See oli sõjajumal Janus. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Seda tõlgendati kui minevikku ja tulevikku vaatamist. Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreeka. Roomalsed austasid veel loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud ja seejärgi nimetati neid nuumeniteks. Põhimõtteliselt kõik olid nuumenid, puud, kivid, järved jne. Peredes olid ka veel kaitsevaimud, keda nimetati geeniusteks. Kreekast alguse saanud teater levis nagu kulutuli ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati kreeka eeskujusid
Ülejäänud Albaan- lased rahvused jagavad omavahel 25% Türklased 11%. 64% Roomalsed Serblased Teised rahvused 4. Täiskasvanute kirjaoskus riigis. Krijaoskus Kirjaoskus on arenenud riikidega 100 34%33% 33% 33% 33% 33%
(kõik mis roomlasel vaja on tsirkust ja leiba) Religioon Jumalad suurelt osalt üle võetud Kreekast panteon kõikide jumalate tempel pontifix maximus panteoni ülempreester Jupiter peajumal Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused majanduslik allakäik rahvaarvu vähenemine
6. Puunia sõjad: Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. Teine Puunia sõda- 218-201 eKr, Kartaago kuulsaim väepealik Hannibal. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku. Hannibal rüüstas Roomat. Lõppes Rooma võiduga. Kartaago kaotas kõik alad väljaspool Aafrikat ja ühtlasi ka oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- 149-146 eKr, Kartaago hävitamine. Roomalsed piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega hävitati linn. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. 7. Rooma kultuuri saavutused: Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma betooni ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Suurim munakivitee via appia. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colosseum
Kui Homerose eeposeid on kaks, siis Vergiliusel toimub sündmuste jagunemine ühe teose raames: poeemi 1.-6. laulus kirjeldatakse Anease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse ja 7.-12. laulus tema võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Homerose eeskuju järgides lõi Vergilius selle poeemiga eepose rooma rahvale. Ühtlasi on "Aeneis" Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Ajalookirjutus Roomalsed ise tegid esimesi katseid ajalugu üles kirjutada3. saj. eKr. Kuid need pole säilinud. Selegema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpupoole kirjapandud teosed. Mõnigi toonane ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või koguni kaasajast, seega sageli neist sündmustest ise osa võtnud. Nii kuulus ka Caesar ka ajalookirjutajate hulka. Sootuks teist laadi on aga augustuse ajal kirjutanud ajaloolase Titus Liviuse looming.
12. Rooma linn Roomast sai Vahemere maade suurim linn. Roomas elasid senaatoriperesid, ratsanikuseisuse liikmeid, keskmise jõukusega käsitöölisi ja poodnikke, aga ka arvukalt proletaarlasi. Keeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Ehitati templeid, foorumeid, arenes välja kanalisatsioonisüsteem, hakati rajama korruselamuid. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomalsed tellist. 13. Rooma perekond ja eluolu Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Roomlased armastasid veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi, need toimusid amfiteatrites millest kuulsaim on Colosseum Roomas
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine
ohte. 33. Spartalik kasvatus range, sõjakasvatus. 34. ,,Ilias" Trooja linna piiramine, Trooja sõda 35. ,,Odüsseia" Odysseuse eksirännakud, u. 10 aastat peale Trooja sõda. 36. ,,Haned päästsid Rooma" gallialaste sõjavägi ründas roomlasi Kartaago kindluses, kaitsjad olid väsinud ja uinusid ka valvekorras olevad sõdurid. Mööda kaljuseina üles roninud gallialasi märkasid haned ja hakkasid kaagutama. Roomalsed ärkasid ja lõid ründaja tagasi. 37. "Häda võidetuile!" - gallialased olid Kapitooliumi seitse kuud piiranud ja roomlastel lõppes toit. Gallialased nõustusid suure hulga kulla eest ära minema. Gallialaste juht asetas kaaluvihtidele lisaks oma raske mõõga tõrjudes protesti tagasi lausega "Häda võidetuile!". 38. Pyrrhose võit Kuningas Pyrrhose sõjavägi saavutas küll palju võite, ent suurte kaotuste hinnaga. Seega on Pyrrhose võit võrdne kaotusega.
vormis ning pidi ka uutele eeskirjadele ruumi tegema. Kaheteistkümnetahvli seadused vaatasid siiski rohkem tulevikku kui minevikku. Nad nõutasid endale linnas kõigile kättesaadava ning emakeelse õigusena vahetu kehtivuse. Kõik see soodustas õiguse enda arengut, sest hoolimata sellest, et seadusekogus sisaldus ka mokaotsast antud kinnitus esiisade õigusele, pidid roomlased sellest loobuma. Maailma pealinnaks pürgiv Rooma vajas rohkemat kui talupojavabariigi õigus. Muidugi ei jätnud roomalsed vana õigust lihtsalt kõrvale ega kuulutanud seda aegunuks ja kehtetuks. Nende konstruktiivne praktikameel pühendas kogu jõu õiguse arendamisele selle tõlgendamise kaudu. Veel paljude sajandite jooksul pöörduti Kaheteistkümne tahvli seaduste poole, ehkki neid seletati uut moodi ning rakendati selliste eesmärkide teenistusse, millest tahvlite autoritel aimugi ei olnud. Kasutatud kirjandus Annus A., Kolk K., Puhvel J., Päll J
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood
kaar. o Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. Mausoleume tähtsate inimeste hauakambreid- keiser Hadrianuse, Mitmekorruselisi elamuid Basiilika- ehitusstiil. Kesklöör on kõrgem kui külglöörid. Löörid on sammastega eraldatud. Ainukeseks valgusallikaks on kesklööri ülemises osas olevad aknad. Kui aknaid ei ole on tegu kirikuga. Roomalsed armastasid meelelahutust, selleks ehitati amfiteatreid ja erinevaid staadione. Suurim amfiteater on Colosseum, mahutas 50 000 pealtvaatajat (kolmekorruseline, esimene dooria sambad, teisel joonia sambad ja kolmas oli kõige kergem, korintose sambad. Sellel oli 80 sissepääsu. Pealt sai katta päikesevarjuga. Igal ühiskonnagrupil oli oma sektsioon ja oma sissepääsud.) Keskmise korruse kaartes olid skulptuurid. Circus Maximus- Suur Tsirkus- kaarikuvõiduajamiste areen.
Põhjapanevat ühtsust ei loodud mitte bioloogiliselt, vaid õigusega. See, kui jumalk, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks. Rooma ei olnud kaupmeeste linn nagu Efesos, filosoofia ja kunstnike linna nagu Ateena, ka mitte sõjameeste linn nagu Sparta. Kõigepealt oli ta maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Ent roomalsed olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Sajanditeks jäi poliitilise vooruse mõõdupuuks see, et kõrgematesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. 1 2. Rooma õiguse ajalugu 1 H.hattenhauer. Euroopa õiguse ajalugu I raamat. Tartu, 1995, lk 78-80 4 Mis on rooma õigus? Sellele küsimusele pole ühest lihtsat vastust. See on tingitud sellest, et
Ta tõmbus paljustki eemale, aga leidus sedagi, mis teda melitas- ruumid, kus ta unistused said konkreetse kuju ja muutusid reaasuseks. Ludwig II-st lummasid ka Idamaad, nii nende toredus kui võim ja vägi. Ta luges vastavasisulisi raamatuid, armastas idamaiseid pilte, ostis kangaid Tunisest ja vaipu Pärsiast, nautis Massenet' ooperit ,,Lahore kuningas" ning India muinasjututükki ,,Urvasi", mille tarvis ta tellis liikuvad dekoratsioonid. Roomalsed ja prantsuse rüütlid hindasid paabulindu praetult, täidetult ja koos trüflitega- nõnda ka Ludwig. Kuid kõige enam hindas ta paabulindu kui orientaalset suurusjärki kuninglikkuse vapilindu. Ta ihaldas endale nõnda suuri ja tugevaid paabulinde, kes oleksid jaksanud teda koos väikese vankriga vedada. Lõpuks unistas ta sellest, kuidas paabulinnutiibadest kantud lennumasinaga üle mägede liuelda. Romantika, mida kuningas vaimusilmas ette kujutas, oli ühteaegu retrospektiivne ja
ümberjutustusena. Arvatavasti on teada kõik oluline, mis sellest seadustekogumikuga edasi anta taheti. Senini on teada üle saja katkendi ja mälestuse XII tahvli seaduste kohta. Alates 17. sajandist on alates on tegeletud selle erilise uurimisega ja rekonstrueerimisega. XII tahvli seadustel oli tohutu tähtsus Rooma õiguse edasises arengus. Olles ühelt poolt eelneva tavaõiguse sünteesiks, on see koodeks teiselt Rooma õiguse edasise arenemise aluseks. Roomalsed ise hindasid seda õigusallikat väga kõrgelt, seda austati ja kummardati. Rooma ajaloolane T.Livius nimetab XII tahvli seadusi kogu avaliku ja eraõiguse allikaks. Allika tähtsus peitub ka selles, et seda on korduvalt kommenteeritud hilisemate rooma juristide poolt ja tänu sellega on säilinud kogu teadaolev materjal XII tahvli seadusest Corpus iurise kaudu tänaseni. XII tahvlitesse kirjutati üles vana ehk tavaõigus, mis elas edasi uues vormis ius scriptum vormis
konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsejad ning augurid, kes ennustasid tulevikku. Ennustamist mõisteti kui jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamist. Levinud oli ennustamine lindude lennu järgi.Eriti tähtsatel puhkudel võeti appi sibülliraamatud kreeka soost naisennustaja. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel ainuvalitsejale, keda hiljem hakati jumalikustama Augustuse Ceasari jumalaks kuulutamise tõttu. Jumalatelt millegi saamiseks tõid roomalsed neile andameid, värtusesemeid, toitu või ohvriloomi. Olulisel kohal oli rituaalide järgimine. Alistatud maade elanikelt oodati vaid Rooma jumalatele ohverdamist, see ei valmistanud suurt vastuseisu. Samas lõi see soodsa olukorra kultuuride ja uskude segunemiseks, mis juba nt Kreeka ja Rooma jumalate puhul oli toimunud. Rooma riigi relogioon kaotas tasapisi oma tähenduse seoses uute kultuste levikuga, sest üha enam usaldasid inimesed oma religioosseid tundeid ja
festivali laiali. Neid ehitisi püstitati kuni 55 a eKr kuni valmis Pompei teater millele oli lisatud ka tempel, et mitte rikkuda seadusi. Rooma teater haldas mitmeid erinevaid tüüpi etendusi. Ka siin on Roomlased jällegi võtnud palju üle Kreeklastelt, nagu näiteks nende religiooni ja draama ning mugandanud enesele sobivaks. Tüüpilist Rooma näidendit kui sellist polegi, nagu näiteks Kreekas tragöödiad, kuna Roomalsed ei võtnud teatrit nii tõsiselt nagu seda tegid Kreeklased. Miimide etendused Roomlased eelistasid eriti neid komöödiaid mis olid julmad ning liialdustega üle vindi keeratud. Erinevalt väljakutsuvaid küsimusi püstitavatest ning silmaringi laiendavatest Kreeka etendustest, nõudsid Roomlased puhast või isegi toorest meelelahutust, ohtralt naeru ja erutust pakkuvat. I saj. II poolel lööb miim õitsele. Teemist on komöödiaga, mis on kaotatud kõne ja sotsiaalse teravuse
saj (980) läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Muinasusund ei olnud kõrgkihile vastuvõetav, lükati tagasi. 988.a sai vene usuks bütsantsi õigeusk. Algas ristimine, mõnel pool tuli tarvitada vägivalda. · Aleksander Nevski- 1252.a sai suurvürstiks. Oli vene vägede juht 1242a toimunud Peipsi jäälahingus, kus võideti saksa ristisõdijaid. · Nn Kolmas rooma- on olemas kolm jumalast valitud rahvast: 1) roomalsed- rooma keisririik, 2) Bütsants ja 3) venelased- Moskva riik.
Aitoolia ja Ahhaia), Kynoskephalai lahingus Makedoonia kuninga Philippos V väge. 196 kuulutasid roomlased Isthmia mängudel välja kõigi kreeklaste vabaduse, mis tähistas Makedoonia ülemvõimu lõppu Kreekas. See asendus nüüd Rooma domineerimisega. 168 aastal purustasid roomlased Pydna lahingus Makedoonia kuninga Perseuse väe. Makedoonia kuningriik likvideeriti. 148 muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. 146 surusid roomalsed maha Ahhaia liidu vastuhaku ja hävitasid Korintose. Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. VAHEMERE LÄÄNEROSA JA ROOMA Kartaago Tüürose koloonia, asutati kreeka allikate järgi 814, arheoloogia andmetel 8. sajandi keskpaiku. 6. sajandiks oli Kartaago võimu all Sitsiilia lääneosa ja nende mõju ulatus Korsikale, Sardiiniale ja Liibüasse: U 540 ajasid kartaagolased, liidus etruskidega, Korsikalt välja kreeka kolonistid.
· Hing on organismi eluprintsiip, ta võimete ja protsesside toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. summa. · Kõik senised süsteemid olid loodud kreeklaste poolt ja · Looduse mitmekesiduses on hingejõud üha kasvav: Kreekast imporditud. taimedel toitumis ja reproduktsioonijõud; loomadel taju · Roomalsed ise polnud neist ühtegi loonud, nad püüdsid ja võime ennast liigutada; inimesel olemuste ja teha neist parima valiku. põhitõdede tunnetusvõime /NOUS/. · EKLEKTIK "VÄLJAVALIJA". · Eetika · Rooma eklektitsism
lucius junius brutus, tema kujusid oli paljudes ametiasustustes. palju portreebüste on säilunud julius caesarist. ta on ennast veidi ilustanud ise, ta kandis parukat, sest oli noorusest alates kiilakas. tavaliselt ei häbenenud rooma ülikud kiilaspead, kortsus nägu ega peast eemalehoiduvaid kõrvu. oli kombes kasutada surimaske e. imagot võeti vaid ülikutelt, neid kes olid hakkama saanud kuriteoga, neilt neid ei võetud. ei kardetud nende võtmisel koledaid nägusid vms. roomalsed võtsid kreeklastelt üle kolosside tegemise. mis olid siis tohutu suured skulptuurid, kolosse hakati tegema elavatest inimestest. suurimakolossi lasi teha endast keiser nero , see oli 40 m kõrge. see alus colosseumi juures, colosseumi nime nero kolossist tuligi. see koloss kukutati pärast keiser nero võimult langemist. osaliselt on säilunud constantinuse koloss, is on tehtud 4. saj pKr. omapärane alaliik on ratsamonument. kreeklased neid ei teinud. ratsamonumente on
selges vähemuses. Kuid roomlased ei kõhelnud andmast oma kodakondsust riigile osutatud teenete eest nii üksikutele Itaalia elanikele kui ka tervetele linnadele. Rooma kodanike hulk Itaalias kasvas pidevalt, mis omakorda suurendas itaallaste kuulekust ja ustavust Rooma riigile. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Kogu maa loeti seal Rooma riigi omandiks ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintside linnad säilitsid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomalsed enamasti siingi. Piisas kui olukord oli rahulik ja maksud korralikult tasutud. Iga provintsi valitses asehaldur, kelleks tavaliselt sai mõni endine magistraat. Asehaldur pidi provintsi välisvaenlaste eest kaitsma, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesannet ja koguma makse. Kuna asehalduritele riigi poolt palka ei makstud siis kasutasid nad nii mõnigi kord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja presside provintsielanikelt raha välja
Rikkamad kui enamus vabu inimesi. Sotsiaalses positsioonis kõigist madalamad, sp kannatavad. Kultiveerivad teatuid kombeid. Väike ühtekuuluvustunne. Nende lapsed on juba vabad. Keisririigi ajast on teada senaatoreid, kes on vabaks lastute lapsed. Endisel orjal, kes võib olla väga rikas, oli võimalus karjääriredelil tõusta palju rohkem kui vaesel vabal inimesel. Eriti keisririigi ajal oli see lihtsam, eelkõige sp, et olid rikkad, eriti kui olid kaupmehed. Rikkad roomalsed, eriti patriitsid, eelistasid vabaks lastuid endiseid orje vaesetele vabadele inimestele, sest nad olid ustavad, allusid neile ja tundsid neid. Väga tähtis oli vabaks lastu juures asjaolu, et olid endise peremehe juures midagi õppinud, omandanud ameti. Vabad vaesed inimesed ei olnud mingit ametit. Vabaks lastud said vabaks laskmisel midagi kaasa, kas rahasumma või väikese maavalduse. Või olid juba teeninud mingi varanduse sellest ajast, kui olid orjad. Tihti said osa peremehe pärandusest
annaabi.ee 
