ettekirjutusele vastas. Keeld tekitas palju pahameelt ja nii tuli riigil järeleandmisi teha; edaspidi võis lapsele anda ka kaks sidekriipsuga seotud nime (sidekriipsu kasutamist peeti iseenesestmõistetavaks ja oli sisuliselt kohustuslik) (Henn Riive, Keelatud Anna-Liisa? Anna-Liisa jälle vaba, Edasi 29.07.1987, nr 173, lk 4). Piirangu tühistamise järel on paljud vanemad kokkukirjutatud nimele algselt kavatsetud kirjakuju andnud (nt Sten-Erik pro Stenerik). 3.3 Isikunimekorraldus praegu 21. veebruaril 1995 vastu võetud keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334 jj) järgi on Eesti riigikeel eesti keel. Riigikeele ametliku kasutuse aluseks keeleseaduse mõttes on eesti kirjakeele norm. Sama seaduse § 20 sätestab, et Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega; Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega
annaabi.ee 
