Perekond kuusk (Picea) Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane
· Lehelaba-lihtleht Harilik haab Populus tremula L. · Lehelaba kuju-ümar · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Must lepp Alnus glutinosa · Lehelaba kuju-äraspidimunajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-tipuosas kahelisaagjas, alusel terve · Lehelaba-lihtleht Arukask Betula pendula Roth. · Lehelaba kuju-rombjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-kahelisaagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik näsiniin Daphne mezereum L. · Lehelaba kuju-mõlajas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Harilik pukspuu Buxus sempervirens · Lehelaba kuju-ovaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-tömp · Lehe serv-ümar · Lehelaba-lihtleht
- lehed ovaalsed, peaaegu munajad - alus kas ümardunud või nõrgalt südajas - serv korrapäraselt peen saagjas - pealt tumeroheline, tähtkarvane (suht suur, tipust õrnalt teravnev, ümar, kergelt piklik, alt valged kaheks minevad rootsud) * Sambucus racemosa - punane leeder - paaritu sulgjad liitlehed - lehed lühirootsulised - elliptilise kuju ja terava tipuga - pealt tumerohelised * Betula pendula arukask - lehed ja võrsed paljad! (karvu pole) - leht rombjas või kolmnurkse kujuga - pika terava tipuga - kahelisaagjas serv (suuremalt kolmnurkne, tuhm aga veidi rohekas) * Betula pubescens sookask - leht karvane, võrse ka - leht lai munajas - tömpterav tipp - kergelt südajas - leht saagja servaga (vähe kolmnurkjas, alt valkjas roheline, pealt roheline) * Betula fruticosa - madal kask - leht ümarmunajas või ovaalne - täkilissaagja servaga - roodude kohalt karvane
Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta ehitatud oli. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks (Big Willie). Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis "Isane" (Male) ja "Emane" (Female). "Isane" oli relvastatud külgedelt kahe laevakahuriga, "Emane" oli aga relvastatud ainult kuulipildujatega. Uusi sõjamasinaid hakati esialgu nimetama "maa laevadeks", kuna aga nende tootmist hoiti rangelt
Kuusk on levinud hekitaim. . 1 HARILIKU KUUSE ISELOOMUSTUS Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid, vaiguta. Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 500 aastani. Tavaliselt
rombja kujuga. · Nisu teris on paksem, sügava pikivaoga, pinnalt sile; esineb karvatutt terise tipul; teris on värvuselt valge, kollakas või punane; paljasteriseline. · Rukis teris pikk, sügava pikivaoga, alusel ahenenud ja teritunud; kiprunud (krobelise) pinnaga; värvuselt sinakas, kollakasroheline; paljasteriseline. · Oder sõklad on terisega kokku kasvanud; kõhtmisel poolel pikivagu; tera on kujult elliptiline (rombjas); kerge asetada kõhtmisele poolele; sõklad pinnalt roidelised. · Kaer teris on sõkaldega kaetud; kujult piklik; aluselt lai ja tipu poole kitsas; sõklad pinnalt paljad. · Polb e. kaheteranisu kogu pähik moodustab tera (koos liblede ja sõkaldega); ebamäärase kujuga. · Mais teris on suur; kujult ümar või taldjas; mõnikord tipust teritunud. · Hirss teris on kuni 4mm pikk; sõklad on haprad ja tugevasti läikivad.
· valminud käbid 3-5 cm pikad, pruunid · kattesoomuste tipud välja ei paista Pinus sylvestris - harilik mänd · noored võrsed helepruunid · pungad munajad, pruunid, heledad (kollakas oranzid) ja vaigused · okkad pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, okas keerdus · okkad sinakas-rohelised · käbi munaja kujuga, hallikaspruuni värvi · seemnesoomuste tipul rombjas laik (apofüüs) Pinus contorta - keerdmänd · noored võrsed rohekas- või punakaspruunid · pungad tume- või punakaspruunid, suured · pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes · okkad 3-9cm pikad, kollakas- või tumerohelised, saagja servaga, nõrgalt keerdunud, kinnituvad võrsele väga tihedalt · käbi läikiv heleroheline, apofüüsi tipp nõelterav Pinus mugo subsp. mugo - mägimänd
ravimtaim: liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos tõrv: nahahaiguste ja sügeliste vastu kasevitsad tehakse nii aru- kui ka sookasest loomadele söödaks Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga Arukask laseb oma peenemad oksad rippu, sookask aga hoiab püsti Madal-, Aru-, Soo-, Vaevakask: Eesti liigid Sookase noored võrsed tihedalt rohekas hallide... Sookase leht ümaram ja pehmem; arukasel peaaegu läigib ja rombjas 11)Paju (Salix-paju perekonnanini....Aspiriin) selts: malpiigialaadsed; sugukond: pajulised Eestis üle 20 eriligi kõrged puud ja ka kääbuspõõsad (nii puud kui ka põõsad) kahekojalised (emas ja isasõised erineval puul) moodustavad vees lisajuuri, juurestik hästi arenenud putuktolmleja valguslembeline taluvad üleujutusi, külmakindlad Paju võsa veekogu ääres võtab endasse väetised, lämmastiku (biofilter). Kaitseb veekogu
Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie. Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta oli ehitatud. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks. Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis "Isane" ja "Emane". "Isane" oli relvastatud külgedelt kahe laevakahuriga, "Emane" oli aga relvastatud ainult kuulipildujatega. Uusi sõjamasinaid hakati esialgu nimetama "maa laevadeks", kuna aga nende tootmist hoiti rangelt salajas, toodeti neid tehastes ametliku nime all
c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel Südajas n pärn Mõlajas n harilik näsiniin Lehekujud Ovaalne n lodjapuu, pukspuu Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu Rombjas n arukask Hõlmine n harilik luuderohi Kilpjas n kilplehik Neerjas, nooljas, odajas esinevad soojalembeste liikidel Lõhestunud lehtede jaotus Hõlmised lehed- väljalõiked ei ületa veerandit lehelaba laiusest n harilik tamm Lõhised lehed- väljalõiked ulatuvad veerandist kuni peaaegu pooleni lehelaba laiusest n punane tamm Jagused lehed väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni n viirpuud Lehtede asetus e leheseis Vahelduv e spiraalne- igasse sõlmekohta
Sambucus racemosa punane leeder( ei kasva looduslikult,paaritusuljad liitlehed, 5-7 lehte, leheke lõpeb pika terava tipuga, alt kergelt karvased) Symphoricarpus albus harilik lumimari(lehed on laimunajad, kas terve servaga või esinevad ebakorrapärased sisselõiked, võivad olla ka hõlmad Kaselised- Betulaceae Betula pendula arukask(oksad on rippuvad, leht on alati karvadeta, pika sihvaka tipuga , kaheli saagjas, kolmnurkne või rombjas) Betula pubescens sookask( karvne, tömpterava tipuga, alus on südajas, saagja servaga, madala kasvuga) Betula fruticosa (B.humilis) madal kask(kasvab soistel ja märgadel aladel, lehed on ümarmunajad või ovaalsed, lehe pikkus on laiusest suurem, täkilissaagja servaga , alt on rood karvased) Betula nana vaevakask( kasvab soodes ja rabades, imeväiksed lehed, ümmargused, lehe laius pikkusest suurem, täkilise sevaga)
Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu tavlel ära tänu suurele suhkrute ja vaigu sisaldusele. Kadakamarju on paras korjata septembris (kuivatatud marjad on tarbimiskõlblikud 3 aastat). Nõrkade neerude korral tuleb marjade söömisega ettevaatlik olla. 5. Kask ( Betula) Eestis kasvab 4 liik kaske. Puukujulised on arukask ja sookask. Põõsasjased kased on vaevakask ja madal kask. Arukase leht on rohkem rombjas, sookase oma ümar. Kogu metsade pindalast moodustavad kaasikud ca 30%. (männikute järel teisel kohal eestis). Arukased kasvavad sookasest kõrgemaks ja elavad kauem. Madalat kaske leidub vähem kui vaevakaske. Kasvab rohkemalt Ida-eesti soodes ning kasvab veidi kõrgemaks kui vaevakask ( lehed on ka 2 korda suuremad ja kujult piklikumad). Kase koor koosneb tosinast pealistikusest kihist tõhus kaitse kahjurseente ja putukate vastu + kaitseb puud väliskeskkonna kahjulike mõjude eest
Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2.5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta ehitatud oli. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks (Big Willie). Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis Isane (Male) ja Emane (Female). Isane oli relvastatud külgedelt kahe laevakahuriga, Emane oli aga relvastatud ainult kuulipildujatega. Uusi sõjamasinaid hakati esialgu nimetama maa
facies distalis (kontakt) Dens sapientiae/ dens serontinus facies occlusalis (mälusmis) - Krooni kuju lõikehammas peitlikujuline silmahammas keskel lõiketeravik, distaalsemal ja mediaalsemal lõikeserv eespurihammas ristlõik ülemistel ovaalne, alumistel ringjas, mälumispinnal 2 köbrukest purihammas ristlõik ülemistel rombjas, alumistel ristkülikukujuline, mälumispinnal 4 köbrukest - Cervix dentis - hambakael sissenöördunud osa, millele kinnitub igemeääris - Radix dentis hambajuur paikneb hambaalveoolis ülemistel purihammastel on 3 juurt, alumistel 2 juurt (mediaalne ja distaalne) ülejäänud hammastel on 1 juur silmahambajuur on kõige pikem Hamba ehitus - põhimassi moodustab dentiin
kaetud. Tolmlemisega ühel ajal on okaste kõige intensiivsem kasvuperiood. Emasõisikud on ümarad, punakad ja püstised. Nende pikkus on 56 mm. Käbid viljastuvad tolmlemisele järgneva aasta kevadel. Seemned valmivad sama aasta sügisel, seega kulub õitsemisest seemnete valmimiseni umbes 18 kuud. Käbid on valminult munajad, 37 cm pikad, läbimõõduga 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Nende apofüüs on rombjas, tömpjas või terav. Seemned on munajad, hallikad, pruunid või mustjad, sageli kirjud, tiivakesega ja 1220 mm pikad. Seemne mass on 39 mg. Seemne suurus sõltub kasvukoha kliimast ja mullastikust. Suuremad seemned kasvavad parematel pinnastel ja levila lõunaosa soojemas kliimas, väiksemad aga levila põhjaosas või kehvematel muldadel. Seemnete idanevus on väga kõrge, sageli üle 90%. Seemnete varisemine algab enamasti kevadtalvel ja
..3 cm pikad, kitsas-lineaalsed, pehmed, tömbi või lühidalt terava tipuga, lühivõrseil 30...40 kaupa kimbus, pikkvõrseil üksikult. Hõõrudes lõhnavad vaigu järele. Käbid: Noored punakad kuni rohekad, valmides pruunid, 2...5 cm pikad, munajad, umbes 2 cm läbimõõdus. Noortel käbidel kattesoomused pikemad kui seemnesoomused, valminud käbidel on seemnesoomused nähtavad vaid pisikeste teravikena käbi alaosas. Seemnesoomused kaetud pruunide karvadega, nahkjad, tipp kolmnurkne või rombjas, varisevad mais.. Siberi lehis (Larix sibirica [Münchh.] Ledeb.) Sibirica Siberist pärinev. Siberi lehis kasvab kuni 40 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga puuna laialdasel maa-alal: Areaal: põhjast kuni 70. põhjalaiuskraadini, lõunast kuni 46. põhjalaiuskraadini, idast Baikali järveni ja läänest Obi jõeni. Kasvab mägedes kuni 2500 m kõrgusel. Võrsed: kollased, läikivad, rõmelised, paljad. Pungad: kerajad, vaigused, tumepruunid. Okkad: 15..
..3 cm pikad, kitsas-lineaalsed, pehmed, tömbi või lühidalt terava tipuga, lühivõrseil 30...40 kaupa kimbus, pikkvõrseil üksikult. Hõõrudes lõhnavad vaigu järele. Käbid: Noored punakad kuni rohekad, valmides pruunid, 2...5 cm pikad, munajad, umbes 2 cm läbimõõdus. Noortel käbidel kattesoomused pikemad kui seemnesoomused, valminud käbidel on seemnesoomused nähtavad vaid pisikeste teravikena käbi alaosas. Seemnesoomused kaetud pruunide karvadega, nahkjad, tipp kolmnurkne või rombjas, varisevad mais. Eestis on euroopa lehist palju kultiveeritud, ilusaim puistu kasvab Viljandimaal, Loodi Püstmäel, kus suuremate puude kõrgus ulatub 43 m-ni ja läbimõõt 80 cm-ni (Relve, 2000). Jämedaim euroopa lehis kasvab Tartumaal, Kambjas, kus puu diameetriks on mõõdetud 140 cm (Relve, 2000). Euroopa lehis on väga kiirekasvuline noores eas, seetõttu sobib suurematesse parkidesse grupiti, alleedena jne. Sordid: 'Pendula'; 'Repens' Siberi lehis (Larix sibirica [Münchh
Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid. Okkad on 4...7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud, karedate servadega, sinakasrohelised, väline külg (õhulõheridadest) kumer, sisemine külg lame. Okkad püsivad 3...5 aastat. Pungad piklikmunajad, teravnevad, oranzpruunid, vaigused. Käbid on valminult 3...7 cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, piklikmunajad, 2. aasta sügisel ja talvel pruunid ja läikivad või varisenult hallid ja läiketud. Apofüüs rombjas, tömp või teravatipuline. Seemnete varisemine algab tolmlemisest ülejärgmise aasta aprillis (peamine varisemine on mais). Tolmlemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Harilik mänd õitseb okaste intensiivseima kasvu perioodil mai lõpul, juuni algul. Kollased isaskäbid asetsevad kogumikena pikkvõrsete alusel. Punakad emaskäbid ilmuvad ühe- või kahekaupa pikkvõrsete tippu. Iga käbi koosneb teljest ja sellele spiraalselt kinnituvatest soomustest. Kollastes käbides
Toomingamarjade rohke antotsüaanisisalduse tõttu eraldatakse neist vesilahustuvaid pigmente ja tarvitatakse toiduainetetööstuses. 6. Picea abies - harilik kuusk Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 – 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 – 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta (Calmia istikuäri OÜ). Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 – 500 aastani
HARILIK KUUSK (Picea abies) Joonis 7. Harilik kuusk. http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=124 Iseloomustus Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 – 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 – 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta. Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 – 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 –
sinakasrohelised, väline külg (õhulõheridadest) kumer, sisemine külg lame. Okkad püsivad 3...5 aastat. · Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid. · Pungad piklikmunajad, teravnevad, oranzpruunid, vaigused · Käbid on valminult 3...7 cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, piklikmunajad, 2. aasta sügisel ja talvel pruunid ja läikivad või varisenult hallid ja läiketud. · Apofüüs rombjas, tömp või teravatipuline · Puit väga heade tehniliste omadustega. Kuiva lülipuidu värvus on helepunakaspruun, maltspuit on valkjas kuni kollakas. Seistes puidu värv tumeneb. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad. Pehme ja kerge hariliku männi puit on keskmiselt vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele. · Dekoratiivne pargipuu just liivastel muldadel. Eraldab ka fütontsiide, mis puhastavad
Saxatilis kaljudel kasvav. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: lillakas on harilik metsataim mitmetes metsatüüpides - kuusemetsades, kuuse-segametsades, lodumetsades; eelistab niiskemat, mitte väga lubjavaest pinnast. Lillakas on 10-30 cm kõrgune maapealsete roomavate võsunditega püsik, viljuvad varred on püstised, sageli väikeste ogadega. Lehed pika rootsuga, kolmetised, lehekesed kahelisaagja servaga ja veidi karvased, keskmine leheke rombjas. Õied väikesed, valged, 3-10 kaupa sarikjais või kobarjas õisikus. Õitseb juunist augustini. Viljad valmivad alates juulist, marjad (koguviljad) on hele-punased, suhteliselt suure luuseemnega, söödavad. Kasutamine: marjad sobivad zeleede valmistamiseks. Marju on varem kutsutud linnumarjadeks. NURMENUKK Nimi Primula veris. Primula tuleneb sõnast primus esimene (taime
annaabi.ee 
