Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rooma ja Kreeka võrdlus (tabelina)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, laad, kantavate, vallutused, vallutamine, koostisosa, dekoratiivsed, tundnud, vormides, nelinurkse, paigutus, fantaasia, vastand, omavahelised, roomlased, sportlaste, skulptuurid, kettaheitja, kopeerima, odakandjalulaad, hooneid, otstarbekusest, kangelasi, kujur, kõigepealt, kadus, kodanlik, arhitektuur, veejuhtmed, basiilika, viieks, lööviksRooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise vabariigi ajajärgul. Sigrid Nurmeleht 10c. Eellugu. 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. 509. aastal e.Kr kuulutas Rooma ennast pärast etruskidest kuningate kukutamist vabariigiks. Sellega algas Vabariigi varajane ajajärk, mille ajal alistati enda võimule hulga maid ja rahvaid Itaalias ning Roomast sai suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile
...............................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huvitav ajalugu: esiteks, see pole roomlaste toponüüm, sest, nagu arvavad ajaloolased, see nimetus on antud etruski ruma sugukonna Tiberi etruskipärase nime Rumon järgi. Teiseks, juba ammu ei eksisteeri niisugune riik nagu Rooma, see tähendab, et meie loengukursuse raames sõnad «Vana-Rooma» ajalugu, kultuur, mütoloogia, kirjandus, poliitika jne on nn. pleonasmid. Kolmandaks, Rooma
Kr.) o Uus-Babüloonia kunst (625 539 e.Kr.) · Teadused Mesopotaamias - astronoomia, meditsiin, matemaatika; · Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda
Lossid: · Suured ja koosnesid paljudest eriilmelistest ruumidest · Alumisel korrusel laoruumid, ülemisel esinduslikumad toad · Eritasapinnalisi ruume ühendasid trepid · Seinad kivist, laed puust · Puust ka allapoole ahenevad sambad, mis olid tavaliselt värvilised · Peasissekäik ei olnud paraadlik, vaid rõhk pandi rohkem värvidele ja vabale vormile · Ruumid paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse siseõu · Seinad olid krohvitud ja katsid seinamaalid Kreeta lossid hävitas maavärin, ehitati uuesti üles ja siis hävitas vulkaanipurse, nii näeme neid Pärast vulkaanipurset oli kreeta ühiskond nõrgenenud, kaotasid valdused ahhaialastele, kes mälestasid neid oma legendides(minos-minoiline kunst, müüt knossose paleest) Kreeta kunst levis ka Mandri-kreekale ja sealt veel põhja poole, seal oli sõjakam elulaad, mis ei puudunud ka kunstist
Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana. Kujutati ka muid igapäevaelu stseene. Rooma kunst Vabariigi ajajärgu kunst 3. 1. sajand e.m.a Impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj. lõpp e.m.a. 5. sajand m.a.j. 3.saj. e.m.a olid etruskid roomlaste poolt alistatud, valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1. sajandi lõpust e.m.a omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Roomlased on suurepärased ehitajad. Erinevalt kreeklastest võtavad üle idamaalt pärineva tehnika tellise põletamine. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi ja tähtsaimaks leiutiseks on nn. Rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segu kivistumisel. Veekindel ja väga tugev. Võimaldasid rakendada võlvimise tehnikat. Ruumid kaeti lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga. Leiutavad lubimördi. Sein läks üle laeks
Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures. Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased.
· Jaht lõvidele rituaalne kohustus · Uus-Babüloonia · Babülon taastas iseseisvuse, hävitas assüüria · Riiki ümbritses pealinna paksude müüridega, müüridel mitu väravat, iga 50 m järel vahitorn, peavärav pühendatud jumalanna Istarile- sellest lähtus lai sirge tänav, kus peeti rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad värvilise glasuuriga tellistest eelistati sinist ja kollast. · Paabeli torn e. Marduki templi tsikuraat nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja olevat tõusnud seitsme astanguna samuti 90 m kõrgusele. · Babülon pidi alistuma pärslastele, kes ühendasid oma võimu alla kogu lähis-ida. 4.Vana-Egiptuse arhitektuur 30-34 Püramiidid: * Mastaba kivist haudehitised maa-alune hauakamber said rajada vaid ülikud * Astmikpüramiid vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, kui teistel, aga kõrguse tõuses pidi kivikuhi paratamatult ahenema nii jõuti astmikpüramiidini
Katust kandsid 6 dooria stiilis sammast. Selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhjapool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paiknes väike Athena Nike võiduka Athena tempel. See on amfiprostüül, nelja joonia stiilis sambaga mõlemas otsas. Akropolile on ehitatud veel üks tempel- Erechteion. Karüatiidid naiste kujud sammaste asemel. 11. Vana- Kreeka Rooma maali- ja tarbekunst. (konspekt) Vanad Kreeklased hindasid oma kunsti liikidest kõige kõrgemalt maalikunsti. Kahjuks on see väga halvasti säilinud, isegi halvemini kui egeuse maailkunst. Kreeklaste uhkuse põhjuseks oli nende leiutis - TAHVELMAAL ning varju ja valgusega modeleeritud inim ja loom kujutised. Nad hakkasid märkima varju kohti maalidel, mis lõid sügavustunde. Varasemal ajal tunti ainult seinamaale, kuid 6. saj. eKr ilmusid esimesed puitalusel
Teos "Lakoonia grupp" kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest. Etruski kunst 1.Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, nende kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased. 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist? Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad. 3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti? Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle
Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 2.7 Rooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15
Apolloni ja Dionysosega. Dionysose pilliks oli aulod, mis matkib inimhäält. Müüt räägib, et Apollon ja Marsyasel (Dionysose pillipuhuja) oli võistlus, milles vastandusid muusika kaks põhiprintsiipi: apollonlik (korrastatud ja harmooniline) ning dionüüsoslik (ekstaatiline ja meeleline). Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik,
valguskaevudes, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Samad olid ka puust, mis allapoole peenenesid. Sambaid värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud paraadilikke sissekäike, aga välisilme oli toretsev. Siseruumid olid krohviga kaetud ja sinna peale maalitud. Kreeta kujutavas kunsti püüti vabalt kujutada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Domineerib mänglev, elav, maaliline laad. Populaarne oon viljakust kehastav sõnn. Kreeta hiilgavaim osa on keraamika. Selle arengus on mitu etappi ja igalühele on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Kujutatakse nt. Mereloomi. Põhiliseks sisuks on elurõõm, kergus ja kiidulaul ilule ning loodusele. Kreeta saare omapärase kunsti hävitasid ahhailased. Kreeta saare kunsti nimetatakse minoiliseks kunstiks. Saare kunstistiil ulatus ka mandrile, Peolpennesose poolsaarelt põhja poole. Seal on
Mandri-Kreeka ja Väike-Aasia ranniku (nt Trooja) kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Selle pärast räägitakse tihti ka Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega
Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli. Näiteks sama Peetri kiriku ette rajati väljak mille põhiplaan laseb väljakul mõjuda avarana ja kiriku fassaadil kõrgemana. -+- Barokkskulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini
Esimesed toidunõud õõnestati puust või vormiti savist. Algul valmistati savipotte ilma põletamata, sest savil on omadus vett kinni pidada. Savinõusse pandi tuliseid kive, et vett soojaks teha. Arvatavasti andis juhuslikult lõkkeasemesse jäänud, kõvakskuivanud savipott ürginimestele mõtte hakata teadlikult savinõusid põletama. Nii muutus savinõu vastupidavaks ning selles sai keeta vett ja valmistada keedetud juurikaid või teradest putru. Savinõusid valmistati käte vahel vormides. Et suurematele nõudele õiget kuju anda, valmistati vitstest korvitaoline sõrestik, mis mätsiti saviga üle ja kuivatati ning põletati. Väiksemaid savinõusid kasvatati ka savist vorstikeste lisamisega. Hiljem siluti sellise nõu seinad siledaks ja kaunistati sissevajutatud mustritega. Mustritega märgistati ja kaunistama ka teisi tarbeesemeid. Igal mustril oli oma tähendus, mis pidi eset purunemise vastu kaitsma. Mõtete väljendamine
Need olid küllalt suured majad (ehitusalune pind 800 - 1000 m² ), võisid olla ka mitmekorruselised. Elamu ruumidest oli tähtsaim pühamu, mis asus sissekäigu vastas, suurim ruum oli sammassaal, mille ümber olid grupeeritud väiksemad ruumid. Käsitööliste elamud võisid olla 4 - 5 ruumilised ( tingimata pühamuga ), kõige vaesem elanikkond elas üheruumilistes onnides. Egiptlaste ehitustehnika oli väga täpne ja korrapärane, samal ajal ei tundnud nad võlvimistehnikat ( püramiidide sees olevd tunnelitaolised käigud on kaetud valevõlvidega ) . Hästi tulid nad toime sammaste püstitamise ja talade paigutamisega ( siin võis kiviplokkide tõstmisel abiks olla kaldtee või tõstetud pinnas sammaste vahel; on kindlaks tehtud ka toortellistest abiehitiste olemasolu ).Egiptuse arhitektuuris on mitut tüüpi sambaid . Varaseim sammas oli ruudukujulise ristlõikega massiivne post. Ümarad sambad olid tavaliselt kaetud
vähesed "suurteosed", keskendub stiilidele, suhetele teiste kunstidega, iga uus areng on üles ehitatud eelnevale suurteosele (progress). Sotsiaalne ajalugu: - keskendub sotsiaalsetele aspektidele: kasutajad ja kujundajad, klassi, poliitika, soo, võimusuhete probleemid; - kujundust vormides vaadatakse poliitilistele ja majanduslikele faktoritele; - hõlmab ka rahvalikku (populaar-) kultuuri; - küsimused: kuidas seda kasutati ja avalikkuse poolt vastu võeti, kelle huve see teenis, mida räägib see teos tema rajajate ja kasutajate kohta? Keskkonna ajalugu: - keskendub ökoloogiale: füüsiline asukoht, kliima, mullastik, geoloogia; - aedade, linnade, maastikumustrite arengut seletatakse ökoloogiliste kitsenduste ja
annaabi.ee 
