Soojuspump Mis on soojuspump? Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Milleks kasutatakse? Keskkonna jahutamiseks (nt
Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng e laengute hulk mis läbib juhti. Voolutugevuse ühikuks on amper (A). I=enSv ; I=q:t . Voolutugevus sõltub keskmisest kiirusest, massist ja laengukandjate arvust ruumalaühikus. Pinge ehk potentsiaalide vahe on töö, mida on vaja teha ühikulise laengu viimisel ühest ruumipunktist teise e. elektriline surve. Pinget mõõdetakse voltides (V). U=A:q Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Mõõdetakse voltides (V). =A:q0 ; I=U:R(osa) ; I= :R+r(kogu) Ohmi seadus (ahela osa kohta) voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega.
temperatuuri natuke ajast ette enne magama minekut . Samuti tuleks arvestada ka kigi soovidega majapidamises. Temperatuure on kõige mõistlikum seadistada siis kui maja on inimestest tühi, see on soovitluslik aeg selliste tegevuste läbi viimiseks. 5 3 Seade millega energiat säästa Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). Jahutatavast ruumist (külmikust) kantakse energia soojuskandja abil ümbritsevasse keskkonda, kus see eraldub. Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator. Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub
Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks varbspiraalseteks ja korrapäratuteks. Elliptilised- liiguvad tähed kaootiliselt, gaas ja tolm puuduvad. Spriaalsed ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Hubble'i seadus- kaugete galaktikate kiirused suurenevad võrdeliselt nende kaugusega vaatlejast: V=H*r, H(t) Hubble'i konstant, mis sõltub ainult ajast, ei sõltu ruumipunktist (H0)=75 km/(s*Mpc). Spiraalsete galaktikate ehitus hajusainet palju, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale; gaas, tolm, nooredtähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas. Noored tähed- suure heledusega peajada tähed. Kvarsid galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi; tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega.
kahesuunaliselt. Positiivsete ioonide(katioonide) ja negatiivsete ioonide(anioonide) summaarse liikumisena. Gaasides elektronid löövad välja gaasi aatomist elektrone. Need muutuvad positiivseteks ioonidest ja edasi toimub sama, mis vedelikeski. Sellel põhjusel jäigi Frauhlinu positiivse laengu suund muutuma- tehniline suund. Pinge ehk potentsiaalide vahe Pinge ehk potentsiaalide vahe on töö, mida on vaja teha ühikulise laengu viimisel ühest ruumipunktist teise. Lihtsamalt seletatuna võib pinget võtta kui elektrilist survet. Oletame, et meil on kaks reservuaariga veetorni, millel on mõlemal küljes kraan. Mõlemad kraanid on ühel kõrgusel maapinnast, kuid veetornid ise on erineva kõrgusega. Tornist, mille reservuaari ja kraani vaheline teekond on pikem, hakkab kraanide täielikul avamisel tulema vett suurema survega, sest kõrgema torni ja kraani vaheline veehulk on suurem ning avaldab suuremat survet.
omakorda muutuva elektrivälja jne. Laengu liikumine tekitab seega el.magnetvälja "helgi", mis haarab levides järjest suuremaid ruumipiirkondi ning seab ümber oma teel selle välja, mis eksisteeris enne laengu liikumist. Lõpuks jõuab see "helk" teise laenguni, mis põhjustabki sellele laengule mõjuva jõu muutumise. Maxwell tõestas, et elektromagnetilise häiruse protsessi levimiskirus võrdub valgusekiirusega vaakumis. Kui elektrilaengu ümberpaiknemine ühest ruumipunktist teise on piki minget sirget kiire võnkumine, siis hakkavad tekkivad elektriväljad ja magnetväljad perioodiliselt muutuma. Laengut ümbritsevas ruumis tekib ajas perioodiliselt muutuvate ja teineteisega risti olevate elektri- ja magnetväljade süsteem, mis haarab üha suuremaid piirkondi ,,hetkpilt". Tekib nn elektromagnetlaine, mis levib võnkuvast laengust kõikidesse suunadesse. Igas ruumipunktis muutuvat elektri- ja magnetvälja ajas perioodiliselt
punkti kauguse tasakaaluasendist kaugusel x ajahetkel t. Ruumipunktis x = 0 toimub harmooniline võnkumine. Siin ruumipunktis saame punkti hälbe (z-koordinaadi) arvutada võnkumise valemist z (0, t ) = r sin t Oletame, et laine levib x-telje positiivses suunas. Siis toimub igas ruumipunktis x samasugune võnkumine, ainult teatud hilinemisega. Hilinemise saab arvutada, kui on teada laine levimise kiirus u, sest häiritus liigub ruumipunktist x = 0 ruumipunkti x ajaga x/u. Järelikult ruumipunktis x ajal t on võnkumine samasugune, nagu see oli ruumipunktis x = 0 ajal t x/u, so teatud aja võrra varem. Järelikult saame hälbe ruumipunktis x arvutada valemist x z ( x, t ) = r sin t - (1) u Kordame valemi tähistuste seletust: z on hälve ehk võnkuva punkti kaugus x-teljest; r on laine amplituud; on ringsagedus;
Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset. Teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud 2 alumiiniumrõngas. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti vahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel piluta rõngale tekib sellest niisuguse suunaga induktsioonivool, et rõngas tõukub magnetist eemale ja varras pöördub. Kui magnet rõngast eemaldada, siis rõngas tõmbub magneti poole
Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. (Joonis 1). Vaatleme katset- teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud kaks alumiiniumrõngast. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti ahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel piluta rõngale tekib selles niisuguse suunaga induktsioonivool, et rõngas tõukub magnetist eemale ja varras pöördub järelikult magneti
30. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, tarbija või lüliti. Elektrivool saab liikuda suletud vooluringis. Avatud vooluringis voolu ei ole. 31. Mis on skeem? Tingmärkidega joonistatud vooluringi nimetatakse skeemiks. 32. Skeemide joonistamine. 33. Mis on pinge? Definitsioonivalem. Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb elektriväli laengu ümberpaigutamisel ühest ruumipunktist teise. Definitsioonivalem U=A/q Pinge=töö/laeng ühik 1V 34. Millal on pinge 1 volt? Pinge on 1V siis, kui elektriväli teeb ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks tööd 1J. 35. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti. 36. Ohmi seadus, valem. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ning pöördvõrdeline juhi takistusega. Valem I=U/R
(Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib. Universum on isotroopne, st ta paistab vaatlejale ühesugusena sõltumata vaatlemise suunast ruumis (isotroopsuse printsiip). Homogeensuse ja isotroopsuse seos: Homogeensuse puudumine toob kaasa isotroopsuse puudumise (anisotroopia), isotroopsuse puudumine aga ei pruugi kaasa tuua homogeensuse puudumist. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes:
Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas) Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). (näiteks maa-vesi, õhk- vesi ja õhk-õhk soojuspump) Päikeseküte on päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks või hoonete kütmiseks. Päikeseenergiat kogutakse päikesekollektoris soojusena, kantakse torustiku abil tarbimiskohale või salvestatakse soojussalvestis hilisemaks kasutamiseks. Taastuvkütused on metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused.
ja 2 . Algebralise summaga: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 27 Potentsiaalide vahe · Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel selles väljas võrdub laengu suuruse ja laengu lükkumise trajektoori alg- ja lõpp-punkti potentsiaalide vahe korrutisega. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 28 Potentsiaalide vahe 1 · Kuna elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel ühest ruumipunktist teise ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, siis ei sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe · Potentsiaalide vahe osutub seega elektro- staatilise välja energiakarakteristikuks. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 29 Ekvipotentsiaalpinnad · Pindu, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal, Punktlaengunimetatakse ekvipotentsiaal-pindadeks. ekvipotentsiaalpindadeks on seda
alustades paremalt poolt ja üksteiselt käest lahti laskmata. Tagasi tulles tuleb joosta sirgjooneliselt s.o ilma slaalomita oma rühma lipuvärviga taha kolonni. NB! Õpetajatel palun kiiresti vahendid eest ära korjata. SÕNALINE OSA: Alustada tuleb ikka kergemalt treeningult raskemale minnes. Siin ei kehti reegel: „ Raske õppustel, kerge lahingus.“ Kõik osavõtjad on võitjad! ALGAB SULEJOOKS, noorem ja vanem rühm Korraldus - Lapsevanem kannab papptaldrikul oleva linnusule ühest ruumipunktist teise ja tagasi. Laps on isa või ema juures kõrvaljooksjaks, kes aitab maha kukkunud linnusulge panna tagasi taldrikule. (101 Mängu Noortele, mäng nr 36, lk 12) Käsklus: „ Lennukat sulejooksu! Tähelepanu, valmis olla start!“ ALGAB TEATEJOOKS sõime rühmale „Kuum muna“ lusikal 8 Korraldus- Lapsevanem jookseb „ Kuum muna lusikal“ ja oma lapsuke aitab kukkunud „muna“ tagasi lusikale panna. Mäng on kohandatud vastavalt
1) Füüsika ja tehnika omavaheline sõltuvus ? Füüsika areng on tihedalt seotud inimeste praktiliste vajadustega Aurumasina leiutamisega oli vaja ehitada hästi ökonoomseid soojusmasinaid. Füüsika areng on vajalik tehnika probleemid lahendamisel. Thiti paneb see areng isegi aluse tehnika uutele suundadele. Samas on ka tehnika areng vajalik füüsika arengule. 2) Mida nimetatakse liikumiseks ? Liikumiseks nim ainepunkti liikumist mingis taustsüsteemis ühest ruumipunktist teise. Liikumised võib lahudata kaheks lihtsamaks liikumiseks Kulgliikumine ehk translatoorsed liikumisel kõik ainepunkte ühendavad mõttelised sirged jäävad kogu liikumise kestel iseenesega paralleelseks. Pöördliikumine - kõik ainepunktid mod ringjooni ümber ühise telje ,mid nim pöörlemisteljeks. 3) Millise suunaga on aegklassikalises mehaanikas ? Aeg on ühemõõtmeline ja ühesuunaline
(Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib. Universum on isotroopne, st ta paistab vaatlejale ühesugusena sõltumata vaatlemise suunast ruumis (isotroopsuse printsiip). Homogeensuse ja isotroopsuse seos: Homogeensuse puudumine toob kaasa isotroopsuse puudumise (anisotroopia), isotroopsuse puudumine aga ei pruugi kaasa tuua homogeensuse puudumist. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes:
Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg). 5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha. 6
võrdub peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil. Geomeetrilise optika 3 seadus ehk valguse murdumisseadus. Ühest keskkonnast teise levides muudab valgus oma suunda, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil ning langemisnurga a ja murdumisnurga vahel valitseb järgmine seos: n1sin=n2sin, kus n1 ja n2 on vastavalt esimese ja teise keskkonna murdumisnäitajad. Fermat printsiip(I). Valgus levib ühest ruumipunktist teise alati niisugust teed mööda, et vajalik levimisaeg oleks minimaalne. Selle printsiibi lähemaks iseloomustamiseks käsitleme valguse levimist mittehomogeenses keskkonnas, kus murdumisnäitaja on erinevates ruumipunktides erinev. Valguse optiliseks teepikkuseks nimetatakse keskkonna murdumisnäitaja joonintegraali mööda valguse trajektoor . Optilise teepikkuse mõistet sisse tuues võib Fermat' printsiibi sõnastada ka teisel viisil:
Seni teadaolevad katsed näitavad seda, et osakesed eksisteerivad nagu „väljaspool aegruumi“. Piltlikult öeldes väljaspool aega ja ruumi ei ole aega ja ruumi. Osakeste lainelised omadused tulenevad just nende teleportreerumistest aegruumis. Osake on samas ka laine ja selle laine kirjeldavad füüsikalised parameetrid langevad kokku pideva teleportatsiooni parameetritega. Näiteks osakese lainepikkus on tegelikult kahe punkti vaheline vahemaa ruumis, sest osake teleportreerub ühest ruumipunktist teise. Analoogiliselt on sama ka osakese laine perioodiga. Osakeste lainelised omadused on tõestust leidnud difraktsiooni ja inteferentsi katsetes. Relativistlikud efektid relatiivsusteoorias tulenevad aja ja ruumi teisenemistest, milles avaldub aja ja ruumi mõõtmete kadumine. Üldrelatiivsusteoorias kirjeldatakse aja aeglenemist ja pikkuste lühenemist ( ehk tegelikult aegruumi kadumist ), mida põhjustab suurte masside olemasolu, geomeetriaga
järgmisi teabeid: 1. Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on omad ruumipunktid. Selline seaduspärasus tuleneb näiteks aja ja ruumi lahutamatuse printsiibist, mida väidab näiteks erirelatiivsusteooria. See tähendab seda, et aeg ja ruum ei saa olla üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühe terviku - aegruumi. Ja sellest järeldubki tõsiasi, et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis. Kui inimene liigub näiteks planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus. Näiteks tavapärases korterelamus või majas liikuv inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja vältel. Näiteks kui inimene jookseb köögist elutuppa, siis mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole tegelikult see köök nö. ,,päris sama" või ,,samal kohal" mis ta enne oli. Seda sellepärast, et kõik Universumis on liikumises
ideaalne vaakum – see tähendab seal ei ole aineosakesi, tähtedest ja galaktikatest rääkimata. Suur pauk- Uurides galaktikate liikumist Päikesesüsteemi suhtes avastati, et mitte ainult kõik tähed Galaktikas ei eemaldu Päikesest vaid ka kõigi galaktikate spektrid on tugevas punanihkes – ehk enamik galaktikad eemalduvad meist (ja ka üksteisest) See fakt on aluseks teooriale, mille kohaselt sai meie Universum alguse ühest ruumipunktist, mis mingil põhjusel paisuma hakkas. Selle paisumise alghetke nimetatakse Suureks Pauguks – sündmuseks, milles said samaaegselt alguse nii ruum, aeg kui ka aine. Kuna aeg saab alguse Suurest Paugust, ei saa me esitada küsimust „mis oli enne seda?“ 8) UNIVERSUMI ARENGUMUDELID Erinevad teadlased, ja mitte ainult astrofüüsikud, on juba aastasadu püüdnud Päikesesüsteemi tekkimist kirjeldada. Olgu siinkohal toodud neist vaid mõned täpsemad või efektsemad. Päikesesüsteemi mudel
seadus, st kui peegeldunud või murdunud kiirtele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis
see läbib sama tee, mis esimenegi, kuid vastupidises suunas. Willebrord Snel van Royen
(1580-1626) oli hollandi astronoom ja matemaatik. Murdumisseaduse avastas tegelikult Ibn
Sahl (940-1000), kes oli pärsia füüsik, matemaatik ja optikainsener.
18
3.3 Fermat' printsiip
Valgus levib ühest ruumipunktist teise mööda sellist teed, mille läbimiseks kulutatud aeg on
minimaalne. Pierre de Fermat /pj dfma/ (1601-1665) oli prantsuse matemaatik.
Fermat printsiibil põhineb valguskiirte trajektoori arvutamine (Ray-tracing):
3.4 Valguse täielik sisepeegeldumine
Vaatleme valguskiire üle üleminekut hõredamast keskkonnast 1 tiheda-masse keskkonda 2
(n1
järgmisi teabeid: 1. Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on omad ruumipunktid. Selline seaduspärasus tuleneb näiteks aja ja ruumi lahutamatuse printsiibist, mida väidab näiteks erirelatiivsusteooria. See tähendab seda, et aeg ja ruum ei saa olla üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühe terviku - aegruumi. Ja sellest järeldubki tõsiasi, et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis. Kui inimene liigub näiteks planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus. Näiteks tavapärases korterelamus või majas liikuv inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja vältel. Näiteks kui inimene jookseb köögist elutuppa, siis mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole tegelikult see köök nö. ,,päris sama" või ,,samal kohal" mis ta enne oli. Seda sellepärast, et kõik Universumis on liikumises
Loomulikult teevad turundus, tootmine ja logistika nõudluse prognoosimisel tihedat koostööd. Püüeldakse selle poole, et nõudlust vähem prognoosida, pigem sellele võimalikult kiiresti reageerida. See eeldab äriettevõtetelt paindlikkust ja muutustega kaasaminekut, mis sõltub väga suures osas logistikakorraldusest. 6. Transport. Oks logistilisi võtmetegevusi, mis teostab materjalide ja kaupade liikumist ühest ruumipunktist teise. Logistilistes kogukuludes moodustavad transpordikulud suurima osa. 7. Ladustamine Korraldab laoruumi kasutamist. Samuti määrab kindlaks kasutatavate ladude omandivormi (firma omandusse kuuluv, renditud või üüritud laopind), ladude planeeringu ja sisseseade, mõjutab tootmise planeerimist, jne. Mida suurem on ajaintervall tootmise ja tarbimise vahel, seda suuremad on ladustatavad kaubamahud ja nendega seonduvad kulud. 8. Ettevõtete ja ladude asukoha valik
annaabi.ee 
