5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
2307
Õppematerjali autor
Thomas Alva Edison ja tema leiutised Füüsika referaat Paikuse Põhikool 9b.klass Juhendaja: Õpilane: Kuupäev Thomas Alva Edison ja tema leiutised Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847-18. oktoober 1931)oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patenti. Thomas Alva Edison ja tema leiutised Edison sündis Samuel Ogden Edisoni (18041896) seitsmelapselises perekonnas. Tema ema nimi oli Nancy Matthews Elliott (18101871). Üllatuslikult õppis ta rääkima alles nelja aastaselt, kuid seejärel hakkas ta anuma kõigilt täiskasvanutelt,
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Thomas Alva Edison Referaat nimi klass TALLINN 2013 Ajalugu Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patenti. Thomas Alva Edison sündis 11. veebruaril 1847. Aastal Ohio osariigis, viimase lapsena seitsmest. Ta õppis rääkima nelja aastaselt, seejärel hakkas ta uurima erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Ema (Nancy Matthews Elliott 18101871) õpetas noorele Edisonile lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa (Samuel Ogden
Tallinna Lilleküla Gümnaasium THOMAS ALVA EDISON Referaat Koostanud: Reelika Lõhmus 12B Juhendaja: õp. Viljar Laasi Tallinn 2010 ................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................
Thomas Alva Edison 1847 - 1931 Gerda Nurmeots 9b 2009/10 Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 18.oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20.sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patienti. Üllatuslikult õppis ta rääkima alles nelja aastaselt, kuid seejärel hakkas ta anuma kõigilt täiskasvanutelt, keda ta kohtas, erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Kui Edison oli seitsme aastane, siis kolis pere Port Huronisse, Michigani osariiki. Thomas sai väga vähe formaalset haridust lapsena, käies koolis kõigest paar kuud. Noor Edison õppis lugema, kirjutama ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju omalkäel. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi
Esimesed „nõelad“ valmistati loomade luudest ja sarvedest ning niidi asemel olid loomade kõõlused. Esimesed rauast nõelad leiutati 14. sajandil ning 15. sajandil tulid juba silmadega nõelad. 1755. aastal väljastati Charles Weisenthalile patent esimesele nõelale. Nõel oleks pidanud sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid masinat ennast ta ei valmistanud kunagi valmis ja ta isegi ei olevat osanud kirjeldada masinat, mis sellisele nõelale sobiks. 1790. aastal väljastati Thomas Saintile jooniste alusel patent õmblusmasinale aga ka tema ei ehitanud kunagi valmis toimivat prototüüpi. Hiljem üritati ka Saintile jooniste järgi õmblusmasinat ehitada, see aga ei töödanud. Järgnevatel aastatel üritasid paljud leiutajad ja rätsepad õmblusmasinat leiutada. Neid masinaid aga kunagi ei patenteeritud kuna need osutusid kas töökõlbamtuks või läksid kergelt katki peale vähest kasutamist. 1830. aastal leiutas rätsep Barthelemy Thimonner esimese toimiva
klassiruumi. Ta ise läks koju, võttis viiuli ning peagi kuulsid lapsed klassis õpetaja mängu. Oma leiutist nimetas ta aga telefoniks. Järgmisel aastal pidas leidur ettekande Frankfurdi füüsikaseltsis, kuid professorid pidasid telefoni laste mänguasjaks. Praktiliseks kasutuseks kõlbuliku telefoni leiutas USA-sse emigreerunud sotlane Alexander Graham Bell. Tema esmaleiutatud telefoniga sai kõneleda 100 meetri kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas aga ameeriklane Thomas Alva Edison 1877. aastal. Ta nimetas seda fonograafiks. Lähtudes James Clerk Maxwelli elektromagnetlainete teooriast, leiutas saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz mooduse nende lainete edastamiseks. Ta tegi kindlaks, et elektromagnetlained levivad valguse kiirusega ja arvutas välja nende laisepikkuse. Heinzi uurimised viisid ta raadio konstrueerimiseni, kuid varase surma tõttu ei õnnestunud tal midagi realiseerida.
Sissejuhatus 18. sajandil, kui inimkond astus uude ajastusse, milles hakkas usu ja religiooni asemel suurt rolli omama tehnoloogia, teadus, mõistus. Kuna inimeste mõttetegevus suundus jumalast kaugemale, siis tekkisid sellega koos ka uued filosoofia mõtted ja paljude inimeste mõttemaailm muutus. Neid mõtteid ja maailmapilti kujundasid valgustusaja filosoofid, kellest kuulsamad olid: François-Marie Arouet (Voltaire), Thomas Paine, Jean- Jacques Rousseau, David Hume... Filosoofide teostes avaldub soov ise mõtelda ja pani kahtluse alla paljud seni dogmadeks peetud, kasvõi igapäevased nähtused. Rõhutati isemõtlemist ja kriitilist mõtlemist, sest just see võib võimendada ja kiirendada tehnilist arengut. Seetõttu sai maailmavaate ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus. Individualismi tekkimise tõttu hakkas esile tõusma ka kodanlus. Siin läksid ka filosoofide arvamused maailmakorralduses lahku
klassiruumi, ise võttis aga viiuli ja hakkas mängima, peagi kuulsid lapsed klassis viiulimängu. Oma leiutist nimetas ta telefoniks. Järgmisel aastal pidas ta Frankfurdi füüsikaseltsis ettekande oma leiutise kohta, kuid füüsikud pidasid tema leiutist laste mänguasjaks. Praktiliselt kasutuskõlbliku telefoni leiutas Alexander Graham Bell1876. aastal.Tema esialgse telefoniga sai rääkida 100 meetri kauguselt.Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877 aastal ameeriklane Thomas Alva Edison, kes nimetas enda leiutist fonograafiks. See aparaat oni 1877. aastal leiutatud grammofoni eellane. Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz leiutas mooduse elektromagnetlainete edastamiseks. Ta tegi kindlaks et lained liiguvad valguskiirusel ning arvutas välja nende lainepikkuse. Hertzi uurimustöö oleks viinud radio leiutamiseni, kuid varadse surma tõttu jäi ta töö pooleli. Raadio leiutamsiel on omavahel võistelnud Aleksander Popov ja ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid