riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest. Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine: Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik. 2) Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon, mõisamajandus ja mõisnike võim *Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa juhtima. Läänistuspoliitika tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõige suuremad maavaldused Rootsi aristokraatia. Kohalikule aadlile jäi Liivimaal 40% mõisatest ja Eestimaal 60% mõisatest. Kõrgaadlid siia muidugi ei kolinud elama.
· Jesuiitide tegevus katkes 1600-1603 kui rootslased okupeerisid Tartu ja gümnaasiumi tegevus jätkus 1611 ja tõlkide seminari 1615, aga hoog oli raugemas · 1625 vallutasid rootslased Tartu ja Liivimaa rekatoliseerimise ajastu lõppes jäädavalt. II Taani Saaremaa (1559-1645) · I Esialgu Taani kuninga venna Magnuse hertsogkond 1560-1572: - jätkus vana keskaegne piiskopi valitsusaparaat · II 1572-1645 otse Taani kuninga alluvuses: - Taani läänistuspoliitika ettevaatlik: eesmärk katta piirkonna halduskulud kroonumaade tuludega · Haldus: 1.Kuningat esindas Kuressaares resideeruv ja Taani kõrgaadlisse kuuluv asehaldur - alluvuses Saaremaa kroonumaad ehk 2/3 maast - kroonumaad jagunesid 21 mõisapiirkonnaks 2.Mõisapiirkondi juhtisid foogtid kohalike talupoegade abil · Saksa aadliseisus ja kodanlus:
See tagas Eestimaa aadlile ulatusliku mõjuvõimu nii majanduses kui ka poliitilises sfääris ning kuningavõimu hilisemad katsed seda piirata põrkasid rüütelkonna tugevale opositsioonile. Lisaks sellele oli lakkamatult sõdivale riigile tähtis säilitada kohaliku aadli lojaalsust ja seetõttu jäi keskvõim pikaks ajaks järeleandlikuks. Saaremaa Taani võimu all 15591645 1559. aastast Taanile kuuluva Saaremaa areng kulges ülejäänud Eesti omast võrdlemisi isoleeritult. Taani läänistuspoliitika oli ettevaatlikum kui Rootsi ja Poola oma: suurem osa maast kuulus riigile, selle valitsemise eest vastutas kuninga asehaldur. Eramaade väiksemale osatähtsusele vaatamata moodustus ka Saaremaal omaette rüütelkond. Selle kõrval on aga tähelepanuväärne tõik, et Saaremaal kaasati haldusse ka talupoegi. 1645. aastal järjekordse Rootsi ja Taani vahel peetud sõja (sõjategevus Eesti territooriumi ei puudutanud) lõpetanud Brömsebro
annaabi.ee 
