­ värvuseta kristalne aine, temperatuuril 1100 oC laguneb ja annab GaCl ja vaba Cl. Pooljuhtmaterjalidena kasutusel GaN, GaP, GaSb, GaAs jt binaarsed ühendid. Biotoime Ga ei kuulu bioelementide hulka. Ühendid loetakse vähemürgisteks. Ga ravimpreparaadid on põhjustanud neeruhäireid, isegi surmajuhtumeid. Inimorganismis pole Ga üldsisaldus määratud. Kasutatud kirjandus Karik, H, Truus K, Elementide keemia, Kirjastus Ilo, lk 341, 359 ­ 360 http://www.criticalmetals.com/images/Ga llium.jpg

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Prantsuse kangelaslaul "Rolandi laul"

1. PRANTSUSE KANGELASLAUL ''ROLANDI LAUL'' ,,Rolandi laul" on prantsuse kangelaseepos. See on kirjutatud umbes 1100. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga

Kirjandus → Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Muinasaeg

Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

ÜRGAJA KUNST

ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng ­ inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koo...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
8
xlsx

Andme-ja Tkestitöötluse Exceli 5 töölehte koos arvustustega

Nimi Sugu Vanus Juhiload Mait Mets m 19 olemas Mehi: Mati Mets m 14 puuduvad Naisi: Juss Mets m 35 olemas Noorim vanus: Riina Mets n 20 olemas Keskmine vanus: Kaarel Mets m 20 olemas Juhiload puudu: Rolf Mets m 22 puuduvad Juhiload olemas: 5 1 14 21,66667 2 4 Risttahuka karakteristikud a 9 cm b 6 cm c 5 cm S 129 cm2 V 270 cm3 ARVUTADA TÕMBETUGEVUSE VÄÄRTUSED Teras Valem Fm 13600 Kn Rm== *100% Ao 22 mm2 Rm 618,1818 MPa Messing Fm 7900 Kn Ao 20 mm2 Rm 395 Mpa ARVUTADA KÕVADUSE VÄÄRTUS Teras Valem F 40 d 0,4 D 1 HB ...

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
304 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Pingeresonants

975 6126,106 12,23 3,877 1000 6283,185 12,31 3,9 1025 6440,265 11,85 3,667 1050 6597,345 11,11 3,373 1075 6754,424 10,04 2,967 1100 6911,504 9,03 2,61 1125 7068,583 8,16 2,321 1150 7225,663 7,46 2,068 1175 7382,743 6,79 1,842 1200 7539,822 6,26 1,665 1225 7696,902 5,79 1,512 1250 7853,982 5,36 1,372

Füüsika → Füüsika ii
576 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

English Myths and Legends

It was also a brutal time · this is the extraordinary story of brave King Edmund and his miraculous return · 100 years after his death passed thought A Wise Wizard and Some Curious Cats · Betws-y-Coed, Conwy, Wales · 1553 ­ 1620 · English Cymraeg language · animals can get up to all kinds of tricks · wickedly playful cats that once frequented an old inn at Betws-y-Coed in Wales A Witch in a Bottle · Dunstable, Bedfordshire, England · 1100 ­ 1200 · Some witches are good, some are bad, some are helpful and others cause trouble. This is the tale of one very troublesome witch. · However, there is no bad deed without a negative response ­ so the witch was put in a bottle That's All Thank u fr listening!

Keeled → British culture (briti...
5 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Gooti kunsti esitlus

Gooti kunst Margareth ja Marie Ajalugu Gooti stiil on teine keskaja Lääne ­ Euroopa kunstistiil . See oli valdav 12.saj. kuni 16.sajandini . Gootikale eelneb romaani stiil ja renessanss . Nimi on tulnud gootide hõimu järgi . Gootika põhialuseks on võetud teravkaarmotiiv . Gooti arhitektuur 1100. aastal võeti kasutusele teravkaaremotiivid . (nt . Saint ­ Denis ` klooster ). Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Keraamilised põrandaplaadid

KERAAMILISED  PÕRANDAPLAADID Liis Kullamaa EH I Eesti Maaülikool KERAAMILINE PLAAT  Üks vanimaid ehitusmaterjale  Kena, vastupidav, kergesti hooldatav  Väga vastupidav (kui on õigesti paigutatud­  vastupidavuse piir ületab 10­20 korda tsemendi ja  raudbetooni vastupidavuse, võib saavutada  kandevõime kuni 30 tonni ruutmeetrile)  Kõrge jäikuse näitaja­ ei lase plaadil deformeeruda.  Mida paksem plaat seda seda kõrgem näitaja.  Külmakindlad plaadid on tootmisel tihedamalt  pressitud ning veeimavus on neil väike, mis tagabki  külmakindluse. Mida rohkem plaat niiskust neelab,  seda vähem on tal külmakindlust. Külmumisel lööb  niiskus plaadi lõhki. KOOSTIS   Liiv ja savi millele on lisatud mineraale ja  karbonaate LIIGITUS  Kahhelplaadid­   Kuivalt pressitud  Põletatud madalal temperatuuril (alla 1000 kraadi)  Suteliselt poorsed  Tavaliselt glasuuritud  Sobib plaatimiseks kuivadesse...

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) ­ lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) ­ tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) ­ varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast ­ V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 ­ 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg: · Vanane rauaaeg (V saj eKr ­ I saj pKr) · Vanem rauaaeg (I saj ­ V saj keskpaik pKr) · Keskmine rauaaeg (V saj teine pool ­ VIII saj lõpp) a) · Noorem rauaaeg (IX ­ XIII saj algus): a)viikingiaeg 800 ­ 1050 b)hilisrauaaeg 1050 - 1800 EelRooma 500 eKr ­ 50 pKr Rooma rauaaeg 50-450 pKr 5. Ajalooline aeg ja selle periodiseerimine: a

Ajalugu → Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana-Kreeka lühikospekt/spikker

Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lühikokkuvõte

2000 eKr, tsivil. tekkis u 15. saj. eKr · Lineaarkiri B (desifreeritud) · 1500 hõivasid Kreeta, mugandasid kreeta kultuuri ­ tekkis uus kultuur · Lossid ­ labürinditaolised, kükloopsete müüridega kaitstud; üksteisega sõjajalal olevate riikide keskused · Trooja sõda, Herakles, Iason, "Ilias" ja "Odüsseia" Tähtsus: Alus Kreeka jumalate panteonile, Euroopa tsivilisatsiooni algus Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr · Lossid, kiri ja kultuur unustati · Osa kreeklasi lahkus Väike-Aasia rannikule · Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv ­ linnade teke (polised e linnrigid ­ oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun