PÕHIVARA Õppeaines ,, LIIKLUSSÕLMED" 1. Kui suur tohib olla üldjuhul ristmike vahekaugus maanteedel ? Kiirteedel 10 km I klassi maanteedel 5 km Linnalähisvööndis vastavalt 5 km ja 3 km. 2. Kuidas määrata eritasandiliste ristmike vajadus ? Kiirteedel tuleb projekteerida kõik ristmikud eritasandilistena I klassi maanteedel rajatakse ristmikud valdavalt eritasandilistena Muudel juhtudel lähtudes eeldatavast keskmisest liiklussagedustest ja - suurima läbilaskvusega samatasandilise ristmiku läbilaskvuse kontrollarvutusest. 3. Mida nimetatakse samatasandiliseks ristmikuks ? Samatasandiline ristmik on koht, kus kaks või enam teed ühinevad või lõikuvad ja kus
Voolutekkimiseks on vaja: · Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) · Liikuma panevat jõudu Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatut korrapärast liikumist elektrivälja mõjul. Elektrivälja tekitab vooluallikas on patarei ( alalisvoolu korral ) Vooluallika ehk klemmide vahel säilitatakse alati potentsiaalides vahe ehk pinge. Pinge ongi see mille tõttu laengud liiguvad. Voolutugevust määratakse suurusteks: · Juhtivus · Elektronide liikumis kiirus · Juhi ristmike pindala Alalisvooluks nim elektrivoolu , mille suund ja tugevus ajas ei muutu Voolutugevus iseloomustab juhi ristlõiget läbiva laengu liikumis kiirust.
15 Tallinn - Rapla - Türi 1 10914 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 15267 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 15470 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 17415 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 18343 Tegin teeregistrist võetud ristmike aruande lõigule jäävatest ristmikest. Leidsin pildi Saku tee ristmikust. Parem/vasak pool 1 liiklusmärgi nr. 2 liiklusmärgi nr. 3 liiklusmärgi nr. post vasakul 351 0 0 ks valisin TallinnRapla-Türi maantee (tee nr 15). Teeregistri abil moodustasin tabeli kiiruspiirangu märkidest "Suurim kiirus" lõig eaks asuma siin, kuid seda pole.
2. Väike veovõime 3. Piiratud koorma kaal 4. Maanteede ehitamine, korrashoid kallis 5. Ummikutest põhjustatud viivitused Puuduseid aitab likvideerivad tühisõitide vähendamine, veovõime maksimaalne kasutamine ja marsruutide läbimõtlemine. 4 Transpordi arengukava Aastateks 2006-2013 on püstitatud palju eesmärke. Kõige olulisemad: ühistranspordi arendamine, liiklusohutuse tagamine, jälgimine, ennetamine, maanteetranspordis jätkatakse suurte ristmike mitmetasandliseks ehitamisega. Neli suurimat arendusprojekti on järgnevad: 1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine (kuni Rakvereni peaaegu valmis) b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine
Tänavaliik/min R: põhitn/10-12; jaotustn/8-10; juurdepääs/6. (Buss min R = 2B). Pikiprofiilide projekt.: 1=i1-i2; 2=i2-i3; T=R/2; B=T²/2R; K=2T. Kumer: 1)nähtavus; 2)trampliin. Nõgus: 1)tsentrifugaal jõu minimiseerimine; 2)sõidumugavus. Tänava liik/max i, % - põhi-jaotus tn / H4, R4-5, E5-6; juurdepääsud / H5, R5-6, E6-8; jalg ja kõnniteed / H3, R3-5, E5-6; ristmikud / H2,5, R2,5-3, E3-4; min kalle / H1,0, R0,7-1, E0,5-0,7. Ristmike proj.: t; y; 70°-110°; 90°; 7; parema käe reegel; stop; peatee; foor; ringliiklus. Foorid: I takt; II takt; 3-takti 90 sek; 4-takti 120 sek. Kanaliseerimine: eraldi vp rajad; eraldi pp rajad. Ristmikud: D / c(m): 4-8/10 ülesõidetav; 9-12/9,5 2,5; 13-20/8,5 2,0. Teede katendid: Nim ühe või mitme kihilist konstruktsioone, erineva tugevusega mat. Peab olema tasane ehk sile ja kare. Mõjutavad tegurid: ilmastik, vertikaalpinge, nihkepinge; löök. (kattekiht asf.bet.; katend
kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas. · Kõrvalharu väiksema liiklussageduse puhul tuleb teede lõikumiskohta käsitleda maha- või pealesõiduna. · Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. · Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. · Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. · Ristmike põhitüüp tuleb valida lähtudes lõikuvate maanteede liigist ja liiklussagedusest. · Ramp on kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul. · Rambil normeeritud projektkiirus sõltuvalt mnt projektkiirusest ja lähtetasemest. · Ristete vahekaugusi ei piirata. Nende vajadus määratakse, lähtudes kohalikest tingimustest ja majanduslikest kaalutlustest. 31) Ristmike liigitus, lihtristmik, neljaharuline ristmik jne
Millega on määratud projekteeritava maantee projektkiirus Projektkiirus on määratud lähtudes maantee klassist ja projekteerimise lähtetasemest. Millest lähtub linnatänavate liigitus liiklusintensiivsusest, linnatänavate funktsioonist Mis aasta kohta prognoositakse eeldatav liiklussagedus -20 aastat rajatise kavandatud valmimisaastast. Kiirtee erisus I klassi teest kiirteel puuduvad samatasandilised lõikumised teiste teedega; laiem eraldusriba; ristmike vahekaugus ei tohi olla väiksem kui 10 km (I klassi teel väiksem kui 5 km); bussipeatust ei tohi kavandada vahetult kiirteega külgnevana. Kiirteel peavad olema tarad loomade eemale hoidmiseks teelt, kiirteel ei tohi liikuda aeglased sõidukid, kiirteel on peatumine keelatud Miks on vajalik muuta kehtivat maanteede tehnilist liigitust - Senine maanteede liigitus on liialt liiklussageduse keskne ega pea piisavalt silmas maantee funktsiooni.
kõik liikluses osalejad peavad tajuma oma rolli ja vastutust ohutuse tagamisel. Liikluses hukkunute ja vigastatute arv peaks oluliselt vähenema ning ei tohiks ületada pikemas perspektiivis Põhjamaade keskmist taset. Infrastruktuuriinvesteeringute tegemisel tuleb pöörata olulist tähelepanu liiklusohutusele ja turvalisusele (sh pidada silmas riskirühmade (lapsed, puudega inimesed, eakad jne) vajadusi). Maanteetranspordis jätkatakse suure liikluskoormusega ristmike ehitamist mitmetasandilisteks. Ühistranspordi eelisarendamine. 1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2
organism ümbritsevast keskkonnast energiat ja kasutab seda elutegevuseks. Ainevahetus on elu üks tähtsamaid tunnuseid. 57. Diffusioon- Ainete liikumine kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. 58. Ainevahetusele iseloomulik: * ükski reaktsioon ei toimu eraldi ega üksikult ning reaktsiooniprodukt on lähteaineks järgmisele reaktsioonile; *ainevahetus on pidev protsess; *ainevahetus on kui "maanteedevõrk" oma ristmike, vahepeatuste, keelavate ja lubavate fooritulede, liiklusreeglitega (vahel nimetatakse ka voogude mudeliks) *kõik on kõigega seotud, muutused ühel ainevahetusrajal mõjutavad lõppkokkuvõttes kogu organismi 59. Katabolism- Energiat sisaldavate ühendite keemiline degradeerimine (lammutamine). 60. Anabolism - Biomolekulide süntees 61. Makroergiline ühend ühend, mille hüdrolüüsil vabaneb palju energiat. 62
–maantee või sõidusuuna telje asukoht; –tüüpristprofiili eri osade kõrgusarvud, põikkalded ja ühesuguse kaldega lõikude pikkused; –katendi konstruktsioon ja kihtide paksused; –tehnovõrkude paigutus. Vertikaalplaneerimisjoonis •Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse juhul, kui sõidutee ja selle serva kõrgused ei selgu asendiplaanilt, piki- ja ristprofiilidelt piisava täpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonitäpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse ristmike ja muude keerukamate lahenduste kohta tavaliselt mõõtkavas 1:500. Rajatiste lõiked •Lõigetele tuleb märkida: –rajatise osad ja tarindid ning nendes olevad avad ja rajatise eenduvad osad; –olemasolevad ja kavandatavad kõrgusmärgid, rajatise vahetus läheduses paiknevad muud tarindid, rajatise osade ja tarindite kõrgusmärgid; –sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jt.
Lahendada tuleb: maanteede trasseering, ristete asukohad, sildade asukohad, liikluse kahjuliku mõju vähendavad meetmed. 5) detailplaneering - valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Teede ja tänavate maa-alad ning liikluskorralduse põhimõtted. Kehtestab kohalik omavalitsus. Planeeritava ala jaotumine kindla otstarbega maa-aladeks, teemaa piirid, ristmike lahendused, sildade põhiparameetrid. 11. Mis on arvutuslik auto Erinevat liiklusvahendite rühma esindav sõiduk, mille mõõtmed, mass jamuud tunnused võetakse aluseks maantee projekteerimisel. 12. Mis on ühikauto Teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbikaskvusest sama suure osa kui keskmine sõiduauto. 13. Mis on vaba ja liiklusruum Ohutuse tagamiseks peab liiklevale sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehituste nind
kohalik omavalitsus. Lahendada tuleb: maanteede trasseering, ristete asukohad, sildade asukohad, liikluse kahjuliku mõju vähendavad meetmed. 5) detailplaneering - valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Teede ja tänavate maa-alad ning liikluskorralduse põhimõtted. Kehtestab kohalik omavalitsus. Planeeritava ala jaotumine kindla otstarbega maa-aladeks, teemaa piirid, ristmike lahendused, sildade põhiparameetrid. 40. Miks tuleb koostada tulemuslikkuse analüüs ning mida see sisaldab Tuleb koostada keeruka liiklusrajatise otstarbekuse hindamiseks, sisaldab nii tehnilise kui majandusliku teostatavuse hinnangut. Tulemuslikkuse analüüs koostatakse rajatisele, millega kaasneb maa või kinnisvara võõrandumine. Analüüsis kaalutakse erinevate lahendusvariantide tehnilisi, majanduslikke, keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid tegureid. 41
Ameerika osariigis Kansas toimus veokitega 18 919 liiklusõnnetust perioodil 2004 2008, millest 11 762 liiklusõnnetust toimus maanteedel. 77,6% veokite liiklusõnnetustest toimub ajavahemikul 06:00 18:00. 38,3% liiklusõnnetustes toimus 67 70 mph kiirusepiirangu alas. Enamik veoautojuhte, kes osalesid liiklusõnnetustes olid mehed vanuses 20 60 aastat. (Kotikalapudi & Dissanayake, 2013.) 1.1 Keskkond Suureks riskifaktoriks veoautode puhul on kitsad teed, ristmike ja kaldteede puudumine. Lisaks ebapiisav teede märgistus või kehvasti märgatav teede märgistus. Lisaks puudulik teede projekteerimine, ohtlikud teetööd, ebapiisava valgustusega tunnelid. (Volvo trucks, 2013.) Keskkonna tingimused võivad olla piiratud või muutuvad ja seetõttu peab ka autojuht olema väga tähelepanelik. Muutuvate keskkonna tingimuste all mõeldakse piiratud nähtavust ning tee temperatuuri muutust (must jää). Suurbritannia statistika alusel on
3) Hüdroloogilised iseärasused 4) Jõesängi iseärasused 30) Mis on ristmik, riste, ramp? · Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas. · Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. · Ramp on kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul. 31) Ristmike liigitus, lihtristmik, neljaharuline ristmik jne Kolmeharulised ristmikud: T ja Y kujulised Neljaharulised ristmikud: Täisnurkne, Teravnurkne, Nihutatud harudega. 32) Ristmikuharude lõikumiseskeemid 33) Mis on konfliktipunktid, konfliktiala? · Projektlahendus peab tagama konfliktide võimalikult madala avariiohtlikkuse. · Konfliktpunktid on erineva raskusastmega ja see sõltub liiklusvoogude kokkupuute tüübist. · Avariiohtlikkus väheneb koos konfliktala suuruse vähendamisega.
ehitamine 6 ja teedevõrgu arendamine. 4 Kruusateede säilitusremontremont pealmise kruusakihi taastamine või kruusatee seisukorra säilitamine kompleksselt (pealmise kruusakihi uuendamine, aluse tugevdamine, kraavide süvendamine, võsa raiumine jm), kuid ei ehitata tolmuvaba katet. 5 Rekonstrueerimine remondi liik, mille eesmärgiks on tee muldkeha, katendi või selle osa asendamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamine sh ristmike ümberehitamine jne. Tee rekonstrueerimisel otsustab tee omanik liiklusohutuse parendamise vajaduse ja rakendatavad meetmed ning tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise ja remondi vajaduse. 6 Ehitamine - eesmärk on muuta liiklemine ohutumaks, suurendada tee läbilaskevõimet ja seega soodustada transiitliiklust, parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut. Tee ehitamise tulemus on uus tee, tee klassi muutmine, uus ristmik või lisarada.
Ideed arendati edasi prognooside tegemiseni tulevikus vajalike teenuste või nt autode arvukuse kohta, mida kasutati linna edasise arengu planeerimiseks. 30. Modernism kasutas autosid, lahendamaks lokaalseid keskkonnaprobleeme tehaste juures. Pikad veokid, liigendbussid ei sobinud ajaloolise tänavaarhitektuuriga linnaosades. Autost on saanud ajaloolise linna lõhkumise ,,tööriist" kuna neid on nii palju. Suurte kiirteede ja ristmike ehitamine tõi kaasa SLOAP ,,Space Left Over After Planning" probleemi. 31. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis. 32. Keskkonna laiendatud mõiste keskkonda faktorid on üksteisega tihedalt seotud, probleemide lahendamine sektorite kaupa ei anna terviklikku head tulemust.
Vanainimesed, kes moodustavad surmajuhtumitest enamuse, liiguvad ringi peamiselt keskpäeval. Ohtlik aeg on ka õhtune tipptund (kell 17-19). Lapsed, kes domineerivad vigastada saanute pingereas, jäävad autode alla peamiselt koolivälisel ajal, s.t. õhtupoolikul. Põhjusteks, miks vanainimesed on liikluses nii ohustatud, on nende kehvem silmanägemine ja kuulmine, samuti pikem sõidutee ületamiseks kuluv aeg. Sageli on pensionäridel raskusi ristmike liiklussõlmedest arusaamisega, seetõttu eelistatakse ristmikevahelisi sirgemaid lõike, kus aga juhid jalakäijat märgata ei oska. Pea pooled kõigist jalakäijaõnnetustest põhjustavad sõidukijuhid. Statistika näitab, et suurlinnades kipuvad jalakäijaid surnuks sõitma pigem vanemaealised ja suure kogemustepagasiga roolikeerajad. Märkimist väärib tõsiasi, et peaaegu iga kolmas hukkunud jalakäija oli õnnetuse hetkel purjus. Kõige ohtlikumateks kohtadeks on vöötrajad
4.1 Servamoodustiste näited Tartus 26.Vaade Annelinnale Tigutornist 27. Vaade linnale Anne kanali äärest 27 5. Sõlmed Sõlmed on teoorias radade kokkusaamispunktid. Nad võivad olla ka erinevaid piirkondi ühendavad kohad. Tartus võib sõlmedeks pidada suuremaid ristmike. Alljärgnevalt toodakse välja antud vaatluspiirkonnas asuvad põhilised sõlmpunktid. Esimeseks sõlmpunktiks on Riia ristmik. Ilmselgelt on selle tähtsus oluline, kuna siin saavad kokku kõige olulisemad linna suunad. Samuti on see ristmik punktiks, kus kohtuvad rajad, mis ühendavad omavahel kesklinnas asuvaid maamärke. Teiseks väga oluliseks sõlmeks oleks Anne ring. Seda just sellepärast, et ta ühendab linna erinevaid piirkondi
148. Nimetage osaliselt kanaliseeritud ristmik ning joonistage skeem tavaline (T) 246 149. Joonistage täielikult kanaliseeritud ristmiku skeem 247 150. Mida peab arvestama eritasandilise ristmiku tüübi valikul (vähemalt 5 · Maanteede liigitust · Külgeva maa kasutust · Keskkonnatingimusi · Liiklusohutust · sõidueesõigusi 151. Nimeta eritasandiliste ristmike tüüpe, too näiteid Eestist (vähemalt 3) · Ristikheinristmik · Hajutatud kahetasandiline t-ristik · Trompetristmik · Lihtne rombristik 12 · Ringristmik · Eraldatud sõidusuundadega rombristmik (Jägala, Kodasoo, Saku, Jüri) 152
nihkub külgsuunas) – kallaku peal ja pehmetel teeäärtel on parem külgstabiilsus – hõlma suurem ulatuvus kallaktöödel – raamiga juhtimine muudab kergemaks kõrvale pööramise pehmetelt teevallidelt ja ka kraavist väljasõidu – lumekoristustöödel või aldab pööratud raam tööhõlmal ja buldooseril ühe tööliikumise ajal puhastada korraga kahte rada – ristmike puhastamine ja lumekoristamine koos buldooseriga Raamiga juhtimist kasutades veendu alati, et hõlmal oleks ruumi liikuda! Raamiga juhtimist kasutades peab höövel liikuma! Tööraami nihutamisel piirasendisse tuleb vältida höövli erinevate osade omavahelisi kontakte. Tööraami tõstmisel transportasendisse tuleb vältida hõlma otsa ja rehvi vahelise kontakti tekkimist. Kui hõlm jõuab piirasendisse, lülitab tõstesilindri kahvli küljes olev impulssandur kabiinis sisse
Probleemseteks kohtadeks on intensiivse autoliiklusega teed ning suure koormusega ristmikud. o Probleemsetes kohtades esineb suure liikluskoormusega aegadel ja ebasoodsate hajumistingimuste korral piirmäära/piirväärtuse ületamisi nii tänasel päeval kui tõenäoliselt ka tulevikus. o Lämmastikoksiidide puhul on selgelt täheldatav liikluse suur mõju saastetasemetele, sest suurimad kontsentratsioonid on jälgitavad peamagistraalide ja suurte ristmike juures. Samas on ka väiksema liiklusega ristmikel, kus saasteainete hajumine on majade poolt piiratud, kontsentratsioonid lähedal normidele. o Lämmastikoksiidid on liiklusest tulenevatest saasteainetest kõige kõrgema norme ületava või normilähedase esinemissagedusega (seetõttu kasutati käesolevas töös alternatiivsete teetrasside hindamisel just lämmastikoksiidide). PILET nr. 4 1. Majandustegevus ja elukeskkond
b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvlil näidatud viisil. Kas möödasõit B-kategooria sõidukiga selle märgi mõjupiirkonnas on keelatud? a. Jah. b. Ei. Ristmik on… a
Kolmandaks eeldab autost möödumisel. Ohtlikkus ei olene üksnes köhast, vaid ohutu ja takistuseta sõit linnas enda tundmist liikmena liik- ka kellaajast, mida iseloomustab joon. 175 toodud diag- luskollektims, kus valitseb vastastikune tähelepanelikkus ramm. Viimasel on näidatud avariide jagunemine kellaae- ja lugupidamine ning allutakse üldisele liiklusrütmile. gade järgi. Diagramm näitab, et õnnetuste hulk liikluses Keskendatud tähelepanu nõuab ristmike ületamine, sest sõltub lisaks selle tihedusele ka muudest teguritest. eksimused seal lõpevad enamasti tõsiste õnnetustega. Rist- Kaherattaliste sõidukite juhtidel tuleb linnaliikluses mikule lähenemisel valitakse kõigepealt õige sõidurada ja hoolikalt jälgida ka teekatte seisundit (kuiv või kastetud, vähendatakse kurust nii, et ristmiku piinle jõudes saaks trammirööbaste olemasolu jne.). Iga läikiv kaevuluuk, vajaduse korral kõhe peatuda
• mõnedes uutes linnades, eriti USAs, on autokasutajate huvid olnud planeerimisel ainsaks põhimõtteks, selle tulemiks – massiivne, investeeringute- ja territooriumimahukas transpordivõrk ja suured parkimisalad ja ülisuurele territooriumile valgunud pooltihe linnaline nn hall tsoon • kaasajal on kuni 1/3 linna territooriumist hõivatud teede/tänavate, parklate ja muude autosid teenindavate rajatiste alla, kuid ikkagi tekkivad liiklusummikud • suurte kiirteede ja ristmike ehitamine tõi kaasa SLOAP (“Space Left Over After Planning”) probleemi (Eestis veel tänini kasutatava ristmike ehitamise praktika kõrvalprodukt, nt Jüri ristmik Tallinna lähedal ja Pärnu ja Haapsalu suundade ristmik Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, Elva ristmik Tartu-Valga maanteel) • Enam ei defineerita tänavaruumi laiust vaid hoone paiknemise kaugust tee teljest: o Ehituspiir Æ vähim distants teest hooneni, kusjuures hoone võib paikneda vaba asetusega
annaabi.ee 
