MOLDOVA MOLDOVA KUI RIIK · Merepiirita riik euroopas · Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes · Pealinn - Chiþinu · Pindala - 33 843 km² · Rahvaarv - 3 153 700 (2013) · Riigikeel Rumeenia MAJANDUS · Üks vaesemaid riike Euroopas · Tugineb enamasti põllumajandussektoril · Vähe looduslike energiaressursse · Eksporditakse toidukaupasid, tekstiili ja mehanisme · Imporditakse mineraalseid tooteid, kütust, masinaid ja seadmeid, kemikaale · Töötuse määr on 5,8% · Inflatsioon on 4,6% · Skp on 1 051 miljardit eurot · Skp ühe inimese kohta on 3 014 eurot
talle võlgu. Itaalia astus nn. suurriikide hulka. Saksa kaotas suurriikide seisundi. Saksast sai vabariik. Saksamaa majanduslik ja poliitiline positsioon nõrgenes. Jäi ilma kõigist oma kolooniatest, pidi maksma reparatsioone. Austria-Ungari impeerium lagunes. Selle asemele tekkis, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Venemaast sai sotsialistlik riik. Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Seoses sõjaga avardus tavaliste inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. 5. Impeeriumide lagunemine: Venemaa impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Austria-Ungari lagunes: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Saksamaa: Ida Saksa osa läks Poolale. Danzig ja Memel kuulutati vabalinnaks. Elsas ja Lotring läksid Prantsusmaale. Saarimaa läks rahvasteliidu kontrolli alla. 6
ning neil õnnestus ka korraks Moldova Nõukogu Liidust eemaldada, kuid 1944. aastal kehtestas Venemaa taas kommunistide võimu ja Moldaavia SSR jätkus. Järgnevatel aastatel jätkasid Nõukogude Liit ja Rumeenia pidevat võitlust Bessaraabia alade üle, kuni 1991. aastal, peale Nõukogude süsteemi lagunemist saavutas Moldova lõpuks iseseisvuse ja Moldaaviast sai Moldova. Pärast Moldova iseseisvumist 1991. aastal pidasid paljud võimalikuks selle taasühinemist Rumeeniaga, sest rumeenlased moodustavad suurema osa selle maa rahvastikust. Kuid Moldova slaavi elanikkond ei leppinud taasühinemise mõttegs ning tõstis mässu ja kuulutas välja oma, Dnepri-äärse ehk Transnistria vabariigi. Ka lõunaosas elavad gagauusid kuulutasid välja iseseisvuse. Säärases olukorras loobus Moldova valitsus Rumeeniaga ühinemise kavatsustes ning püüab mässualad oma riigiga taas ühendada. Gagauuside piirkond ongi uuesti liitunud Moldovaga. 1998
Ukraina Pindala 603'700 km2 Rahvaarv on 45'182'799 inimest septembris 2013 Piiri pikkus on 4'566 km. 891 km on ühine Valgevenega, 428 km Poolaga, 90 km Slovakkiaga, 103 m Ungariga, 176 + 362 km Rumeeniaga, 940 km Moldovaga ja 1576 km Venemaaga. Rannajoon on 2'782 km pikk. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elas juulis 2013 2'847'200 inimest. Ukrainas räägitakse ukraina keelt. Rahaühik on krivna. Ukraina asub Ida-Euroopas, Musta mere ääres. Riiki ümbritsevad põhjast Venemaa ja Valgevene, idast Venemaa, lõunast Must meri, edelas Moldova ja Rumeenia ning läänest Poola, Slovakkia ja Ungari. Ukraina pinnamood on mitmekesine.70% territooriumist katavad madalikud, 25%
lepingute tühistamist. 3. USA toetas vastuhakku Kolumbia vastu, mille tulemusena eraldus 1903.a Panama riik ja sõlmis USA valitsusega lepingu, millega andsid USA-le rendile Kesk-Ameerikat läbiva kanali. 5) Miks Serbia Balkani sõdade tulemusena tugevnes, aga Türgi ja Bulgaaria nõrgenesid? 1912. aasta sõjas vallutasid Serbia, Makedoonia ja Bulgaaria Türgi. Selle tulemusel omandas Bulgaaria väga suured alad ning järgmisel aastal ründasid endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ja võtsid kõik vastomandatud maad talt ära. See võõrandas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidega. 6) Miks hakati Balkanit nimetama Euroopa püssirohutünniks? Balkani sõdades tugevnes teistest tunduvalt Serbia, mis aga teravdas ta suhteid Austria-Ungari keisririigiga. Et Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa, hakati Balkanit nimetama „Euroopa püssirohukeldriks”. Euroopa kohale oli tekkinud sõjaoht.
joonistasin. Geograafiline asend. Paikneb Balkani poolsaarel. Bulgaaria põhjanaabriks on Rumeenia, lõunanaabriteks on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pikkuskraad Bulgaarias on 25´ E Laiuskraad on 43´ N Bulgaaria pealinna Sofia pikkus - ja laiuskraadid on 42 41´ N ja 23 19´ E Bulgaaria pealinna Sofia kaugus mu kodulinnast, Tallinnast on 2436 kilomeetrit. Kellaaja erinevus: Kellaaeg Eestil ja ja Bulgaarial on täpselt sama, kuna mõlemad asuvad samas ajavööndis. (wikipedia) Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll
SD4eeOoHF2DQ&zoom=1&iact=hc&oei=ga2hTcX_KoaV4AbA6MWVAw&page=15&tbn h=123&tbnw=164&start=213&ndsp=15&ved=1t:429,r:7,s:213&biw=1001&bih=552 http://www.neljas.ee/est/?news=987668&category=9 Suur Maailma atlas. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2005 Ungari. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Ungari on merepiirita riik, mis asub Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari omab piire Ukrainaga kirdes, Slovakkiaga põhjas, Austriaga loodes, Sloveeniaga läänes, Horvaatiaga edelas, Rumeeniaga kagus ning Serbiaga lõunas. Arengutasemelt on Ungari 37. Vaatamata sellele kuulub Ungari ikkagi kõrge elatustasemega riikide hulka Ungari on oma naaberriikidest 3. kohal, temast kõrgema arengutasemega naaberriigid on Sloveenia (25.kohal) ja Austria (19.kohal). Naaberriikidega on Ungaril head suhted. Austria ja Slovakkia on Ungari tähtsaimad partnerid ekspordis ja impordis. Riigi olulisemad eksporditooted on
Horvaatia. · August 1940 vallutab Itaalia Somaalia. · Septembris 1940 alustab Itaalia pealetungi Egiptusele, kevadel abiks Saksa (Aafrika korpus + Rommel). Egiptus neile. · Oktoobris 1940 Itaalia sõjakäik Kreekasse, appi tuleb Saksa Kreeka vallutatud 1941-ks (+ Jugoslaavia; Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria Saksa liitlased). ,,Barbarossa" plaan 1941... · Saksa välksõjaplaan NSVL vastu. · 22.juuni 1941 ründab Saksa (koos Rumeeniaga, hiljem liituvad Itaalia, Soome, Ungari ja Slovakkia) NSVL-i. Ka NSVL-il plaan sakslased kiiresti maha suruda. · NSVL polnud valmis kaitsesõjaks: Saksa väeüksused Nord, Mitte ja Süd vallutavad Baltikumi, Valgevene ja osa Ukrainast. · Vallutati Kiiev ja siis Moskva (osa üksusi Leningradi alt ära). · Sakslaste poolt siiski Leningradi blokaad (900 päeva), kus suri nälga 640 000 inimest.
a revolutsioonist veel nõrgestatud. Türgi jätkuv nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Oma võimalust nägi selles ka Venemaa, kes seda takka õhutas. 1912. a kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et juba järgmisel aastal ründasid ta endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ning võtsid bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. Balkanil valitsevaid vastuolusid need sõjad aga ei liikvideerinud, otse vastupidi. 7. Sõjaliste liitude tekkimine 19.sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. aastal ühines nendega Itaalia.
põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam- Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Loomastik:Kohalik loomariik on segu euroopa ja vahemeremaade faunast. Eriti rikkalik on linnuriik: leidub haruldasi kotkaid, pelikane, laanepüüsid, faasaneid jne. Imetajatest on esindatud karud, hundid, rebased, metskassid, põdrad ja mägikitsed jpt. Putukate mitmekesisus suudab rahuldada ka kõige fanaatilisemaid kollektsionääre. Bulgaarias esineb üle 1010 liblikaliigi. Märkimata ei saa jätta koopaelanikke, keda samuti üle 75 liigi esineb.
Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam- Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna
1939 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga). Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939. Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Teraspakt Itaaliaga, Mittekallaletungipaktid Eesti, Läti, Taaniga, Toorainega varustamise lepingud Rootsi, Norra, Rumeeniaga 1945 Hitler sooritas enesetapu Riigikantselei hoone all olevas punkris Berliinis Hitler- Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Himmler- oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht. Talle kui Reichsführer-SS-ile allusid Saksamaa politsei- ja julgeolekujõud.
a revolutsioonist veel nõrgestatud. Türgi jätkuv nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Oma võimalust nägi selles ka Venemaa, kes seda takka õhutas. 1912. a kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et juba järgmisel aastal ründasid ta endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ning võtsid 5 bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. Balkanil valitsevaid vastuolusid need sõjad aga ei liikvideerinud, otse vastupidi. BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Venemaa jõuab 20.sajandisse 20
Seoses seniste lepingute tähtaja möödumisega koostati Brežnevi osavõtul uued kahepoolsed sõpruse, vastastikuse abistamise ja koostöö lepingud Nõukogude Liidu ja teiste Moskvale kuulekate riikide vahel ning kirjutati nendele alla. Saksa Demokraatliku Vabariigiga sõlmiti selline leping 1964. aasta juunis, Poolaga 1965. aasta aprillis, Mongooliaga 1966. aasta jaanuaris, Bulgaariaga 1967. aasta mais, Ungariga 1967. aasta septembris, Tšehhoslovakkiaga 1970. aasta mais ning Rumeeniaga 1970. aasta juulis. Nii jätkas nendes riikides nukuvalitsus ja jätkus Moskva karm kontroll.Brežnev tegi ametliku sõprusvisiidi Kuubasse 1974. aastal. Visiidi ajal kirjutati alla Nõukogude-Kuuba deklaratsioonile, mis üldistas NSV Liidu ja Kuuba internatsionaalse koostöö viieteistkümneaastasi kogemusi ning kavandas kahepoolsete sidemete edasiarendamise programmi. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vahel kestnud juba peaaegu 20 aastat(alates 1946.a) kui Brežnev peasekretäriks sai
tõrjuma. Türgi-vastase liidu moodustamist toetas aktiivselt Venemaa, lootes seda tulevikus Austria-Ungari vastu pöörata. 1912.a kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et juba järgmisel aastal ründasid ta endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ning võtsid bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. Balkani ja Balkani ümber valitsevaid vastuolusid need sõjad ei likvideerinud. Pigem vastupidi. Soome ja baltimaad Vene impeeriumi koossseisus Venemaa jõuab 20. Sajandisse 20
See aga võis Eestile saada saatuslikuks suhetes Poola ja Saksamaaga. 3) Poola soovis liidus saada juhtpositsiooni, millega polnud rahul ülejäänud riigid. 7 Poola juht Josef Pilsudskil oli 1918-1919 plaanis moodustada Suur-Poola riik, kus see oleks enda alla liitnud Valgevene, Ukraina ja Kubani alad, aga ka Leedu, Läti; Eestit pakuti Soomele. Poola eesmärgiks oli algul luua liit Soome ja Rumeeniaga kaitseks Nõuk. Venemaa vastu. 4) Eesti ja Läti vahel toimus 1920 aastal piirikonflikt ja seetõttu 1920 aastatel nende riikide omavahelised suhted ei olnud eriti head 5) kõigil riikidel oli sarnane majandusstruktuur ja majanduslik konkurents ei soodustanud omavahelist kaubavahetust. (kõik riigid üritasid müüa eelkõige põllumajandussaadusi). Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi
sattunud sõjavangidena, moodustanud Keskkomitee. 24. novembril saabusid esimesed kommunistid Ungarisse ja kuulutati välja Kommunistide Partei Ungaris. 21. märtsil 1919 tõugatigi Ungari president Mihály Károlyi võimult ja loodi Ungari Nõukogude Vabariik. Peale 24. juunil toimunud sotsiaaldemokraatide mässu mahasurumist alustati repressioonidega. Need vähendasid kommunistide toetust. Nüüd ei suudetud enam võidelda mittekommunistlike naabrite Tsehhoslovakkia ja Rumeeniaga. 30. juulil murdsidki Rumeenia väed läbi ungarlaste nõrgast kaitsest ja jõudsid nädal aega hiljem Budapesti. Selleks ajaks olid kommunistid põgenenud Austriasse, jättes maha vaid mõned liikmed uue põrandaaluse kommunistliku partei organiseerimiseks. Kuigi moodustati uus valitsus, lõpetati selle tegevus 6. augustil, kui Budapesti sisenesid Rumeenia väed, tehes igasuguse lõpu kommunistide tegevusele Ungaris. Paljud kommunistid vangistati ja hukati
NSV Liit loovutas vastavalt piirileppele osa vallutatud Poola aladest. 30. november NSV Liit alustab sõjategevuse Soome vastu (Talvesõda kuni 12. märts 1940) 12. märts Talvesõda lõppeb rahulepinguga. Soome loovutab Karjala maakitsuse ja Hanko poolsaare, kuhu tuleb Nõukogude sõjaväebaas. SAKSAMAA TUNGIB NSV Liidule KALLALE: · 22. JUUNI 1941 Saksa väed ületavad NSV Liidu piiri. (Koos Rumeeniaga + Itaalia, Slovakkia, Ungari) Soomlased liitusid 26. juuni alustasid Jätkusõda. - sakslastel 3 väegruppi: Nord, Mitte, Süd. Punaarmeel 178 diviisi VS 153 Saksa ja 23 liitlaste diviisi. - Luftwaffe pommitas Nõukogude lennuväe puruks, saavutas õhus ülemvõimu. - Saksa tankid tungisid Punaarmee kaitsesse, piirasid ümber. - Punaarmee kaotused tohutud, lisaks paljud punaväelased andsid end vangi · 14. AUGUST 1941 ATLANDI HARTA
Rohkem kui aasta pärast ühinemist ei ole ilmnenud suuri probleeme integreerumisel. Selline edu on tingitud suures osas ELi rõhuasetusest, mille kohaselt ühinejariigid peavad ühinemiseks põhjalikult valmistuma ning neid abistab ja toetab Euroopa Komisjon. Ühinemiseelse ettevalmistuse käigus oli võimalik kindlaks teha peamised puudujäägid ja need kõrvaldada, tänu millele kaitseklausleid ei ole olnud tarvis kohaldada. 5. Bulgaaria ja Rumeenia Ühinemisläbirääkimised Bulgaaria ja Rumeeniaga lõpetati 2004. aasta detsembris, nähes ette nende riikide ühinemise 1. jaanuaril 2007. Kokkulepitud ühinemistingimused olid sarnased 1. mail 2004 ühinenud kümne uue liikmesriigi ühinemistingimustega. Kõnealust ühinemist loeti poliitiliselt sama ,,viienda laienemise" alla kuuluvaks. Euroopa Parlament andis nõusoleku Bulgaaria ja Rumeenia ELi vastuvõtmiseks 13. aprillil 2005. 25. aprillil 2005 kirjutati alla üks ühinemisleping, mis seejärel ratifitseeriti. Pidades silmas 2007
okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale. Tsehhi okupeerimine 1939. a märtsis Saksamaa maharahustamise poliitika lõpp Inglismaa garanteeris Poola iseseisvuse, märts 1939 Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Saksamaa ettevalmistused sõjaks 1939. aastal Teraspakt Itaaliaga Mittekallaletungipaktid Eesti, Läti, Taaniga Toorainega varustamise lepingud Rootsi, Norra, Rumeeniaga Mittekallaletungipakt NSV Liiduga 10 aastaks. Salaprotokoll mõjusfääride jagamisest. II maailmasõda 1939 -1945 Põhifakte 1939. 1 sept sõja algus Euroopas. Saksamaa ja Itaalia agressioon Euroopa riikide vastu 1941. 22. juuni Saksamaa ründas NSV Liitu 1941. 7 dets Jaapan ründas USAd 1942 -1943 pööre sõjas Saksamaa ja tema liitlaste kahjuks. Kaotused Stalingradi, Midway lahingutes. Itaalia väljaastumine.
mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Türgi-vastase liidu moodustamist toetas aktiivselt Venemaa, lootes seda tulevikus Austria-Ungari vastu pöörata. 1912. aastal kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et juba järgmisel aastal ründasid ta endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ning võtsid bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmiklidu riikidele. Balkanil ja Balkani ümber valitsevaid vastuolusid need sõjad igatahes ei likvideerinud. Otse vastupidi: püssirohutünn oli valmis ja süütenöör paigal. WW1 oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918
Komintern. · Saksamaa kommunistlik partei üritas korraldada jaanuaris ja märtsis 1919 Berliinis kommunistlikku pööret. · Aprillis 1919 kuulutati välja Baieri Nõukogude Vabariik (Ernst Toller, Eugen Levine), mis püsis veidi üle 3 nädala. Suruti maha vabakorpuslaste poolt. · Ungaris tulid 21. märtsil 1919 võimule kommunistid, kes kuulutasid välja Ungari Nõukogude Vabariigi (Bela Kun, Mátyás Rákosi) ja alustasid edukat sõda Rumeeniaga. 20. juulil 1919 said nad lüüa. Rahutu 1923 · 11.01.1923 okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri väidetavalt Saksamaa maksmata reparatsiooni katteks. · 24.-30.09.1923 provotseeris Komintern kommunistliku mässu Bulgaarias. · 23.10.1923 Hamburgis kommunistide mäss Ernst Thälmani juhtimisel. · Osaliselt vastuseks sellele korraldasid natsionaalsotsialistid (Hitler, Luddendorf) 8.- 9.11.1923 nn. Müncheni õlleputsi. · 1.12
Brest Litovskiga 3.3.18' loobub Venemaa Poolast. Poola ja Tsehhos... peaksid P-maa nägemustes looma NL-i vastase "sanitaarkordoni", kuid tülitsevad omavahel Tšini pärast. 25' Locarnos Saksa-Poola arbitraažileping. Piirid olid ebakindlad ja toimusid pidevad tülid Ukraina, Leedu, Saksamaa ja Tšehhoslovakkiaga. 19'- 20' Vene-Poola sõda. Pärast antikom. Ukraina valitsusega liidu sõlmimist tungib Pilsudski Kiievini. Sõjaline liit P-maa ja Rumeeniaga. Poola peatas bolševike edasitungi. 18.03.21' Riia rahuga sai palju maad idas (piir rahvuslikust piirist u 250km ida pool). Võttis ka Vilniuse ja Austria osa Sileesiast (teine osa Tsehhoslovakkiale). Probleeme: Rahvusküsimus (100 000 leedulast, 1mln sakslast, 1,5mln valgevenelast, 3mln juuti ja 4mln ukrainlast). Maaküsimus: Maareformiga hävitati eelkõige Sakslaste suurmaaomand, säästes poolakate oma. Maaküsimus jääb lahendamata. 21' koostati põhiseadus
Eelarve projekti teeb Euroopa Komisjon, selle peavad heaks kiitma parlament ja nõukogu, kes on alates 1980. aastatest pidevalt konkureerinud suurema mõju pärast eelarvekulutustele. Eelarve tehakse rahastamisperioodide kohta (6 aastat). Järgmine EL-i eelarveperiood algab aastal 2007 ning kestab kuni aastani 2013. 2007. aasta eelarve tulumaht on 115,5 miljardit eurot. Tulud moodustavad 0,9877% kõigi 27 (koos Bulgaaria ja Rumeeniaga) riigi rahvamajanduse kogutulust. Eelarve suurus on piiratud 1,24 %-ga liidu sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st), riigieelarve on tavaliselt 20- 45% SKT-st. Eesti peaks lähiaastate jooksul saama Euroopa Liidult üle 50 miljardi krooni. Tulud 3 põllumajanduslõivud kolmandatest riikidest sisseveetavatele põllumajandustoodetele (kuni 25%) 4 tollimaksud ja muud maksud sisseveetavatele toodetele 5 0,5 % käibemaksust alates 2004. a
EL-i eelarvest kanal raha suunamiseks ühest liikmesriigist teise. Eelarve projekti teeb Euroopa Komisjon, selle peavad heaks kiitma parlament ja nõukogu, kes on alates 1980. aastatest pidevalt konkureerinud suurema mõju pärast eelarvekulutustele. Eelarve tehakse rahastamisperioodide kohta (6 aastat). Järgmine EL-i eelarveperiood algab aastal 2007 ning kestab kuni aastani 2013. 2007. aasta eelarve tulumaht on 115,5 miljardit eurot. Tulud moodustavad 0,9877% kõigi 27 (koos Bulgaaria ja Rumeeniaga) riigi rahvamajanduse kogutulust. Eelarve suurus on piiratud 1,24 %-ga liidu sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st), riigieelarve on tavaliselt 20-45% SKT-st. Eesti peaks lähiaastate jooksul saama Euroopa Liidult üle 50 miljardi krooni. Tulud 1) põllumajanduslõivud kolmandatest riikidest sisseveetavatele põllumajandustoodetele (kuni 25%) 2) tollimaksud ja muud maksud sisseveetavatele toodetele 3) 0,5 % käibemaksust alates 2004. a
varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt. Eesti saavad europarlamenti kandideerida erakonnad kuni 12-liikmeliste valimisnimekirjadega ning üksikkandidaadid. Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringkond. Kandideerida saab alates 21. eluaastast, kautsjon on viis valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kandideerija kohta. Valimistest osavõtu protsent on üsna madal. Seni oli 626 kohta, pärast laienemist 736 (koos Bulgaaria ja Rumeeniaga). Saksamaal on kõige rohkem - 99 saadikut, Maltal 5, Küprosel, Luksemburgil, Eestil 6. Saadikud istuvad poliitilise kuuluvuse järgi, kõige rohkem on praegu Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) liikmeid ja Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmeid. Saadikuid on äärmusvasakpoolsetest äärmusparempoolseteni, k.a euroskeptikud. Liikmed töötavad komisjonides (17 alalist komisjoni). Nõuandev funktsioon, kaasseadusandja
annaabi.ee 
