11:32 Merovingid Kaunistatud sõjarelvad. Miniatuurmaalraamatu illustratsioon.Raamatue illustreerimisega tegelesid mungad. Põimornamentlinidtaoline riba,veits nagu raam pildi ümber. Iirmiaal loodi palju miniatuure.Kaunistati esittähti. Karolingid Nt.Evangelist Markus.Kunst läks ruumilisemaks,hakati rohkem mängima valguse ja varjuga.Lorschi kloostri värav.Pannakse lõpp antiikkunsti traditsioonidele (v.a. Itaalia). 11:32
barbarid jne, kellega kreeklased 6. Sajandi e.Kr. algus Varem mainitud laad asendus mustafiguurilise stiiliga. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärel. Inimkeha antoomiat kujutati realistlikumalt 6. Sajandi e.Kr. lõpp Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil Musta krundiga haki katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutis muutus ruumilisemaks ja looduslähesemaks Punasefiguuriline stiil 5. Sajandi e.Kr. algus Seina-ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelist ruumilist illusiooni. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks Lisandus valge värviga maalimine Ornamentiksat olid populaarsed 4. Sajand e.Kr Osati maalida väga tõetruult ja ruumiliselt Osati arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega
suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks tänu Polygnotosele, kelle mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Veel lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest- saatüritest ja menaadidest
igapäevaseid tegevusi . Mustafiguuriline stiil- Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil- Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks . Punasefig.---- > Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.
Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood
Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaailjad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna, s.t poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine
Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus- lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Bütsansi skulptuur Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Kasutatud allikad http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm Andrian Tees 1b https://karinakunstiajalugu.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants
mitmekülgsust ja pahatahtlikkust. 4) VALGUS JA RUUM Teosel puudub värvide mitmekülgsus, ning seepärast on ruumilisus kujutatud mustade, valgete ja hallikate toonidega. Valgus on nägudele otsevaates ja taust on tume. Rõhutatud näojooned toovad esile veelgi rohkem ruumilisuse. Pead on joonistatud erinevale kaugusele, et eespool olevad on suuremad ja tagapool väiksemad, mis muudab pildi dünaamilisemaks ja ruumilisemaks. 5) AJALOOLINE STIIL Viiralt lõi pildi 1930-1932, tegemist on klassikalise modernismiga, kuid samuti on ka eksepressionismi jälgi, sest teosega on tahetud selgelt väljendada oma tundeid ja mõtteid põrgu suhtes, kuigi ei saa mainimata jätta, et kunstnik polnud loomise ajal täiesti kaines olekus ning kindlasti aitasid töö tegemisel kaasa hallutsinatsioonid ja reaalsuse tajumatus. Tol perioodil
Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile
Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil oli suur mõju itaalia vararenessansile ja eriti vanavene kunstile.
apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj- st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Skulptuur: Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil oli suur mõju itaalia vararenessansile ja eriti vanavene kunstile.
kadus või leidis kujutamist ainult piltkujutiste äärel. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimese anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6. saj eKr lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jõid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 6. 7. Hakati ja templeid püstitama rohkem valitsejatele kui jumalatele. Idealism asendus realismiga. Hellenismi ajal eelistati tavasuurusele kas hiiglaslikke või väga pisikesi kujutisi. Olulisemaks sai psüühika kujutamine ja tunnete väljendamine. 8. Aleksandria rajas Egiptusesse Aleksander Suur 3. saj eKr. Aleksandria kultuurilooliseks tähtsuseks oli see, et Aleksandria oli kultuuri- ja teaduskeskus
Kirikus hoiti neid peamiselt erilisel võredel ikonostaasidel. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks.Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks,kuid Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid.Mõned tuntumad ikoonid on Õnnistav Kristus, Peaingel Miikaeli imetegu,Vladimiri Jumalaema.Viimane sai oma nime selletõttu,et seda hoiti Vladimiri linnas ning tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uueõitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes
· Kasutati ka taimemotiive - palmette Mustafiguuriline stiil · Figuurid maaliti musta värviga punasele savipinnale · al 6. saj eKr · Detailid kraabiti nõu pinna sisse · Inimesi kujutati realistlikumalt · Naisfiguurid maaliti valgena · Hakatakse kujutama üksikuid figuure, stseene mütoloogiast Punasefiguuriline stiil · al 6. saj. lõpp eKr · Taust värviti mustaks, kujutis jäi punakat savikarva · Kujutised ruumilisemaks ja looduslähedasemaks · Kujutatakse igapäevaelu Valgepõhjaline stiil · Anumaid valmistati põhiliselt hauamälestisteks 7. Etruski kunst Hauakambrid: · Sageli sisustatud elutoana · sealt on leitud seinamaale (kuulsamad: Tarquinia ja Cerveteri nekropolides - surnute linn) · etruski kunst-suur looduslähedus. Surmajärgne oleks ei pea olema parem ega halvem kui maine elu, vaid sellega võimalikult lähedane
kujutatud mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni mis piiritlesid detaile. · 6 sajandi lõpus võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Hakati musta krundiga katma kujutiste tausta. Figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutised muutusid ruumilisemaks · 5sajadni algul eKr hakasid sina ja tahvlimaalijad veenvamalt looma kolmemõtlelisi illusioone tasapinnal. Theatron- vaatajate pingiread Orkestra hobuserauakujuliselt asuv ümmarguneväljak orus, kus esinesid koor ja tantsijad. Skeene ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Krepidoma maapinnas kahe-kolme astme võrra kõrgem alus, milles seisab tempel. Stülobaad krepidoma ülemine aste. Entaas paisutus tüves. Kannelüürid kitsad püstvaod
Maalikunst Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja, see on mustafiguuriline stiil. Punasefiguuriline stiil Figuurid jäeti värvimata, mustaga kaeti nende taha jääv taust. Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks . Vana-Rooma arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Silindevõlv
Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil oli suur mõju itaalia vararenessansile ja eriti vanavene kunstile.
Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. PUNASEFIGUURILINE STIIL 6. sajandi lõpul eKr võeti kasutusel punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga kandma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikava. Punakale pinnale oli võimalik peene pinstliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. VALGEPÕHJALINE STIIL 5. saj lõpp eKr Lekythosed - peened õli või parfüümi hoidmiseks mõeldud nõud. Valgepõhjalisi nõusid kasutati matusekombestikus. Nendel kujuati leinastseene. palmett - Palmett on palmilehesarnane ornament (üldistatud). meander - Kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu,
Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San Lorenzo kiriku puulaega basiilika. Ta hakkas välja töötama tsentraalperspektiivi. Oli veendunud selles, et aehitektuuris pidi kasutama õigeid proportsioone. Ta oli esimene, kes hakkas pilti kujutama läbi akna, ta maalid muutusid ruumilisemaks. Firenze tähtsamad ehitised olid ka palazzod Firenze patriitsiperekondade(kõrgkihi) lossid/paleed. Kolmkekorruselised, sisehooviga, neljast tiivast koosnevad ehitised, katus oli väga madal. Vanemad palazzod on raskema väljanägemisega, olid laotud tellistest ja kaetud kiviplokkidega. Samas on seal näha ka uue kunsti jooni teravkaared pole nelinurksed, akna- ja ukseavad. Hakatakse rõhutama horisontaali. Palazzode kolm korrust on erinevad.
oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati realistlikumalt). Punasefiguuriline vaasimaal (6.saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose
suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati realistlikumalt). Punasefiguuriline vaasimaal (6.saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja
Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumat Punasefiguuriline- kujutise tausta hakati katma musta krundiga. Figuurid jäid aga savikarva. Kujutati keerukamaid liigutusi kuna punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida 10 üksikasju. Ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Seitse antiikset maailmaimet. · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). seitsme maailmaime hulka kuulunudhauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket
Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal teame, et 5.saj algul e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaalijad oluliselt paremini looma 3D illusiooni. Lisati valge värviga maalimine. Kujutati olustikku ja võitlusi, mütoloogia. Palmett ja meander olid ornamentikas populaarsed. Maalikunst muutus looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele. 4.saj alguses e.Kr korraldati kahe maalikunstniku vahel võistlus, kes suudab realistlikumalt maailda, viinamarjad ja eesriie. 4
Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Põletatud pinnale kanti musta värviga kujutiste siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikult Punasefiguurilisel vaasil jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks, siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Nii sai kujutada keerukaid liigutusi, kehadele ilmusid pöörded ja kogu kujutis muutus ruumilisemaks. Neil puudub geomeetriline ornamentika või kasutatakse ainult piltkujutiste äärtel. 10.Vaasimaalidel võib näha paljufiguurlisi piltjutustusi. Mis teemal need on? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Algselt olid jutustused mütoloogilise sisuga. Hiljem hakati lisaks võitlustele ja kangelastegudele kujutama ka igapäevaseid olustikustseene. Hellenistlik kunst 1.Hellenismi (sõnast "hellen" kreeka keeles `kreeklane') tähistab kreeka kultuuri
annaabi.ee 
