Proportsionaalsuse põhimõte on ka Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte ning Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et nii EL õiguse kui ka EL õigusaktidele tugineva riigisisese õiguse rakendamisel tuleb arvestada EL õiguse üldpõhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõttega /.../. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab liikmesriigi poolt EL õiguse alusel loodud sanktsioonisüsteem vastama nii tõhususe, võrdse kohtlemise kui ka proportsionaalsuse põhimõtetele /.../." [4] 4 RKHKo 18.12.2014, 3-3-1-77-14, p 17. 7 3.2 Kaalutlusõigus Selleks, et haldusorganid saaksid teha sobiva ja õiglase otsuse on ette nähtud kaalutlusõigus. Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas
piimalisandiga lastetoit on tervisele ohtlik, kuna võib põhjustada allergiat. 29. Vabariigi Valitsus võttis vastu määruse "Jahieeskiri", millega sätestati jahipidamise viisid, ulukijahiajad ja jahiulukivarude arvestuse kord. 6 II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA: Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Jämejala park, RKHKo 3-3-1-54-03; Pajo, RKHKo 3-3-1-66-03; Lilleorg, RKHKo, 3-3-1-58-09; Julin, RKHKo, 3-3-1-63-09 KAASUSED materiaalse õiguspärasuse rikkumise korral vajalik kehtetuks tunnistamine, formaalsete reeglite rikkumine ei too automaatselt kaasa kehtetuks tunnistamise nõuet. 1. OÜ-le Dom kuulub Haapsalus Turu tn 22 hoonestatud kinnistu. Pärast seda, kui OÜ Dom teavitas Haapsalu Linnavalitsust soovist see ehitis väga halva seisukorra tõttu lammutada, tegi
Adressaat: Siseminister Siseministeerium Kellelt: 5.12.2012 Arvamus A.A. kaebuse kohta Analüüsisin A.A. kaebust ja algatasin menetluse A.A. avalduse alusel. Kaebuse on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale, mille kohaselt keelduti AA-le andmast kodakondsust ja tehti ettekirjutus riigist väljasaatmiseks. Ajaolud 1.Kaebuses A.A avaldas: 1.1 . Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus andmast talle kodakondsust naturalisatsiooni korras (PPA 12.05.2010 kiri nr 12/145). Keeldumist põhjendati asjaoludega, et A.A. ei sündinud Eestis ja, et A.A. vanemad on 1930-ndatel aastatel lahkunud Eestist. A.A väitis, et ta on eestlane ja, et ta on elanud alates seitsmekümnendatest aastatest Eestist. Avaldaja selgitas, et...
Riigiasutusega sotsiaalteenuse osutamiseks sõlmitud rendilepingu üleandmine äriühingule avalikku konkurssi korraldamata ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega, s.t et selline üleandmine on õigusvastane.” Teiseks, isegi kui ei ole tegu n-ö kahe astmelise menetlusega ja tegu on täielikult eraõigusliku suhtega, peab avalik võim ikkagi silmas pidama, et ta jääb seotuks üldpõhimõtetega (sh põhiõiguste tagamise kohustusega). Nt RKHKo 15.12.2005, nr 3-3-1-59-05: „Sedalaadi lepingu sõlmimine, sõltumata selle lepingu määratlemisest haldus- või tsiviilõigusliku lepinguna, peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Nendest
81 PS §-d 20 ja 21 on omavahel seotud ja käsitlevad üldise vabadusõiguse ühte keskset osa igaühe füüsilise vabaduse kaitset meelevaldse ehk omavolilise vahistamise või kinnipidamise eest82. 75 Ernits, M., Kommentaarid §-le 19. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 19 komm-d 2, 3. 76 Annus, T. Riigiõigus. Kirjastus Juura, 2006, lk 256. 77 Samas lk 257. 78 RKKKm 27.02.2012, nr 3-1-1-9-12, p 14.1. 79 RKHKo 05.03.2009, nr 3-3-1-97-08, p 14. 80 Ernits, M., Kommentaarid §-le 19. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 19 komm 3.3. 81 RKÜKo, 10.04.2012, nr 3-1-2-2-11, p 48. 82 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 2. 28 Õigus vabadusele tähendab füüsilist vabadust kõige laiemas tähenduses
Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi." Nii sätestab ka HKMS § 7 lg 1 lause 1: tühistamiskaebusega halduskohtu poole saab pöörduda isik enda õiguste kaitseks, tema enda õigusi peab olema rikutud ehk nn subjektiivsete õiguste kaitse süsteem.3 Nt RKHKo 07.03.2002, nr 3-3-1-9-02: "HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub […] Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi
4 Samuti võib halduse kandjaks olla eraisik, kellele on antud üle avalikud ülesandeid. Nendeks on: 1 RKHK 3-3-1-6-01 (Kõpu Vallavalitsus); 3-3-1-55-04, p 14 (Gogin); vt ka M. Ernits, Organitüli halduskohtus, Juridica 1999, lk 320. 2 RKHK 3-3-1-38-04, p 12. 3 RKHK 3-3-1-25-03. 4 VVS § 442, HKMS § 15 lg 2. Vastustajaks on riigi puhul reeglina konkreetne haldusorgan, omavalitsusüksuse puhul aga linn või vald tervikuna, vt HKMS § 17 ja RKHKo 3318312 p 11. vabakutselised ametnikud (notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, veterinaararstid); avalikud ülesanded lepingu või haldusakti alusel täitmiseks saanud eraõiguslikud juriidilised isikud (turvafirma parkimiskontrolli teostamisel, sõidukite tehnoülevaatust läbi viiv äriühing); riigi või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või nende osalusega äri- ja mittetulundusühingud ning eraõiguslikud sihtasutused.
(EIÕK) art 8 tagab personaalautonoomia, identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise ja isiksuse muude kvaliteetide kaitse. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et ,,eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist" (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1- 3-12, p 19). Andmete, sealhulgas isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri üha laieneb. Ühe näitena võib tuua biomeetriliste andmete lisamise reisidokumentidesse. EIK on tunnistanud, et isikuandmete säilitamine ja kasutamine võib riivata õigust eraelu austamisele (EIKo Leander vs. Rootsi, 26.03.1987), käsitlenud isikuandmetele juurdepääsu lubamist (EIKo Gaskin vs. Ühendkuningriik, 07.07.1989) ning
lapsed on nii uhked selle üle. Väljapanekukeeld piirab rahvatervise huvides PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, õigust kasutada kaubamärki kui omandit, ning PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust. Ettevõtjal on õigus omandipõhiõiguse kaitsele ning õigus olla vaba riigi sekkumisest kuid selleks, et keelata tubakatoodete väljapaneku Riigikohtu praktika kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15), mis lähtub avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, ning on kaalukas ja õiguspärane. Põhiseaduses § 28 näeb ette, et riik peab ennetavate meetmete toel kaitsma inimeste tervist , see tähendab seda, et kui on vaja keelata tubaka väljapaneku ,et kaitsa inimeste õigust tervisele ,siis see on mõjuv põhjus miks seadusandja võib seletamata muuta tubakaseadust.
Osalise õigusvõimega on tegu siis, kui õiguskord tunnistab, et vastav moodustis võib olla vähemalt ühe õiguse iseseisvaks kandjaks. Juriidiline isik PS tähenduses on iseäranis ka lihtõiguses iseseisev õigusvõimeta seltsing (VÕS § 580 jj). Näiteks on RKHK leidnud: „[J]uhul, kui seltsing omandaks avaliku õiguse sfääris subjektiivseid õigusi ja kannaks kohustusi, tuleks möönda ka tema halduskohtumenetlusliku õigusvõime olemasolu” (RKHKo 26.11.2006, 3-3-1-43-06, p 22). Samuti võib juriidilisteks isikuteks PS tähenduses pidada välismaa äriühingute Eesti filiaale (vrd RKHKm 30.10.2003, 3-3-1-68-03, p 15). Kui põhiõiguslikust kaitsest välistada osalise õigusvõimega eraõiguslikud moodustised, mis ei ole juriidilised isikud, siis sõltuks võime kanda põhiõigusi seadusandja suvast. Põhiõigused on aga individuaalsed õigused riigi ning seega ka seadusandja vastu
Seega menetluse alustamiseks on 2 võimalust: 1. taotluse esitamine: tuleb välja selgitada teised menetlusosalised (§ 11) ning neid teavitada menetluse algatamisest; 2. haldusorgani enese initsiatiiv: - menetlusosalise (§ 11) teavitamine; - sooritatakse muu menetlustoiming. 3.1. Menetlustähtaeg Menetlustähtaeg hakkab erireeglite puudumisel kulgema taotluse registreerimisest (HMS § 35 lg 4), v.a: 1 RKHKo 07.03.2002, nr 3-3-1-9-02, p 10. 2 Selle kohta vajadusel vt RKHKo 29.01.2004, nr 3-3-1-81-03; samuti nr 3-3-1-43-06, nr 3-3-1-86-06. 5 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
võimalik tõendeid esitada (nt kinnipeetav). RKHK selgitas 23.10.2001 otsuses nr 3-3-1-49-01 (p 5), et kohtu aktiivsus tõendite kogumisel peab sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem. kui isik rikub oma kohustusi tõendite esitamisel, väheneb haldusorgani tõendamiskohustus.Nt RKHKo 14.10.2004, nr 3-3-1-39-04: "Kui maksukohustuslane on rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või hindamise teel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti." 12 Haldusorgan kannab haldusmenetluses
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu
Heakorratööde põhieesmärk seisneb olemasolevate ehitiste ning nende valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. 76. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus Soovitan lugeda tervikteksti: http://www.omanikud.ee/seadused__ja_maarused/kasutuslubadest Ülevaade ehitise kasutusloa taotlemisest ja väljastamisest Järgnevas tekstis kasutatakse järgmisi lühendeid: Ehitusseadus -EhS Riigkohtu halduskolleegiumi otsus RKHKo Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus - RKTKo Kasutusloa määratlus, tähendus Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele (EhS § 32 lg 1). Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile (EhS § 32 lg 11).
Negatiivne definitsioon: 1. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks. (Probleem: Mis asi on riigivõimu objekt? See ei ole selge. Ei ole sisu sellel definitsioonil, ta on ainult selline vorm sõnakõlks. Millal see keeld rakendub, seda teooria ei ütle). Rahuldavat lahendust kahjuks ei ole. V INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 : Riigikohus viitab abile puuduse korral kui inimväärikusevaldkonnale. RKKKo (Tammer kaasus) 26.08.1997 3-1-1-80-97: RKHKo 22.03.2006, 3-3-1-2-06 Inimväärikus on põhiõiguste alus ja põhiõiguste vabaduste jakaitse eesmärk Alveri kaasus Euroopa Inimõiguste Kohus Eestile: Eesti kinnipidamiskohad rikuvadinimvääri kust. 1. Kehaline puutumatus PS §18 Siia alla kuulub ka küsimus kunstliku viljastamise küsimus ja geenitehnoloogia. Embrüotega katsetamine. Kui kaugele siin minna tohib. Kas see on legaalne/ lubatav? 2. Inimväärsed elutingimused Riigi abi puuduse korral- milline on see miinimum, midariik
printsiibid –, saab ilma piiriklauslita põhiõiguste piiramise võimaluse formuleerida järgmiselt: ka ilma piiriklauslita põhiõigusi võib piirata, kui piirang toetub kolmanda isiku kollideeruvale põhiõigusele või mõnele muule põhiseaduslikku järku õigusväärtusele (vrd RKÜKm 28.04.2004, 3-3-1-69-03, p 28; vt ka RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 28; 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p 24; 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 23; RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01; samuti RKHKo 18.05.2000, 3- 3-1-11-00, p 3; 31.05.2007, 3-3-1-20-07, p 14). RKÜK on selle sama mõtte sõnastanud järgmiselt: „Sättes ei ole öeldud, millisel põhjusel tohib seadusandja seda põhiõigust piirata. See tähendab, et tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigusega, mida saab riivata teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslikku järku väärtuste kaitseks.” (RKÜKo 03.07.2012, 3-3-1- 44-11, p 72.)
Rikutud normi eesmärgi põhimõte (VÕS § 127 lg 2) d) Mittevaralise kahju hüvitamise piirang e) Kohtu diskretsiooniõigusest tulenev kahju hüvitamise piirang (VÕS § 140) f) Nõude aegumise vastuväide. 5 aastat (ÄS § 315 lg 3; 327 lg 3) g) Poolte kokkuleppest tulenevad vastutuse piirangud (vt nende ulatuse osas vastutuse piirang a). Vastutusest vabastamisena ei ole käsitletav kõrgemalseisva organi poolt aruannete kinnitamine või heakskiitmine (RKHKo 3-3-1-2-04). 2. Otsevastutus aktsiaseltsi võlausaldaja ees Otsevastutusest tuleb eristada vastutust sisesuhtes (vt eelnev). Eeldab juhtorgani liikmel isikliku kohustuse olemasolu võlausaldaja ees ning selle rikkumist juhtorgani liikme poolt. Seondub eelkõige juhatuse liikmete poolt nendele seadusest tulenevate nende kohustuste rikkumisega, mis on teenivad võlausaldajate kaitseeesmärki.
c) Rikutud normi eesmärgi põhimõte (VÕS § 127 lg 2) d) Mittevaralise kahju hüvitamise piirang e) Kohtu diskretsiooniõigusest tulenev kahju hüvitamise piirang (VÕS § 140) f) Nõude aegumise vastuväide. 5 aastat (ÄS § 315 lg 3; 327 lg 3) g) Poolte kokkuleppest tulenevad vastutuse piirangud (vt nende ulatuse osas vastutuse piirang a). Vastutusest vabastamisena ei ole käsitletav kõrgemalseisva organi poolt aruannete kinnitamine või heakskiitmine (RKHKo 3-3-1-2-04). 2. Otsevastutus aktsiaseltsi võlausaldaja ees Otsevastutusest tuleb eristada vastutust sisesuhtes (vt eelnev). Eeldab juhtorgani liikmel isikliku kohustuse olemasolu võlausaldaja ees ning selle rikkumist juhtorgani liikme poolt. Seondub eelkõige juhatuse liikmete poolt nendele seadusest tulenevate nende kohustuste rikkumisega, mis on teenivad võlausaldajate kaitseeesmärki. Vastutus eeldab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise koosseisu täitmist (VÕS § 1043)
lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõigus ehk menetlusõigus.- menetlusosalisele kuuluv õigus. Tsiviil- haldusmenetluse korda reguleerib, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust. Subjektiivses osas on see menetluse osalisele kuuluv õigus. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? RKHKo 06.11.2003, 3-3-1-72-03, punktid 15 ja 16: "Samas on seaduse tekst vaid lähtekohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel. Seadusandja tahte väljaselgitamise edasisel täpsustamisel tuleb kasutada lisaks nii klassikalisi tõlgendusviise, nagu teleoloogiline, süstemaatiline, ajalooline kui ka vajadusel muid täiendavaid tõlgendusargumente." 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel?
seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 366. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõigus ehk menetlusõigus.- menetlusosalisele kuuluv õigus. Tsiviil- haldusmenetluse korda reguleerib, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust. Subjektiivses osas on see menetluse osalisele kuuluv õigus 367. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? RKHKo 06.11.2003, 3-3-1-72-03, punktid 15 ja 16: "Samas on seaduse tekst vaid lähtekohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel. Seadusandja tahte väljaselgitamise edasisel täpsustamisel tuleb kasutada lisaks nii klassikalisi tõlgendusviise, nagu teleoloogiline, süstemaatiline, ajalooline kui ka vajadusel muid täiendavaid tõlgendusargumente 368. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel?
annaabi.ee 
