Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Röövlitütar Ronja kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ronja, birk, mattis, borka, loviis, mardus, metsmardus, kolu, augu, röövlit, haav, hüppas, kuulis, möödus, küsis, mära, laulis, otsima, kohtuda, pannud, peri, karjus, nuga, ootas, metsmardused, temal, suguvõsa, trollid, valve, üleval, rebase, palus, lased, ronis, suusk, augus, homme, haigeks, arvas, hommikul, keldris, herneid, kelm, noole1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? b) laulis 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? b) Põrguauk 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per 5. Mida tõi Ronja Birkile kui Borkakantsi röövlite toit oli lõppenud? a) kotikese jahu ja herneid 6. Kes lausus (karjus) sõnad: "Ära pane kätt ussipoja külge!" b) Mattis 8. Kuhu asusid elama Ronja ja Birk? b) Karukoopasse 9. Kes pugesid Birki ja Ronja peidupaika, kui nad käisid vajalike asjade järel? a) hallvanakesed 10. Mille üle tekkis Ronja ja Birki esimene tüli? a) noa kadumise pärast 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom? 1a) Lia 2f)Hobune 13. Kelle mõtted on seatud sõnadesse: "Küllap kannan seda suve endas elupäevade lõpuni."? c) Birk ja Ronja 14. Kes ootas Ronjat ja Birki Karukoopa juures, kui nad olid metsmarduste käest pääsenud esimesel korral, teisel korral? 1b) Väikejõmm 2c) Loviis 15
Ühel päeval, kui sündis Ronja , kes oli Mattise ja Loviisi tütar, läks Mattiseloss pooleks ja selle vahele jäi põrguauk. Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets. Ühel päeval kohtus ta Bikiga, kes oli Borka(Mattise vaenlase) ja Undiisi poeg. Ronja vihkas teda ja nad hüppasid üle kuristiku ja Birk kukkus alla. Kuid Ronja päästis ta.Talvel oli Ronjal igav ja ta läks alla salakäike vaatama. Kuid seal all kuulis ta kedagi vilistamas ja see oli Birk. Ronja tassis sealt kive ära ja nii nad kohtusid Birkiga. Nad said õeks ja vennaks. Kuna Borkal polnud oma lossis toitu, siis tõi Ronja Birkile toitu. Ühel päeval võttis Mattis Birki vangi. Ronja oli vastu seda. Siis läksid kõik katusele ja Mattis leppis Borkaga, et ta annab Birki ära ainult siis, kui tema lossi põhjapoolsest osast ära läheb. Kuid Borka tahtis Birki kohe kätte saada. Siis hüppas Ronja üle teisele poole kuristikku ja Borka võttis ta kinni.
RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? a) karjus b) laulis c) oigas 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? a) Röövlikuru b) Põrguauk c) Hundilõks 3. Kuidas ja millal sündis Borka ? ............................................................................................................................................ ........ ............................................................................................................................................ ......... 4
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
nad sohu ja hakkasid seda jagama. Lõpuks läksid mööda Kalevipoeg, Olevipoeg ja kannupoiss. Kaks venda ruttasid Kalevipoja juurde, et see soo ära jagaks, aga Kalevipoeg andis selle ülesande Olevipojale. Siis hakkas Olevipoeg sood jagama ja siis tuli kuri vetevaim ja palus Olevipojal jätta vee avad lahti ja lubas selle eest tasuda kaabutäis kulda ja hõbetat. Siis hakkasid kannupoiss ja Olevipoeg kitsast, aga sügavat auku kaevama, et kaabu kataks selle kinni ja tegid kaabu sisse sala augu. Järgmisel päeval hakkas kuri vetevaim kaabut täitma kuid ei õnnestud. VII Mõõk varastatakse. Võitlus sortsidega. Pikk magamine. Kalevipoeg oli teist päeva Soomes ja ostis sealt seljatäie laudu. Siis läks mere äärde ja vaatas ega sõitmis vahendit pole aga ei olnud. Siis hakkas Kalevipoeg astuma läbi lainete aga siis hakkas padrikus Soolasorts igasuguseid võlusõnu lausuma ja lained muutusid suurteks aga
VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada sepikoja ja ol
sellel kirstul ei olnud peale matjate ühtegi leinajat, see tõi Indreku silmile paar pisarat. Seal kohtus ta ka oma vana saksakeele õpetaja Sultsiga, kellele Indrek oli ennist lahtilaskmis kirja viinud. Härra Sults hakkas Indrekuga Jumalast, kuradist, inimesest ja tõest ja valest rääkima. Nimelt pidas härra Sults valeks seda, et inimese surivoodil talle valetada nagu ta ise oli oma isale teinud. Ta lubas oma isale et matab ta Reini jõe kaldale, kuid mattis ta hoopis sinna. Härra Sults jäi sinna rääkima ega pannud tähele et Indrek kadus tema kõrvalt. Indrek leidis ka teise kõrvalise koha kus olla, selleks oli see sama kuut maja taga. Seegi kord tuli sinna Tiina kes hakkas talle uudistest rääkima, et Molli teeb endale uusi särke, et sellega oma ,,seisust" parandada, aga talle ei meeldi et sellega ka Tiina ja ema ,,seisused paranevad". Ka tekkis Indrekul ja Tiinal lahkheli sellega, et
sõõrmetes. Ta ütles, et tema on viimane, mitte Ülgas, tema sureb viimasena. Mindi Ülgast otsima. 33. Ülgas tunnistas, et oli Leemetit varitsenud ja ihkas teda tappa. Leemet raius ta mõlemad käelabad maha. Ta lõikas hiietarga kõhu lõhki ja sidus ta soolikad ümber pärna. Leemet käskis Ülgasel roomata. Ülgas roomas kaks ringi ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi. Jaakop lõi Leemetile kiviga kuklasse ja ta seoti kinni. Pärtel virutas Intsul selgroo pooleks ja viis ta sipelgatele toiduks. Johannes ütles, et see juhtus ainult seepärast, et Leemet ristimärgi ära põlgas. Leemet taheti tuleriidal põletada
sõõrmetes. Ta ütles, et tema on viimane, mitte Ülgas, tema sureb viimasena. Mindi Ülgast otsima. 33. Ülgas tunnistas, et oli Leemetit varitsenud ja ihkas teda tappa. Leemet raius ta mõlemad käelabad maha. Ta lõikas hiietarga kõhu lõhki ja sidus ta soolikad ümber pärna. Leemet käskis Ülgasel roomata. Ülgas roomas kaks ringi ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi. Jaakop lõi Leemetile kiviga kuklasse ja ta seoti kinni. Pärtel virutas Intsul selgroo pooleks ja viis ta sipelgatele toiduks. Johannes ütles, et see juhtus ainult seepärast, et Leemet ristimärgi ära põlgas. Leemet taheti tuleriidal põletada
Hädavaevu jaksas ta katuse üles tõsta, siis aga kukkus see maha. Mt. pistis käe tarru, ning ehmus, tundes oma käe all külma noatera. Ta uuris nuga, mässis tagasi paberisse ning pani tarru. Ta sai aru, et onu sees oli hirm ärapeidetud Saksa täägi pärast, vanaema sees mure riigilaenu maksmise ning piimanormi pärast, ema sees ahastus suhkru ja palituriide pärast. Tema oli neile lohutus ja vandetõotus tuleviku käest. Teda nähes pidid nad aimama helgemat tulevikku. Minategelane mattis Manni maha, rohkem ei ole ta teda näinud. Järgmisel päeval läks mt esimest korda koos emaga linna. Sinna sõideti bussiga. Pargis muusikat kuuldes mõtles mt taas, et on laps-rahva tulevik. Ema ostis talle jäätist, kuna mt seda aga varsti ei tahtnud, oli ema õnnelik kui sai selle ise ära süüa. Emal oli vaja tutvuse kaudu hankida tõend, et on riigile müünud toore seanaha. Seni kuni täiskasvanud asju ajasid, läks mt. Heljuga välja. Helju näitas talle lambanahku
Sarvik- taat saatis talle põrgulised kaela, aga kangelane sai neist jagu. Sarvik- taat pidi Kalevipojaga kahekesi võitlema. Kalevipoeg sai Sarvik- taadist võitu ning sidus ta vööga kinni. Nüüd hakkas maal jälle õnnelik rahuaeg. Korraldati pidu, mille ajal astus tuppa Lapu tark Varrak ning nõudis Kalevi tarka raamatut. Ta sai oma tahtmise. Ühel päeval tulid jälle kullerid sõjakuulutustega. Kalevipoeg hakkas sõjaks valmistuma, mattis kõik varanduse ära. Mitmed lahingud võideti, kuid raudmeeste sõjariistad olid ka palju kahju teinud. Lahinguväljal leidsid otsa ka Sulevipoeg ja Alevipoeg. Kalevipoeg ise sattus oma mõõga juurde Kääpa jõkke. Mõõk lõikas Kalevipoja mõlemad jalad alt. Kangelane pandi nüüd valvama põrgu kaljuväravat.
vähke püüti suure lõkke ja viinajoomise saatel, leiti hommikul Ants veest surnuna, käed kellegi noore naise ümber. Spekuleeriti palju, kes naine oli kas sõbra abikaasa või veeneitsi, kes noore Antsu oli vette meelitanud (Pime-Mari versioon). Ants aga levitas jutte, et tema õilis poeg proovis naist uppumissurmast põõsta, kuid sai hukka. Veeneitsi lugu hakati rohkem uskuma siis, kui Ants oma poja tarbeks oma maa peale eraldi matmiskoha tegi ning ta naisega ühes kirstus maha mattis. Inimesed uskusid, et tegelikult oli kirstus ainult noor Ants, aga keegi ei julgenud haua lähedalegi minna, kartsid mingit veeneitsi needust või midagi. Jürka ja Juula olid aga önnelikud, et Kusta toimunu ajal kodus oli, sest muidu oleks arvatavasti teda süüdistama hakatud. Õnnelikud olid nad ka selle üle, et noor Ants oma teenitud karistuse sai. Juulal hakkas tervis halvenema. Ta oli jõuetu, söögiisu vähenes ja hingata oli järjest raskem. Juula enda
Indrek vaatas juhtunut pealt ning tuli peidust välja alles siis kui tüdruk oli lahkunud. Indrek läks Riialt kassi mängimiseks laenama, kuid kass sattus Muska lõugade vahele ning suri. Indrek kaevas tüdruku lohutamiseks haua ning vooderdas selle seest ära ja lubas isegi risti teha. Hiljem Indrek kahetses, et ta seda oli lubanud, sest ta arvas, et see kass pole risti väärt. Seetõttu lükkas ta risti tegamist pidevalt edasi. Ükskord tuli Muska kass hambus Indreku juurde. Poiss mattis kassi taas maha, kuid sama kordus veel korra. Nüüd leppisid poisid kokku, et põletavad kassi ära. Põletamise ajal tuli ka riia nende juurde ja kaebas jubeda haisu üle. Hiljem tunnistas Indrek üles, et see oli põleva kassi hais. Samuti rääkis ta, et oli näinud tüdrukut kassile linnupoegi söötmas. Riia salgas seda ja jooksis minema. XXXIV Naabrid ei käinud enam üldse läbi. Isegi Tiiu ja Kadri ristimisele Pearut ei kutsutud ning Jüri
Tasuja Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur eh
- koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja uurida, leidis paberi seest raske ja õhukese noatera, mis meenutas kergelt seatapupussi, mida veidi uuris ja siis sinna tagasi pani, sest see ei olevat tema asi - tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud - tütar mattis oma nuku Manni maha kontpuu juurde vahele - tütar ja ema (HILDA) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama
-1"Ristideta hauad" Arved Viirlaid 1. Tsitaadid: 5 "Ja sellest asjast ta siin elas . Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võ
Hommikul tõusis ta oma sulgpehmest voodist ning iga õhtu vaatas ta enda rõdult taevasse, kus ta märkas säravaid ja värvirikkaid tulekesi. Aga ta ei teadnud, mis need kül olla võivad. Elisabethi ema oli väga kuri ning ei lubanud teda õhtuti välja ballile minna, mis toimusid kuningalossis kuningapojaga. Kuningas kuulutas välja võistluse, kes tantsib minu pojaga kõige paremini saab printsi endale. Merineitsi mattis selle mõtte otsejoones maha, sest esiteks tema emale ei meeldiks see ja teiseks ta ei oskaks üldse tantsidagi. Elisabethi teenianna aga innustas teda nii palju, et printsess oli nõus osalema ja igapäev uimerdamise asemel tegi ta tantsutunde lossi saalis. Mõõdus ühel emal seitse last. Lõpuks jõudis kätte kaua oodatud nädalavahetus. Kuninga lossi oli kutsutud kõik naised kes vähegi oskasid tantsida. Teenia soovis talle kivi kotti ja nii merineitsi teele läksgi
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. T
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist,
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese pu
PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaad
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese pu
August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, etHabahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Haba
Inger tõi ilmale veel ühe poja. Poisile pandi Ingeri onu järgi nimeks Siivert. Üks laplane rääkis Ingerile, et Iisak ei ole seda maatükki endale ostnud. Iisaku juurde tuli üks haldusametnik, et maatükiga asjad korda ajada. Aga asi jäi soiku, sest Geissler lahkus ametist. Uus ametnik Heyerdahl nägi eelmise ametivenna tegemata tööd ning viis asja ise lõpuni ja määras ära hinna. Ingeril sündis kolmas laps, kuid see oli jänesemokaga. Ta tappis lapse ja mattis ta metsa. Oliine tuli Ingerit vaatama ja Inger rääkis talle, mis ta oma lapsega teinud oli. Nad läksid omavahel tülli. Peale Oliine lahkumist läks Inger oma lapse hauale. Inger pidi kohtusse minema. Ta tunnistas kõik üles ja pidi kaheksaks aastaks vanglasse minema. Ingeri vanglasoleku ajal tuli tallu abiliseks Oliine. Kinnituse sai ka maaost. Iisakule tuli külla Geissler. Ta avastas, et kivi, millega üks poegadest mänginud oli, oli vasemaak
"Tasuja" Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis kar
Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma. Alguses oli Jaanus selle vastu, aga natukese aja pärast oli Oodo teda oma jonnimisega võitnud. Kui nad olid juba tükk aega sammu sõitnud, ratsutas Oodo neist ette, ja kui ta hobune üle augu hüppas, siis nägid Emmi ja Jaanus, et nüüd jookseb täkk ilma koormata, ehk ilma Oodota. Kui noored sündmuspaiga juurde jõudsid, nägid nad, et Oodo lamab maas. Jaanus kuulas ta südant, ja ütles, et ta on ainult minestanud. Jaan võttis ta sülle, ja nad hakkasid koos kahe hobuse, Emmi ja Tarapitaga Prohveti-Pärdi poole kõndima. Lõpuks jõudsid nad lõpp-paika ja Jaanus seletas lühidalt Prohveti-Pärdile, mis oli Oodoga juhtunud.
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas üksko
kuid viimane vastas alati eitavalt. Jose ütles, et ta on tüdinenud mustlanna armukesi tapmast, nüüd tapab ta mustlanna endi. Enne käis Jose veel eraku juurest läbi, et korraldada missa Carmenile. Seejärel suundus ta Carmencita juurde tagasi ning lausa anus, et to Ameerikasse tuleks, kuid Carmen oli oma otsuses kindel. Ta ütles, et ei armasta enam meest ning ei taha temaga olla. Jose tõmbas pussi välja ning surmas sellega Carmeni. Mattis laiba metsa ning kihutas Cordobasse end üles andma. Ta ütles, et oli tapnud Carmeni, kuid laiba asukohta ei paljastanud. Tegelased: Jose Lizarrabengoa- Jõuline, pikka kasvu mees. Vanust: kuskil 30-40 ringis ehk. Temperamendilt pigem rahulik kui kergesti ärrituv. Ilmselt on tegemist inimesega kes neelab enamuse probleemidest alla kui purskab need avalikkuse ette tekitades paanikaid/draamasid. Jose oli iseloomult aus ning sõbralik, ainus mis teda ei soosinud oli õnn.
oli laadateel surma saanud, kuulati üle laadalised, nende seas kõik need pered, kelle lapsed nüüd surid, kuid Jaskat arvati olema selle surma süüdlaseks ja seega karistati tema lapsi enim - ka jõudis haigus Eespereni, surid Juku ja Kata ning Anni, Andres küll tookord laadal polnud, kuid nende laste suremise põhjuseks arvati Jussi surma ajamist, Mari nuttis palju, üritas laste eest nuttu varjata, kuid vahel ikka nähti, temaga koos nuttis väike Innu (Indrek) - toimusid matused, Mari mattis tol päeval ka oma mineviku, saunatädi arvas aga, et laste surm on Marile paras patupalk - õues oli tugev tuisk, Liisi ja Maret jooksid vanemate kirikus olemise ajal salaja paljana lumme, teised lapsed järgnesid, aga riietega - Liisi, Maret ja Anni jäid haigeks, saunatädi ja tüdruk said õiendada, et lapsi piisavalt hästi ei jälginud, Anni suri - hiljem jutustasid õed ka vendadele oma salajasi seiklusi lumes
onuga maha ja tegi oma käe katki. Ta oli kaua keldris, onu mädanes ja haises, Leemet sõi liha ja tal oli paha, pea käis ringi. Ta ei teadnud, mitu minutit, või tundi või päeva on möödunud, ta ei teadnud midagi, käsi valutas väga, ta üritas välja minna, kuid ei suutnud käevalu pärast. Kukkus taas ja tegi enesel veel hullemini. Ta sõi liha, kuid kartis, et see on hoopis onuliha. Ta sisistas natuse ussisõnu ja ussid ärkasid ja tulid talle appi, tegid augu ja tirisid teda sealt välja. Ema hoolitses Leemeti järgi, kuni ta sai normaalselt süüa ja kõndida. Igavesti jäi kõveraks ta vasak käsi. Ptk 15.Leemet on nüüd u. 21 aastane. Hiie on nüüd 17 aatsne. Endiselt kahvatu ja kõhn. Möödus 7 aastat onu Vootele surmast. Salme ka karu elasid juba mitu aastat. Karu käis tihti küla juurde naisi vaatamas ja Leemet pidi koguaeg karu järgi minema, et teda tagasi tooma, kuna nagu Leemeti ema rääkis, oli ta viimane mees
annaabi.ee 
