Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"prääks" - 5 õppematerjali

prääks - prääks-prääks Meie haned tiigi ääres Ka-ka-ka Meie kanad põõsa all Kaak- kaak- kaak Aga meie kukk see laulab Kikerikii!
Mängud kõne arendamiseks
2
docx

Mängud kõne arendamiseks

Vahendid. Esemed või pildid kodulindude kujutistega: pardid, haned, kanad, kukk. Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. Õpetaja paneb tahvlile järjest kodulindude pilte ja lapsed nimetavad neid. Täpsustatakse nende lindude häälitsusi. Seejärel selgitab õpetaja mängureegleid: „Mina nimetan linde, aga teie teete nende lindude häält. Olge tähelepanelikud!” Õpetaja Lapsed Meie pardid hommikul Prääks-prääks-prääks Meie haned tiigi ääres Ka-ka-ka Meie kanad põõsa all Kaak- kaak- kaak Aga meie kukk see laulab Kikerikii! Mängu võib korrata: lapsed jagatakse kahte gruppi. Üks grupp kordab koos õpetajaga fraase, teine grupp teeb häälitsusi ja vastupidi.

Pedagoogika → Alusharidus
27 allalaadimist
Rukkirääk
2
rtf

Rukkirääk

eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib. Tegelikult rukkirääk siiski lendab talvitama, ja rändel lendab ta väga kiiresti. Tema iseloomulik õhtuhämaruses ja öösel kostuv hääl on andnud talle hulka rahvapäraseid nimesid: prääks, krääk, präägutaja, räägulind jt. Teda on kutsutud ka kõhurääkijaks lindude seas. Arvatakse, et just rukkiräägu häälitsusest on tulnud eesti keelde ka väga harilikuks saanud sõna "rääkima". Rukkirääk on rästast veidi suurem pruunides toonides lind. Suurema osa oma elust veedab ta maapinnal kõrges taimestikus vilja- ja ristikupõldudel, niisketel niitudel, põõsastunud luhtadel ja raiesmikel. Pesitsemise ajaks moodustub paar, muidu elab ja ka rändab lõunasse üksinda

Loodus → Loodusõpetus
4 allalaadimist
Rukkirääk
14
docx

Rukkirääk

maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib. Tegelikult rukkirääk siiski lendab talvitama, ja rändel lendab ta väga kiiresti. Tema iseloomulik õhtuhämaruses ja öösel kostuv hääl on andnud talle hulka rahvapäraseid nimesid: prääks, krääk, präägutaja, räägulind jt. Teda on kutsutud ka kõhurääkijaks lindude seas. Arvatakse, et just rukkiräägu häälitsusest on tulnud eesti keelde ka väga harilikuks saanud sõna "rääkima". Rukkirääk on rästast veidi suurem pruunides toonides lind. Suurema osa oma elust veedab ta maapinnal kõrges taimestikus vilja- ja ristikupõldudel, niisketel niitudel, põõsastunud luhtadel ja raiesmikel. Pesitsemise ajaks moodustub paar, muidu elab ja ka rändab lõunasse üksinda

Loodus → Loodusõpetus
2 allalaadimist
Niit
9
docx

Niit

tema prääksuv hääl tüki maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib. Tegelikult rukkirääk siiski lendab talvitama, ja rändel lendab ta väga kiiresti. Tema iseloomulik õhtuhämaruses ja öösel kostuv hääl on andnud talle hulka rahvapäraseid nimesid: prääks, krääk, präägutaja, räägulind jt. Teda on kutsutud ka kõhurääkijaks lindude seas. Arvatakse, et just rukkiräägu häälitsusest on tulnud eesti keelde ka väga harilikuks saanud sõna "rääkima". Rukkirääk on rästast veidi suurem pruunides toonides lind. Rukkirääk sünnitab ühes korras keskmiselt 9 poega. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.htm alljärgnevalt lingilt leiad rukkiräägu pildi alt linnu häälitsuse. Niidu tähtsused

Loodus → Keskkond
14 allalaadimist
Eesti keele arvestus
18
odt

Eesti keele arvestus

Keelemärgi motiveerimatus – Mitteüksühesus ehk üks ei tingi teist ning see teeb võimalikuks tähenduse täiendamise juurde õppimise ja juurde uurimise teel – rikastunud tähendus ei nõua kohe uut sõna Sõna on kokkuleppe küsimus Keelemärgis peab olema objekt mida tähistada ja sõna LILL Keelemärgi motiveeritus - onomatopoeetilised sõnad Onomatopoeetilised (loodushääli jäljendavad sõnad) sõnad on nt:  Siutsuma  Prääks  Raksuma  Kägu kukub  Koer haugub  Vurr  Plärin  Peoleo  Auh auh Sõnal - Keelemärgil on olulisi omadusi, mis on ühised kõigi keelte sõnadele. Sõnad peavad enamikule seda keelt või murret kõnelevatele inimestele teada olema, teisiti ei saa sõnad täita oma ülesandeid suhtlemisel. Keel on kogu rahva ühisvara. 3. Eufenismid ja sünonüümid Eufenism on peitesõna, mida kasutatakse mõne teise sõna asemel, mida

Eesti keel → Eesti keel
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun