Mitoos Meioos Moodustavate rakkude tüüp Keharakud Eoste ja sugurakkude moodustumine Rakkude ploidsus Rakkudes diploidne Rakkudes haploidne romosoomistik kromosoomistik Rakkude genotüüp Rakud identsed Rakud geneetiliselt erinevad Tütarrakkude arv Moodustub kaks uut rakku Moodustub neli uut rakku Jagunemiste arv Üks Kaks Krossingoveri esinemine Ei Jah Tätsus Toimub Sugurakkude kromosoomide moodustumine - võrdväärne jaotamine paljunemine tütarrakkude...
PALJUNEMINE Paljunemine jaguneb kaheks: 1)SUGULINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele) Eripära: · Järglased on geneetiliselt erinevad. · Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng 2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks) Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. 1)Otsepooldumine- bakteritel 2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 3)Õistaimed sibula, risoomi, mugula, varre, lehe abil. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1.RAKU DEFINITSIOON Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide elutegevuse, ehituse ja arengu aluseks 2.MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU %? Rakus on 80% vett ja 20% kuivainet, millest 80% on valgud, 10% on rasvad ja ülejäänud süsiveskud ja nukleiinhapped 3.NIMETA RAKU PEAMISED OSAD Rakk koosneb rakumembraanist, tsütoplasmast,raku tuumast 4.MIS ON RAKU ORGANOIDID DEFINITSIOON JA LOETLE Raku organoidid on raku tsütoplasmas paiknevad raku struktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning nad on püsivad Ja need on: mitokondrid, lüsosoomid, golgi kompleks, tsentrosoom, tsütoplasmaatiline võrgustik(agranulaarne ja granulaarne ehk sile ja kare) ja ribosoomid Ribosoomides toimub valgu süntees, mille teostavad tavaliselt polüribosoomid ehk mitmekümnest sribosoomist koosnev rühm. Tsentrosoom osaleb raku jagunemisel Tsütoplasmaatiline võrgustik: Granulaarne...
Kordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesuguli...
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust. Mitootiliselt paljunevad soma...
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
MITOOS (tütarrakkudes kromosoomide arv püsib) Profaas- Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tuuma membraanid lõhustuvad, tuumakesed kaovad. Tsentrioolide vahele moodustub kääviniidistik. Metafaas- e. rändamisfaas. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, ühele tasapinnale. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas- e. eraldumisfaas. Kääviniidid lühenevad ja viivad kromatiidid eri poolustele varem sünteesitud ATP energia arvel. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumakesed. Kromosoomid keerduvad lahti. Tsütoplasma jagunemine kahe uue raku vahel. MEIOOS (kromosoomide arv väheneb kaks korda) I. jagunemine (II jagunemine sarnaneb mitoosiga) Profaas- toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire e. crossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi....
Organismide paljunemine ja areng. Kõikide liikide isendid paljunevad, kas sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad tavaliselt omavahel ei ristu. Suguline, vegetatiivne ja eoseline(seened,sammal, sõnajalgtaimed) paljunemine. Mitte suguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokineesi käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas Raku eluperiood, mis jääb kahe mitoosi vahele. Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava ...
MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumi...
Sugulisel paljunemisel enamasti viljastunud munarakk.seened ja protistid paljunevad eoste e. Spooridega.eos võib areneda rakusiseselt eoskotis.kandseenel eoskannal.samblal eoskupardes.vegetatiivne: bakter,protist,seen,osa selgrootutest ja paljud taimed. Bakter pooldub, dna kahekordistub.pärmseen pungub. Samblik rakise tükikesed.katteseemnetaimedel mugul,sibul,vars,leht.loomariigis veg. Alamates rühmades.vegetatiivne võimaldab lühikese ajaga saada palju ühtlasi järglasi.raku jagunemine: 1.rakutuuma jagunemine karüokinees(kromosoomide gen. Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühenda...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemne...
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine P...
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Eükarüootse loomaraku ehitus · Rakutuum: tuumamembraan(kahekihiline ja poorne) Tuumaplasma aka karüoplasma 1-3 tuumakest(rRNA, ribo...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I. Mõisted : Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi ...
Mitoos- eukarootse ehk pristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Rakutskkel- rakutskliks nimetatakse raku eluringi he mitoosi lpust lbi interfaasi jrgmise mitoosi lpuni.Interfaasi kestus sltub rakutbist ja rakukoe fsioloogilisest aktiivsusest. Vivad muuta ka keskkonnatingimused. Interfaas-Interfaas on pristuumse raku kahe jagunemise vahele jv eluperiood.Interfaasis toimuvad philised raku ainevahetusprotsessid, organellide arv suureneb, toimub makroergiliste ainete sntees, kahestuvad tsentrioolid(looma rakkudes) Kromosoomi ehitus-koosneb lgadest,kromatiididest ja tsentromeetrist X Rakkude jagunemine- kik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvimelised.taimedel paljunevad ainult juure ja varre tipuosas olevad rakud. kik rakud ei saa jaguneda kuna organism ei saa lputult suureneda. Meioos-pristuumse raku jagunemisviis, mille kigus kromosoomide arv ttarrakudes vheneb kaks korda,homoloogi...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
Bioloogia kontrolltöö 1. Suguline paljunemine 2. Mittesuguline paljunemine 3. Vegetatiivne paljunemine 4. Mitoos 5. Rakutsükkel 6. Meioos 7. Haploidne kromosoomistik 8. Diploidne kromosoomistik 9. Spermatogenees 10. Ovogenees 11. Ovulatsioon 12. Ontogenees 13. Partenogenees 14. Kehaväline viljastimine 15. Kehasisene viljastumine 16. Täismoondeline areng 17. Vaegmoondeline areng 18. Agoonia 1. Suguline paljunemine paljunemisviis, mille korral saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt, seega ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. 2. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Veget...
BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käig...
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev Mittesuguline o Uus organism saab alguse Eoseline: seened, sammaltaimed, paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed o Järglane on sarnane Vegetatiivne: Pooldumine- bakteri; pungumine- pärmseened, ...
Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgm...
Organismide paljunemine ja areng PALJUNEMINE SUGULINE (generatiivne) MITTESUGULINE (vegetatiivne) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. SUGULINE ISEVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad ühelt vanemalt) RISTVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad kahelt vanemalt) Eri liikide esinejad üldjuhul ei ristu (kui see peaks siiski juhtuma, ei saa selliseid järglasi mitteandvaid hübriide lugeda omaette liigiks. Nt hobune + eesel = muul) Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. MITTESUGULINE EOSELINE VEGETATIIVNE Eoseline paljunemine (spooridega paljunemine) suur osa protiste, seeni ning osa taimi. Vegetatiivne paljunemine bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi. Bakterid jagunevad otsepooldudes. Pärmseened paljun...
Rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1.Kirjelda rakutsüklit. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi teise mitoosi alguseni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist interfaasvaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, DNA kahekordistumine). 2.Kuidas toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon? Ensüüm katkestab nukleotiidide vahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb. Mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabil uued nukleotiidid, nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, mille mõlemas on üks vana ning teine uus ahel. 3.Mis on mitoosi peamine eesmärk ja tulemus? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku. 4.Kuidas toimub rakujagunemise kontroll? Rakkude jagunemist reguleerivad rakusisesed ja –välised tegurid. Geenid reguleerivad rakkude jagunemist ensüümide vahendusel. Kontrollpunktist sõltub, ...
Mitoos ja meioos Mitoos on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahkn...
Eesti Kosmeetikute Ja Juuksurite Erakool Diariss Raku jagunemine Referaat Koostaja: Riinu Anslan Rühm: K-30 Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................... 3 Raku jagunemine........................................................................................... 4 Mitoos........................................................................................................ 4,5 Meioos....................................................................................................... 5,6 Kokkuvõte.......
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas: 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
Bioloogia Suguline ja mittesuguline paljunemine Erinevuste tabel Mittesuguline Suguline Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad ...
Mitoosi ja meioosi võrdlus: Mitoos Meioos On keharakkude uuenemine. On sugurakkude ja eoste uuenemine. Diploidne kromosoomistik. Haploidne kromosoomistik. Moodustub 2 uut rakku. Moodustub 4 uut rakku. Rakud on identsed. Rakud on kineetiliselt erinevad. Ei toimu kromosoomide Toimub kromosoomide ristsiire ristsiiret. (I Profaasis). Üks mitootiline jagunemine Kaks mitootilist jagunemist (profaas, metafaas, anafaas, (I profaas, I metafaas, I telofaas). anafaas, I telofaas; II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas). Sugulise ja mittesugulise paljunemise võrdlus: Suguline Mittesuguline 2varianti Organism pärineb ala...
RAKUBIO PRAKS Apoptoos ja rakutsükkel. Apoptoos programmeeritud rakusurm. Põhjuseks võib olla raku vigastus, geneetilised vead vigastusest. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. Hiirtel tekivad nt varbad apoptoosi käigus, apoptoosi teel tekivad varbavahed. Staadiumid: antakse signaal see jõuab mitokondrini tsütokroomC tuleb periplasmast välja, sest kaotab heemi (ilma tsütokroomC-ta jäävad elektronid seisma, tekivad radikaalid) läbib rida kaspaase (mis on apoptoosi algatajateks ja läbiviijat...
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidi...
sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. 3) Miks eelneb igale mitoosile DNA replikatsioon? - Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 4) Mis on mitoosi/ meioosi põhieesmärk? (VÕRDLUS) - Mitoos: Mitoos - keharakkude paljunemine. *Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. 5) *Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 6) *Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. 7) *Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 8) -Meioos: Meioos - sugurakkude paljunemine *Meioos on sugurakkude jagunemise viis 9) *Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist 10) *Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku 11) 12) Millest oleneb rakutsükli pikkus? - 13) Millised protsessid toimuvad interfaasis vahetult enne raku jagunemist? - Interfaas (protsessid) *Vaheaeg kahe järjestikkuse jagunemise vahel 14) *rakus toimub intensiivne aine- ja energiavahetus 15) *Organellide arv suureneb
Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sam...
Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kroma...
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED Toimub rakkude jagunemine Meioosil toimub ristsiire, mitoosil mitte Mitoos leiab aset KÕIGIS organismides, meioos ainult suguliselt paljunevates ...
1)Spermatosoid saadakse spermatogeneesi käigus spermatogoonist. 2)Sest uusi sugurakke ei teki. 4.1-c,d,e 2-a,c,d,e 3-c,d,e 4-a,b,c,e 5-b,c,e. 5)44,4,2; 44,4,2; 44+2,2,2-1; 44,4,1. 6)f,d,h,e,a,g,c,b. 7)mitoos-saadakse 2 rakku identsed,keharakkudes,ristsiiret ei toimu. meioos-saadakse 4rakku geneetiliselt erinevad,sugurakkudes,ristsiire toimub.Sarn-tekib rakke juurde,mõlemal pro,meta,ana,telofaas,päristuumsetes rakkudes toimub. 8)A-g;B-h;C-j;D-e. 9)anafaas, eelneb metafaas, kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. 10)Munarakk ja spermatosoid, mõlemad on seotud sugulise paljunemisega, mõlemal on olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.Mitoos:päristuumse raku jagunemise viis...
Metabolism organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. 1. Autotroof roheline taim. Et fotosüntees saaks toimuda, on vaja selleks valgus energiat, süsihappegaasi ja vett. Jääkaineks on hapnik ja produktiks on glükoos ja teised orgaanilised ained nagu tärklis, tselluloos, lipiidid ja aminohapped. Kemosünteesijad autotroofsed bakterid. Nad kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Näiteks: väävlibakterid, vesinikubakterid ja rauabakterid. 2. Heterotroof loom, seen. Heterotroof saab kätte orgaanilised ained, mis lagundatakse ning selle tulemusel saadakse energia elutegevuseks ja lähteaineid kehale omaste orgaaniliste ainete sünteesiks. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil vabaneb energia. Me sööme toitaineid - valke, lipiide ja polüsahhariide. Järgmisena toimub dissimilatsioon, mille käigus lagundatakse need toitained ehitusmaterja...
1. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, pai...
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) ...
Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakis...
Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos ...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütar...
Klinefelteri sündroom Gert Tali Tunnused ● 2 X ja 1 Y kromosoom ● Loode sünnib normaalselt ● Põdejatel pikad jäsemed ja suur keskmine pikkus ● Rindade kasv esineb 5% haigetest ● Rasva kogunemine puusadel ja kehal Tunnused ● Meessuguelundid arenevad välja ● Karvakasv on normaalne ● Väiksed ning väljaarenemata munandid ● Suguvõime tihti normaalne ● Põdejatel azoospermia Tekkimine ● Meioosi 1. Profaasis rekombineerub DNA puudulikult ● Jagunemisel anafaasis liigub kromosoomipaar samale poolusele Sagedus ● Üks kõige sagedasemaid kromosoommutatsioone ● 1:500 - 1:1000 ● Vanem ema suurendab riski Ravi ja ennetus ● Teha lootevedelikuproov ● Otsest ravi pole olemas ● On võimalik teha hormoonravi ● Testosteroon aitab madaldada häält, suurendada lihasmassi ● Luud muutuvad tugevamaks ● Eluiga sarnane normaalse inimesega Allikad http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/images/stories/47XXY.jpg http://img.webmd.c...
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagun...
Kordamisküsimused loeng 4 kohta (teine kontrolltöö algab küsimusest 11): 1. Mis on rakutsükkel? Milliseid etappe seal eristatakse ja olulisemad sündmused etappidel? Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku selle jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsüklit jaotatakse kolmeks osaks: · interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine · mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine 2. Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas? S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees · ...
Organismide paljunemine: · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastanud munarakust. · !Eri liikide esindajad tavaliselt EI ristu! · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · See on üks mittesugulise paljunemise viise. · Vegetatiivselt aga paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. · Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel(selle eel toimub DNA kahekordistumine). · Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. · Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos: · Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. · Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. · Moo...
Kordamisküsimused: ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. Mis on paljunemine? Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. See on vajalik eelkõige liigi ja selle populatsiooni säilitamise seisukohalt. 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lü...
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...