Üks seisukohti on näiteks see, et Rootsi aeg lõppes Põhja sõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt on Rootsi aega nimetatud ka Rootsi-Poola ajaks. Aastatel 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu, millega Poolaloovutas kõik Väina jõesti ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa jäi veel esialgu Taani valdustesse, aga aastail 1543-1645 toimunud Taani ja Rootsi vahelist sõda jäi Saaremaa Taani kaotuse tulemusel Rootsile. Seega olit erve Eesti Rootsi riigi valduses. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Levinud on ka komme kutsuda Rootsi aega ka "Vanaks heaks Rootsi ajaks". Niinimetatud "Hea aeg" kestis aga äga üürikest aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani.
Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Rooma impeeriumis oli kristlus tagakiuastud Lähtusid muusikalises mõttes vanakreeka kultuuripärandist Kuid pillimäng keelati varakristlikus muusikas sootuks Idakristluses kehtib see keeld tänapäevani. Räägitakse psalmide ja hümnide laulmisest e. psalmoodiast ja hümnoodiast Hiljem lisandus vaimulik laul vabas rahvalikus maneeris Varakristlik kogudus ei praktiseerinud õpetatud lauljate kasutamist, lauldi t erve kogudusega. Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Kuid Rooma riigi lõhenemine 395. a. Tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks Idakirik (Bütsants) oma tugeva keskvõimuga on tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust muusikast ja traditsioonidest Seevade läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud. Lääne-Rooma Ida-Rooma
ristriim vt riim. rõhk foneetiliselt esiletoodud silp sõnas või sõna lauses. Värsis määrab rõhk värsimõõdu ja rütmi. rõhuline värsisüsteem ka aktsentueeriv, tooniline värsisüsteem . Rõhuline värsisüsteem põhineb loomulike sõnarõhkude ühesugusel esinemisel värsis, arvestamata silpide arvu. Rõhuline värsisüsteem hakkas eesti luules kodunema 19 sajandi lõpus. Näiteks: Oh s´õbrad, ei l´ase ma ´öelda, et ´oleks nii h´aige m´a. Ja ´et ma t´erve ´oleks ma s´eda ei ´ütlegi k´a. (Juhan Liiv.) rõhulissilbiline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem. rütm kõneüksuste korrapärane vaheldumine. Luule rütm põhineb silpide pikkuse ja arvu ning rõhutõusude ja -languste korrapärasel vaheldumisel. Proosa rütm on lähedane kõnekeele loomulikule rütmile. Proosateksti rütmi saab kujundada ka sõnade, fraaside ja lausete kunstikavatsusliku kordamisega. salm vt stroof.
määrab, millise jõuga (olenevalt ehitusest) võib koorimatta kiudu paigalduse ja kasutuse ajal. Kiu ja kaablivenimistaluvuseks peab silmas pidama nii lühiajalisi, mida esineb näiteks paigaldusel ja pikaajalised,nagu tõmbel tekkinud jääkvenimine ja kasvõi õhukaablite jää ja lumekoormad. Kontrollarvu ületavad koormused võivad põhjustada kiukatkemise. Kiud võivad katkeda kohe või teadmata aja pärast. Kummalgi juhul ei tarvitse pealt vigu paista. Kaabel võib olla erve välimusega, kuid kius võib olla tugev venitus, mis põhjustab enneaegse katkemise. Selleks on valguskaablitel spetsifikstsooniline tõmbtugevuspiir, mida ei tohi mingil tingimusel ületada. Alati tuleb jälgida kaablivalmistaja juhiseid, kaablipaigaldamisel. Metallivabade valguskaablite tundetus elektromagnetilistele häiretele ja äikesele lubab neid kasutada alajaamades. Elektrijuhtmetega ühenduses, elektriliinide äärde jms.,mida ei võimaldanud vaskkaabel. Kui metalli sisaldavad
kalendreid. rõhk foneetiliselt esiletoodud silp sõnas või sõna lauses. Värsis määrab rõhk värsimõõdu ja rütmi. rõhuline värsisüsteem ka aktsentueeriv, tooniline värsisüsteem . Rõhuline värsisüsteem põhineb loomulike sõnarõhkude ühesugusel esinemisel värsis, arvestamata silpide arvu. Rõhuline värsisüsteem hakkas eesti luules kodunema 19 sajandi lõpus. Näiteks: Oh s´õbrad, ei l´ase ma ´öelda, et ´oleks nii h´aige m´a. Ja ´et ma t´erve ´oleks ma s´eda ei ´ütlegi k´a. (Juhan Liiv.) rõhulissilbiline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem. rütm kõneüksuste korrapärane vaheldumine. Luule rütm põhineb silpide pikkuse ja arvu ning rõhutõusude ja -languste korrapärasel vaheldumisel. Proosa rütm on lähedane kõnekeele loomulikule rütmile. Proosateksti rütmi saab kujundada ka sõnade, fraaside ja lausete kunstikavatsusliku kordamisega. rüütlikirjandus vt kurtuaasne kirjandus.
annaabi.ee 
