vallutamaks Loodeväila. Kuigi Roaldil oli raha vähe leidus siiski ka neid inimesi kes temasse uskusid ja teda rahaliselt toetasid, nende hulgas Nansen. Maadeuurijad teadsid juba ammu selle Põhja-Ameerika mandrist põhja pool asuva Euroopat ja Aasiat ühendava väila olemasolust, kuid ükski laev ei olnud veel seda terves pikkuses läbinud. Amundsen ostis tugeva, purjede ja 13- hobujõulise mootoriga varustatud 45-tonnise laeva Gjoa. Alguses oli laev küll kipakas, kuid isa laevatehases olles oli Roald nii mõndagi õppinus. Kui ka rahaliselt abi saadi oli laev peagi korras. Siiski käisid võlad Amundsenile üle jõu ning tuli põgenedaja ainsa teena nägi Roald merd. 1903. aasta suvel asus Gjoa Oslo fjordist teele. Kuueliikmeline meeskond oli valmis Loodeväila jääsegustest vetest läbi murdma. 1 Ekspeditsioon oli edukas ning 1906
Roald Amundsen sündis Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras 1872. aastal 16. juulil. Ta pärines merekaptenite perekonnast ning ta oli tugeva kehaehitusega poisslaps, keda juba siis kutsusid meri ja jäised alad. 15. Aastaselt otsustas ta loobuda meditsiiniõpingutest ja veetis siis 9 aastat sõjaväes. Esimest korda maabus ta Antarktikal Belgica ekspeditsiooniga. Aastatel 1903-1906 läbis ta esimese inimesene Loodeväila laevaga nimega Gjoa. Amundsen lasi ehitada laeva nimega Fram, et sellega esimese inimesena põhjapoolusele sõita. Kuid pärast Frami kolmandat retke saabus talle uudis, et põhjapoolus olevat juba vallutatud, kuuldes seda uudist, hakkas ta kohe ja kiiresti plaanima retke lõunapoolusele. Kuuldes, et ka üks teine maadeavastaja nimega Rober Falcon Scott juba sõidab Lõunapoolusele, asus ta nii kiiresti kui võimalik teele. Augustis purjetas Amundsen lõunasse laeval Fram. Beringi
annaabi.ee 
