Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma Nii Vanalt-Kreekalt kui ka Vanalt-Roomalt oleme saanud palju. Need kunagised suurriigid, mis asusid ajateljel vastavalt siis Kreeka ligikaudu X sajand kuni II sajand eKr ja Rooma ligikaudu III sajand eKr kuni 476 a. pKr. Nende kultuurid ja eluolu oli osalt nii erinev, ent teisalt vägagi sarnane, seda suuresti tänu Kreeka ja Rooma kultuuride segunemisele peale Kreeka lõplikku langemist Rooma alla. Kõige suuremat import-eksport nähtust võib märgata
ühiskond ja kultuur selline nagu ta tänapäeval on. Antiiktsivilisatsioonid mõjutasid iga järgnevat tsivilisatsiooni. Nt kreeka kultuur mõjutas etruskide oma, etruskide oma aga roomlasteoma. Niisiis on igal tsivilisatsioonil tähtis roll edasiste tsivilisatsioonide kujunemisel. Kristlusel on suur osatähtsus ,kuna kristlike õpetlaste kaudu kujunes ristiuskirikust aja jooksul kreeka ja rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. Nii Vana-Roomalt kui Vana-Kreekalt oleme saanud palju. Ilma nende riikiteta poleks meil seda ,mis meil praegu on .Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire.
Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja Armeenias. 11.-15. sajand Türklased-seldzukid tungisid Väike-Aasiasse, nad purustasid Bütsantsi väe ning suur osa Väike-Aasia elanikkonnast langes türklaste võimu alla. Paluti abi Lääne-Roomalt ning korraldati ristisõjad. 1204 vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. 1261 taasta Bütsantsi keiser oma võimu, kuid mitte riigi varasemat hiilgust. Tugevnes Türgi riik. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. Miks püsis Bütsants 1000 a kauem kui Rooma? BÜTSANTS LÄÄNE- ROOMA
võttis ette terve rea sõjakäike Bütsantsi territooriumile. Slaavlaste rühmad ületasid isegi Doonau ning tungisid Balkanile ja isegi Peloponnesose poolsaarele, kus nad segunesid kohaliku Rooma rahvaga.Slaavlased olid hõivanud aastail 550-800 Euroopas laialdase piirkonna. 12) Milline Balkanii linnadest elas ainukesena üle slaavlaste rünnaku?-(lk.109) Vastus:Thessaloniki. 13) Kirjelda Rooma-järgsete riikide kultuuri.-(lk.110) Vastus:Suurem osa Rooma-järgseid riike sai Roomalt pärandina kaasa maaomanikest eliidi ning võttis ristiusuliste roomlaste kultuuri enamasti omaks.Idagootide kuninga Theoderichi kirjadekogus Varie rõhutatakse kirjapandud seaduste ja klassikalise kirjanduse tähtsus igal võimalusel ning Theoderich ise asutas mõned riigi kulul töötavad õppeasutused.6 sajandi teisel poolel leidis Itaaliast pärity luuletaja Venantius Fortunatus Gallias oma teostega
sõjalaevastiku rajamist, saavutasid roomlased mitmeid võite. Nad sundisid Kartaago rahu paluma ja nii sai neist tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218-201 a. eKr) Siin püüdis Kartaago oma positsiooni taastada, eesotsas väepealikuga Hannibaliga. Ta tungis oma vägedega Itaaliasse ja purustas Rooma Cannae lahingus. Kuid roomlased ei andnud alla, vaid panid valmis uue sõjaväe ning sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Varsti saidki kartaagolased jälle Roomalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (146 a. eKr) Roomlased vallutasid Kartaago täielikult ning nüüdsest oli Kartaago Rooma võimu all. Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 a. eKr) Kujundati ümber Rooma armee. Kui varem oli kasutusle tavakodanike vägi, siis nüüd asendati see elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad populaarsete väepealike vahel. Kuigi paljud kodanikud olid selle vastu, vähenes ikkagi senati võim. Riigi asju otsustasid nüüd võimsaimad väepealikud
tegevust 13 sajandil ja mille eesmärgiks oli teisitsimõtlejate jälitamine ja süüdimõistmine.peale ketserite ka teadlaste, kirjanike ja Rooma kuuria ebasoosingusse sattunud Euroopa kultuuritegelaste jälitamisega häbistas inkvisitsioon enese igaveseks. 17 sajandi alguse üks kurjakuulutavamaid juhuseid oli Giordano Bruno põletamine tuleriidal. Ülemaailmselt on tuntud Galileo Galilei protsess, millele reageeris ka Pascal kirjutades ,,Kirjades provintslastele" :"See, et te saavutasite Roomalt dekreedi Galilei vastu, mis mõistab hukka tema arvamuse, et maa liigub, on kasutu. See ei tõesta, et maa püsib paigal; kui meil oleks kindlaid vaatlusandmeid, mis tõestaksid, et maa on see, mis pöörleb, siis ka kõik inimeses koos ei suudaks takistada teda pöörlemast ega takistada iseenda pöörlemist koos temaga". Sellega heitis Pascal väljakutse inkvisitsioonile ja näitas selle jõuetust teaduse progressi ees
ketseriks. Keelati piibli lugemine ja arutamine. Rekatoliseerimise katse- uus poeg tuli troonile: Edward VI(alles laps) jätkus võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward suri noorelt ja troonile tuli henry ja ta esimese naise tütar MaryI(1553-1558) Ta pidi abielluma Hispaania kuninga FilipeII'ga. Tekkis ülestõus 1554.a Thomas Wyatti juhtimisel, kardeti et Inglismaa langeb Hispaania võimu alla. Mässajad hukati, Mary sai hüüdnime ,,verine". Hakkas taastama katoliiklust, parlament palus Roomalt vabandust, hakati hukkama HenryVIII aegseid tegelasi kes olid kuninga poolt. Tema surma järgselt tuli võimule ElizabethI(1558-1604)- inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, arenes taas kapitalism, suured edusammud kultuuris. Taastas reformeeritud kirikud, fikseeriti anglikaani usutunnistus 1571.a Usuprobleemid sotimaal- eraldi kuningriik, iseloomustasid klannid. L-sotis oli väheke ka reformatsiooni mõjusid, seda üritati ära kasutada teiste riikide poolt. Uus kuningas 1542
Jumalalik tahe ilmnes inimlikul, seega paratamatult ebatäiuslikul kujul. Kristlane riigivastase mässajanaoli apostel Pauluse jaoks kujuteldamatu. Sõltumata sellest, kas antud põhjendus on kooskõlas roomaliku seletusega õigusest, on selle käsitluse tulemus ühitatav roomlaste õigusemõistega. Algselt on õpetusel õigusest ja koostöövõimaluse loomisel tähtsus kiriku enda sees. Kirik kujundas riigist sõltumatu isikliku õiguskorra, võttes samas Roomalt paljugi üle. Andestamise ja armastuse käsk kehtis eelkõige kristlaste endi vahel. Näit. konflikti puhul ei tulnud minna riigiilmaliku, s.t. paganliku kohtu ette. Ei saa väita, et Rooma riik oleks kergesti leppinud uue autonoomsusele pürgiva õiguskorra kujunemisega ning kristliku kiriku kasvava mõjuvõimuga. Samas oli rooma õiguses endas olemas dualistlik alge (ius civile ja ius gentium), millele lisandus provintsides (näit. Egiptus) toimiv õiguslik pluralism.
rahvas/hulk hõime, keda nimetatakse hunnideks. Hunnid elasid Sise-Aasias, on teada, et neil oli sõjalisi konflikte Hiinaga ja esmakordselt Hiina allikates neid mainitaksegi. Osa neist tõrjuti hiinlaste poolt läände ja kuskil 4saj paiku nad jõudsid Ida-Euroopa steppidesse, kus nad kohtusid idagootide hõimudega, nende vahel tekkis konflikt mille hunnid võitsid. Edasi hunnid liikusid läänepoole ja järgmisena nad põrkasid kokku läänegootidega, läänegootid palusid Roomalt, et kui neid lastakse Rooma riigipiiridesse, siis nad aitavad kaitsta Rooma riiki. Läänegootid asusidki Rooma territooriumile aastal 376pKr, seoses sellega kasvaski germaanlaste positsioon Rooma sõjaväes. Suht ruttu peale Rooma asumist tekkisid läänegootide ja roomlaste vahel konfliktid, 410pKr läänegootid kuningas Alarich I juhtimisel Rooma linna sisse. Pärast Rooma linna rüüstamist nad lahkusid Roomast ja rajasid Lõuna-Galliasse oma läänegooti riigi. Ka teised
Loodi Rooma laevastik. II sõda 218-201 eKr. Vastuolud Hispaanias (Ibeeria). Hannibal tungis Hispaaniasse, sealt aga üle Püreneede ja Alpide (koos elevantidega) Itaaliasse, see oli Roomale üllatuseks. Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga. Kuid Hannibal kurnas end välja ja aastal 201 alistus. 197 eKr sai Makedoonia kuningas Philippos Künoskefaloi lahingus Roomalt lüüa, sisuliselt alistus. Kreeka linnad kuulutati Makedoonia võimu alt vabadeks (196 eKr Isthmose mängudel), tegelikult sattusid sõltuvusse Roomast. Allutati ka Sardiinia ja Hispaania. III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago lõplikku purustamist - ‘cetereum censeo Carthaginem delendam esse’ (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada) – oli tema kõnede alatine lõpulause.
Koostööd soodustas arusaam, et iga patune (pagan) on jumala kätes, tedagi on veel võimalik juhtida õigele teele. Ajaloolises perspektiivis avanes võimalus koostööks ka teiste riikidega, kusjuures esimene koostöö Rooma riigiga õigustas ka hilisemaid koostööle minekuid. Algselt on õpetusel õigusest ja koostöövõimaluse loomisel tähtsus kiriku enda sees. Kirik kujundas riigist sõltumatu isikliku õiguskorra, võttes samas Roomalt paljugi üle. Andestamise ja armastuse käsk kehtis eelkõige kristlaste endi vahel. Näit. konflikti puhul ei tulnud minna riigi ilmaliku, s.t. paganliku kohtu ette. Ei saa väita, et Rooma riik oleks kergesti leppinud uue autonoomsusele pürgiva õiguskorra kujunemisega ning kristliku kiriku kasvava mõjuvõimuga. Samas oli rooma õiguses endas olemas dualistlik alge (ius civile ja ius gentium), millele lisandus provintsides (näit. Egiptus) toimiv õiguslik pluralism. 3.1
kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse eitavalt ja kuulutas pika terava ninaga kingad pahelisteks. Sellest ajast peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. Ilu ja hügieen: Keskaeg võttis Roomalt üle vanniskäimise kombe. Majapidamistes kohtas juba põrandasse ehitatud puidust kümblusvanne, laias kasutuses olid vasest, messingist ja tinast pesuanumad. Vesi tuli majapidamistesse keeruka veevarustussüsteemi kaudu. Pariisis olid avalikud saunad nagu MuinasRoomas. Saunad olid avatud kogu ööpäeva ning suletud pühapäeval ja pühade ajal. Inglismaal olid avalikud vannid,
kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse eitavalt ja kuulutas pika terava ninaga kingad pahelisteks. Sellest ajast peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. Ilu ja hügieen: Keskaeg võttis Roomalt üle vanniskäimise kombe. Majapidamistes kohtas juba põrandasse ehitatud puidust kümblusvanne, laias kasutuses olid vasest, messingist ja tinast pesuanumad. Vesi tuli majapidamistesse keeruka veevarustussüsteemi kaudu. Pariisis olid avalikud saunad nagu MuinasRoomas. Saunad olid avatud kogu ööpäeva ning suletud pühapäeval ja pühade ajal. Inglismaal olid avalikud vannid,
Matyas I Corvin (kuningas 1458-1490) J. Junyadi poeg. 1459 Türgi vallutas Serbia. Muutis Ungari tsentraliseeritud riigiks moodustas alalise sõjaväe, lubas linnade esindajad riigipäevale, võitles väikeaadli ja linnade abil kõrgaadli vastu. Arendas ulatuslikku vallutuspoliitikat. 1463 rüüstas Austriat. 1463 Tegi keiser Friedrich III rahu, millega sai Habsburgid õiguse Ungari trooni pärida. 1469-1478 sõda Tsehhiga, vallutas Määrimaa, Sileesia ja Lusaatia. 1481-1485 vallutas Saksa- Roomalt Austria, Steiemarki ja Kärtneni. Sõdades Türgiga vallutas osa Moldovat, Valahhiat ja Bosniat. Asutas Bratislava ülikooli, Pesti Corvina (raamatukogu) ja trükikoja. Pärast ta surma läks Ungari troon Jagelloonide kätte (Tsehhi ja Poola). Alalinesõjavägi-tsentraliseeritud-linnademeleene-võitlesaadlivastu-vallutuspoliit ika-Austriarünne-tSehhivallutus-Bratislavaülikool-PestiCorvina-trükikoda Ristisõjad: Põhjendus ja võimalused
nad kristlastega vaenulikult ringikäivad. Jumalalik tahe ilmnes inimlikul, seega paratamatult ebatäiuslikul kujul. Kristlane riigivastase mässajanaoli apostel Pauluse jaoks kujuteldamatu.Sõltumata sellest, kas antud põhjendus on kooskõlas roomaliku seletusega õigusest, on selle käsitluse tulemusühitatav roomlaste õigusemõistega.Algselt on õpetusel õigusest ja koostöövõimaluse loomisel tähtsus kiriku enda sees. Kirik kujundas riigistsõltumatu isikliku õiguskorra, võttes samas Roomalt paljugi üle.Andestamise ja armastuse käsk kehtis eelkõige kristlaste endi vahel. Näit. konflikti puhul ei tulnud minna riigiilmaliku, s.t. paganliku kohtu ette.Ei saa väita, et Rooma riik oleks kergesti leppinud uue autonoomsusele pürgiva õiguskorra kujunemisega ningkristliku kiriku kasvava mõjuvõimuga. Samas oli rooma õiguses endas olemas dualistlik alge (ius civile ja ius gentium), millele lisandus provintsides (näit. Egiptus) toimiv õiguslik pluralism 22
Suurim erinevus kindlasti on fakt, et Rooma katoliku kirik usub Filioque lisasse, Idakirik aga mitte. Filioque küsimus - Rooma katiliku kirik usub, et püha vaim lähtub nii isast kui pojast, samas kui ida kirik usub, et püha vaim saab lähtuda vaid isast. Patriarh Michael Kerullarios - Oli Konstantinoopoli patriarh. Ta ekskommunikeeris lääne kiriku legaadid 1054. aastal, kes nõudsid idakiriku täielikku alistumist Roomale ning süüdistasid neid Roomalt õiguse röövimises. Seeõttu boikoteeris ta ka kõik keisri üritused alustada läbirääkimisi kirikuuniooni loomises. alguses piirdus ta vaid legaatide ekskommunikeerimisega, kuid hiljem tegi seda kogu läänekirikule ning luges üles kõik Rooma hereesiad. Kardinal Humbert ja 1054. aasta sündmused - 1054. aastal saatis paavst Leo IX kardan Humberti juhtimisel delegatsiooni Konstantinoopolisse võimaliku kirikuuniooni
tõotanud vanade privileegide säilitamist, sõjast põhjustatud kahjude hüvitisena vabastanud selle maksudest, võimu minemine seleukiidide kätte tähendas konservatiivse partei tugevnemist Jeruusalemmas. 190 sai aga Antiochos rängalt lüüa ptolemaiididelt, kellega olid liitunud roomlased. Ka Egiptus oli liitnud Roomaga tundes end ohustatuna seleukiidide poolt. Antiochos lõi seejärel liidu Makedooniaga (kes sai hiljem lüüa Roomalt). Kümme aastat hiljem kaotas Antiochos III Magneesia lahingu (190). Apamea rahulepingu järgi (188) pidi ta loovutama osa oma valdustest, laevastikust ja maksma kontributsiooni. See lüüsaamine paiskas Antichose kõrged poliitilised eesmärgid tagurpidi ja nii algas tema riigi allakäik. Rasked reparatsioonimaksud langesid seleukiidide riigi alamate peale. Lubatud maksualandused muutusid illusoorseteks; soodustuste asemel toimus templirüüstamisi; katsel rüüstada
Sitsiilia kreeka linnad toetasid pigem roomlasi. Loodi Rooma laevastik. II sõda 218-201 eKr. Vastuolud Hispaanias (Ibeeria). Hannibal tungis Hispaaniasse, sealt aga üle Püreneede ja Alpide Itaaliasse, see oli Roomale üllatuseks. Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga. Kuid Hannibal kurnas end välja ja aastal 201 alistus. 197 eKr sai Makedoonia kuningas Philippos Künoskefaloi lahingus Roomalt lüüa, sisuliselt alistus. Kreeka linnad kuulutati Makedoonia võimu alt vabadeks (196 eKr Isthmose mängudel), tegelikult sattusid sõltuvusse Roomast. Allutati ka Sardiinia ja Hispaania. III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago lõplikku purustamist - ‘cetereum censeo Carthaginem delendam esse’ (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada) – oli tema kõnede alatine lõpulause.
mamertiinide toetamise pärast. Palgatud Sürakuusa türanni Agathoklese poolt, jäid mamertiinid (marsipojad) pärast tolle surma teenistuseta (289. a.), kehtestasid oma hirmuvalitsuse Messanas, kuid said uue Sürakuusa türanni Hieron II (valitses 275 214) käest lüüa ja piirati Messanas ümber. Mamertiinide abipalve andis Kartaagole soodsa võimaluse sekkuda oma vana vaenlase Sürakuusa vastu. Kuid mamertiinid läksid tülli ka kartaagolastega ja palusid nüüd abi Roomalt. See pani roomlased keerulisse olukorda. Mamertiinide toetamine ähvardades neid viia konflikti väljapool Itaaliat oma senise liitlase ja suure merevõimu vastu (roomlastel endil puudus arvestatav laevastik) ning pealegi tuntud vägivallatsejate poolel, palve tagasilükkamine ja Kartaago võit aga tugevdanuks ohtlikult viimase positsioone Sitsiiliat Itaaliast lahutavas Messina väinas. Senat ei suutnudki üksmeelele jõuda ja pani asja arutusele rahvakoosolekul, kes otsustas
annaabi.ee 
