docstxt/1381846841648.txt
ELUKOGEMUSE BINGO Oskan pilli Olen teinud Olen ise Tean vähemalt Oskan rääkida mängida langevrjuhüpet lehma kolme piiblitsitaati võõrkeelt lüpsnud Olen Oskan nimetada Mulle Minu pilt on olnud Olen saanud külastanud “Tõe ja Õiguse” meeldib ajalehes trahvi kiiruse mõnda teist kõigi osade luulet ületamise või kontinenti alateemad lugeda parkimise eest Oskan rattaga Olen kätelnud Olen Olen Mulle meeldib sõita kuulsusega doonor jalgpallimängus klassikaline värava löönud muusika Mind on Mulle ei meeldi Mul on Olen lugenud Olen oksend...
Füüsika kontrolltööks 1. Maxwell: Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. 2. elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 3. Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. Samas sõltub see ka lainepikkusest λ ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 4
Temaga koos käis ringi 12 jüngrit. Juutide preestrid ja õpetlased olid tema õpetuse vastu. Jeesus Jeesuse ristilöömine Juudama asevalitsejale, Pontius Pilatusele ei meeldinud Jeesuse tegevus. U. 30 a. pKr läks Jeesus oma jüngritega Jeruusalemma (Juudama pealinn). Sinna jõudes võeti ta kinni. Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma. Jeesus löödi Kolgata mäel risti. Jeesuse ristilöömine Ristiusk ehk kristlus 3 Päeva peale Jeesuse ristilöömist läks ta keha kaduma. Seda peeti taassünniks ja aina rohkem inimesi hakkasid ristiusku uskuma. Jumalariiki maa peale ei tulnud. Hakati arvama, et jumalariik on hoopis taevane paradiis, kuhu saavad vaid tõelised kristlased (ristiusku uskuvad inimesed). Juudi usust ja kristlusest said kaks erinevat usku, mis sest, et nad
· Kölni katedraal sarnaneb üpris palju Amiens'i katedraaliga, seda põrandaplaanilt, stiililt ja kesklöövi kõrguselt ja proportsioonidelt. · Sellel on kaks ridadevahelist käiku mõlemal küljel, mis aitavad toetada ühtesid kõrgeimaid gooti võlve maailmas. · Plaan on kujult ladina rist , nagu see on tavaks gooti katedraalidele. Kesklöövi pilt vaatega itta ·Plaan on põhiplaanilt ladina risti kujuga, nagu see on tavaks gooti katedraalidele. · Väliselt, eriti eemalt, domineerib hoone enda tohutute kiriku tornidega, mis on täiesti
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid
Akrüüli ülesanne viimistluses on katta praod, parandada välimust ja takistada niiskusel krohvi minemast. Krohvimine peab oleme kaitstud niiskuskahjustuste eest, auru läbilaskev ja niiskuskindel ilmale. Niiskustõke peab kaitsma raami vihma ja niiskuse eest, kuid samal ajal peab võimaldama veeaurul hoone seest väljuda laskma läbi seina, et ei tekiks hallitust. Esimesst kihti krohvil nimetatakse aluskrohviks, mis koosneb tsemendist ja liivast. Seda kantakse pinnale horisontaalselt või risti-rästi. Kui Esimene kiht on kuivanud võib teise kihi ei rakendada. Järgmine kiht on nn "pruun mantel",mis annab karva välimuse. Samuti koosneb liivast, tsemendist ja lubjast. Lõpuks tuleb anda sile, ühtlane pind, mille peale karv on kohaldatud. Sellel tuleb lasta kuivada 7-10 päeva minimaalselt, et vältida seinale pragude ja lõhede tekkimist. http://www.youtube.com/watch?v=1GxXLQj9di4&feature=related Tiit Jürgenstein KVH3
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega
Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises)
Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole. Ristilaine korral võnguvad keskkonna osakesed risti laine levimise suunaga. Sagedus näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f , ühik 1/s ehk s-1 ehk 1 Hz. Kehtib seos: f = n / t, kus n on sooritatud täisringide arv ja t selleks kulunud aeg. Suureks Pauguks nimetatakse Universumi teket umbes 15 miljardit ( 10 9) aastat tagasi ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusliku paisumise teel. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast.
Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud · S = pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal,
Helme Maarja kogudus Referaat Sissejuhatus Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting. Helme Maarja kogudus Ajalugu Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal
kutsumuseks. Paljud leiavad, et usk ongi midagi, millega nad tahavadki terve elu tegeleda ja see hoiabki neid elus. Mõned inimesed aga ei usu millessegi. Mõned kardavad usku ja usklike ning pigem usuvad iseendasse. Meie esivanemad uskusid midagi ja nii ka tänapäeval, samuti ka Roomas usuti midagi või kedagi. Ristiusk ehk kristlus tekkis 1.sajalndil peale kristust Palestiinas. Palestiinas sündis üks poiss, kelle nimeks sai Jeesus ning ta löödi risti. Kuna tema õpetused ja imeteod olid nii hämmastavad, hakkasid kõik inimesed arvama, et tegemist on messia ehk Kristusega. Inimesed arvasid, et Jeesus on Jumala poeg ning et Jeesus vabastas inimkonna nn pärispatust. Usk hakkas aina levima ja levima. Jeesuse õpilased rajasid uusi kogudusi ja niimoodi jõudis ka see usuliikumine Rooma. Roomas olid asjalood usuga natuke kehvad, sest kristlasi hakati tagakiusama
Magnetism tekib juhul, kui elektriväli tugevneb või nõrgeneb. Püsimagnetid keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magneetumine selle korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud sõltub nendevahelisest nurgast. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõuguga, millele ta mõjub. F=K*I¹*I²*l/ d K=2*107 Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega risti. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega Juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki Selle joone puutujat. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks On kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooniprintsiip selle järgi on kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor
stiil 10. - 12. Sajandil. 2) Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning see andis 19. Sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel
SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse
Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega rist on läbi pooli asetatud pöörlemistelg. Kui pöörlemistelg on magnetväljaga risti, hakkab pooli pöörlemisel pooli läbiv magnetvoog harmooniliselt muutuma, mis kutsub pooli keerdudes esile induktsioonielektromotoorjõu. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - nähtus, kus mingis punktis toimuv magnetvälja tugevuse muutus kutsub esile selle punkti lähiümbruses pööriselektrivälja. Magnetinduktsioon - magnetvälja mingis punktis iseloomustav vektoriaalne suurus. Tähis B ja mõõtühikuks 1 T (tesla).
Tallinna Majanduskool EESTI PUNANE RIST Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. AJALUGU.............................................................................................................................. 3 2.RAHVUSVAHELISE PUNASE RISTI LIIKUMISE PÕHIMÕTTED..................................5 3. EESTI PUNASE RISTI TEGEVUSE ALGUS......................................................................6 4.EESTI PUNASE RISTI HASARTMÄNGUD........................................................................9 5. EESTI PUNASE RISTI LÕPP............................................................................................. 10 6. ESMAABI JA TERVISHOID ............................................................................................. 12 7. EESTI PUNASE RISTI TRNASPORDIOSAKOND....................
4. loeng Sirgjoone ja tasandi lõikumine ning paralleelsus Sirge ja tasandi lõikumine üldjuhul Sirge ja üldasendilise tasandi lõikepunkti L tuletamisel: 1.paneme läbi antud sirge s abitasandi( v ) risti põhi- või esiekraaniga 2.tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge 3.leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ongi antud tasandi ja sirge lõikepunkt. tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Normaali n tunnus kaksvaatel: n' risti p ja h' n'' risti e ja f'' Sirgjoon ja tasand on teineteisega risti, kui sirgjoone pealtvaade on risti tasandi horisontaali pealtvaatega ning sirgjoone eestvaade on risti tasandi frontaali eestvaatega; seejuures sirgjoone projektsioonid ei tohi olla risti x-teljega. Nurgad sirgete ja tasandite vahel
LINE - TANTSU SAMMUD 1. GRAPEVINE (4 lööki) kõrvale, taha risti, kõrvale, juurde touch Tantsitakse P-le ja V-le Rütm: 1 - 4 2. ROCK (2 sammu) : ette, kohapeal Tantsitakse ette, taha, kõrvale (side), ette ja taha risti -cross Rütm:1 - 2 3. PIVOT pööre (2 sammu): ette, kohapeal. pöördeulatus: 1/8, 1/4, 1/2, täispööre Rütm: 1 - 2 4. SHUFFLE (3 sammu): ette, juurde, ette Tantsitakse ette, taha , d, kõrvale Rütm: 1&2 5. SCUFF - kannalöök põrandalt ette üles Rütm: 1&2 BRUSH - varba löök põrandalt ette üles 6. KICK - jalalöök ette, taha, kõrvale, d Rütm: 1&2 7. KICK BALL CHANGE (3 sammu): jalalöök, juurde, kohapeal Tantsitakse ette , taha , d Rütm: 1&2 8. BOXSTEP e
III loeng (kons. N 15.30-17.30) Tasandi määravad: a)3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel b)punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti c)2 lõikuvat sirget d)2 paralleelset sirget e)tasapind on määratud ka mis tahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega Tasandi asend ekraanide suhtes Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeriv tasand on risti ekraaniga. (Põhiekraani risttasand , esiekraani risttasand , külgekraani risttasand). Nivoopinnad on paralleelsed ühe ekraaniga, st risti kahe ülejäänud ekraaniga. (Horisontaalpind , frontaalpind v, profiilpind). Tasandi jälgsirged Tasandi jälgsirge (jälg) on sirge, mida möödad tasand lõikab ekraani. Jälgsirged lõikuvad paarikaupa telgedel x, y, z punktides X, Y, Z. Neid punkte nim telgpunktideks. Tasandi
1. tsentraalprojektsiooni puhul väljuvad kõik kujutamiskiired ühest punktist (tsentraalsed kujutamiskiired). Paralleelprojektsiooni puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. kaldprojektsioon - kujutamiskiired langevad ekraaniga kaldu. Ristprojektsioon - kujutamiskiired ekraaniga risti. 3. sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt, kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. tasapinnalise kujundi paralleelprojketsiooniks sirglõik, kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis 5. sirglõigu moondetegur - sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu enda tõelise pikkuse suhe 6. sirglõigu moondetegur võib muutuda järgmistes piirides: 1) ristprojekteerimisel nullist üheni; 2) paralleelprojekteerimisel nullist lõpmatuseni 8
Tartu 2010 Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige. Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. Tõõlaua tugilatt ei ole risti sa tasapinnaga. 2.Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade Toorik ei ole surutud tihedaltVastu tugilatti. suhtes. Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole 2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes. risti töölaua pinnaga. Saehamba tüüp või teritus ei vasta 4. Tooriku otspinnad on rebestatud. ristisaagimisele. Saehambad on nürid. Suur
1)Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmapunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv . 2)Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Siis kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur:
riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Kotkaristi teenetemärk · On asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul. · Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Eesti Punase Risti teenetemärk · Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. · Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Maarjamaa Rist · On asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks.
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele.
SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele.
Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist. Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses. Eriasendilised sirged on : *horisontaal (h) *frontaal (f) *profiilsirge (r). Horisontaal (h II 1) Horisontaali eestvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (h''llx), erijuhul punkt, kui h on risti 2. Horisontaali lõigud on pealtvaates tõelises pikkuses. Esikaldenurk (fi2) projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses (põhikaldenurk fi1=0) Üldjuhul on horisontaali esijälg E; põhijälg P puudub. Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0)
Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist. Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses. Eriasendilised sirged on : *horisontaal (h) *frontaal (f) *profiilsirge (r). Horisontaal (h II 1) Horisontaali eestvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (h''llx), erijuhul punkt, kui h on risti 2. Horisontaali lõigud on pealtvaates tõelises pikkuses. Esikaldenurk (fi2) projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses (põhikaldenurk fi1=0) Üldjuhul on horisontaali esijälg E; põhijälg P puudub. Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0)
1.Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri, st kujutamiskiired väljuvad projekteerimis- ehk kujutamistsentrist. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonide alaliigid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks, vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks on punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirtega. 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Tasandiline kujund projekteerub projekteerub sirglõiguks, kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu tõelise pikkuse suhet. 6
1. Mis vahe on paralleel ja tsentraal ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks projekteerimisel? Tsentraal projekteerimisel haar asetseb tasandil või on sellega lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga punktist, paralleel projekteerimisel on risti. kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine 11. Millistes piirides võib muutuda teravnurga siht. ristprojektsiooni suurus? 0<<180. 2. Kuidas jaguneb paralleel projektsioon ja 12. Mis kujundiks projekteerub ring paralleel mille poolest need alaliigid üksteisest projekteerimisel, kui ta on paralleelne erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kiirtega (paralleelne ekraaniga)
Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6
Kiivsirgeteks nimetatakse kaht mitteparalleelset sirget ruumis, mis ei oma ühiseid punkte (s t). Kahe kiivsirge vaheliseks kauguseks nimetatakse vähimat kaugust nende sirgete selliste punktide vahel, millest üks asub ühel, teine teisel sirgel. Kahe sirge vaheliseks nurgaks nimetatakse väikseimat nende lõikumisel tekkinud kõrvunurkadest. Sirge on paralleelne tasandiga, kui sirge, mis ei asetse tasandil, on paralleelne mingi sellel tasandil asetseva sirgega. Sirge on risti tasandiga, kui see sirge on risti iga sirgega tasandil. Kui sirge on risti kahe lõikuva sirgega tasandil, on see sirge risti ka tasandiga. Sirge ja tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse sirge ja tema projektsiooni vahelist nurka. Täisnurga projektsioon tasandil on täisnurk ainult siis, kui täisnurga üks haar asub tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole risti tasandiga. Kaht tasandit nimetatakse paralleelseteks, kui neil ei ole ühtki ühist punkti
küsimusele, tuleb uurida laetud osakeste käitumist homogeenses ja mittehomogeenses magnetväljas. Järgneval joonisel on vasakul kujutatud homogeenset ja paremal mittehomogeenset magnetvälja. Homogeense magnetvälja korral on B vektor kogu ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga. Homogeense välja magnetilise induktsiooni jooned (jõujooned) on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Kui laetud osake lendab homogeensesse magnetvälja risti magnetilise induktsiooni joontega, hakkab ta liikuma ringjoonelisel orbiidil. See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osakese kiirusvektoriga. Kõrvaloleval joonisel on skemaatiliselt kujutatud elektroni ja prootoni liikumistrajektoorid homogeenses magnetväljas. Newtoni teise seaduse (F=ma) järgi evB=mv2/R, millest trajektoori kõverusraadius R=mv/eB Kõrvalekaldumise suund määratakse vasaku käe reegliga.
mittejuhid sisaldavad vähe laengukandjaid pooljuhid laengukandjaid saab vabadeks muuta elektivälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat Amperé seadus · Kahe vooluga juhtme vahel esineb magnetjõud · Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne · Ristuvate sirgete korral jõudu ei esine · Kui juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis juhtmete vahel esineb tõmbejõud · Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub Elektrivälja ja magnetvälja võrdlus Elektriväli: · Mõju põhiseadus Coulomb'i seadus (vaakumis) · Esineb seal, kus on laengud · Välja kirjeldab: elektrivälja tugevus · Suunatud positiivsest laengust eemale Magnetväli · esineb seal, kus on elektrivool/juhtmete vahel · Samasuunalised voolud tõmbuvad · Välja kirjeldab magnetinduktsioon · Suunatud põhjast lõunasse (põhjast välja, lõunast sisse) Seaduspärasused
Üllatavalt rikkalikult on säilinud egiptuse maali ja skulptuuri mälestusi seda ka k6ige vanemast ajast.Maali kuntsti ja releefi õpiume tundma templite ja haudede peal peamised leiu paiagad on hauad ! võime t2hele panna ka teisi ise ärasusi valitseiaid kujutattakse ikka suurematena kui ametnike. Ametnikud on oma korda suuremad liht inimestest kristlik kunst Meie aja arvamise alguses 0000 tekkis rooma riigi ida osas ees aasias uus usund ristiusk. Enne seda oli seal judaism . risti uks levis yle rooma riigi jõudis välja itaaliase rooma riigi keskusesse .vallutati kõik teised maad .risti usk kuulutas et jumala ees on võrdsed kõik inimesed . oriad,vaesed,rikad kui ka vabad inimesed. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida rooma valitsejatele nad hakkasid risti usku taga kiusama .aja jooksul hakkas risti uks muutuma enam ei räägitud inimeste võrdsusest ja sõna kuulelikusest vaid tuli olla alandlik ja sõna
kujundite (nende kujutised joonisel) loomine. Kasutatud on järgmisi tähiseid: A,B,C,....; 1,2,3,... - ruumipunktid; a,b,c,.... - jooned; ,,,....,,,.... - nurgad; pinnad; a || b - paralleelsus (sirge a on paralleelne sirgega b); a×b - likumine ( sirge a likub sirgega b); cd - ristseis (sirge c on risti sirgega d); Aa - kuuluvus (joon a läbib punkti A); a - - - ( joon a asub pinnal ); - identsus; ühtimine; - järeldus; - täisnurk. 1 PROJEKTEERIMINE Objekti kujutise saamiseks kasutatakse geomeetrilist toimingut, mida nimetatakse projekteerimiseks. 1.1. Tsentraalprojektsioon
Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel
Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 6
8. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. A'B'=AB cos 9. Sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. (0-90) 10. Teravnurga ristprojektsioon võib nurga asendist tingitult olla 0-180 11. Täisnurk projekteerub ristprojekteerumisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar pole aga ekraaniga risti. 12. Projektsioonidele esitatavad nõuded: - Lihtsus - Mõõdetavus - Piltlikkus - Objekti üheselt määratavus 13. Objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid:' - Monge`i meetod e mituvaate meetod - Aksonomeetria meetod - Kvooditud ristprojektsiooni meetod 14. Põhikvoot z-koordinaatlõik Esikvoot y-koordinaatlõik Külgkvoot x-koordinaatlõik 15. Sidejooneks punkti kaksvaatel nimetatakse joont, mis on tõmmatud x-teljega risti ning
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane
HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud.
02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 07) Mis on sirglõigu moondetegur?
läbimõõdud on 6mm, 7mm, 8mm, 9mm, 11mm,13mm ja 16mm. Keemilise loki rullide kummid on valmistatud silikoonist või kummist. KEEMILISE LOKI RULLID Keemilise loki rullide keeramisel alustatatakse juuksesalgu eraldamisega. Juuksesalk eraldatakse väikeste sik-sakiliste joontega. Sik-saki sügavus sõltub keemilise loki rulli läbimõõdust. Juuksesalgu paksus sõltub rulli pikkusest ja rulli läbimõõdust. Juuksesalk kammitakse korralikult läbi ning pingutatakse risti peanahaga. Juuksesalgu otsa alla pannakse juukseotste kaitsepaber. Paberi panekul tuleb jälgida, et juukseotsad jääksid sirgelt. Juukseotsad ei tohi jääda kahekorra ega viltu, sest siis jäävadki nad lokitegemise käigus selliseks. Kaitsepaber murtakse korralikult pooleks. Juuksesalgu otsa pannakse keemilise loki rull. Keemilise loki rull asetatakse peaga paralleelselt. Keemilise loki rulli hoitakse käes mõlema käe pöidla ja esimese
Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmpunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem. 6
Püsimagnetite samanimelised poolused tõukuvad teineteisest eemale ja erinimelised poolused tõmbuvad teineteise poole. 6. Mida nimetatakse aine magneetumiseks? Kui paigutada raudese (rauapuru) magnetvälja, siis see magneetub ehk omandab samasuguse võime- tõmmata ligi teisi rauast esemeid. 7. Mida avastas Oersted oma katsega? Oersted uuris vooluga juhtmete mõju magnetnõelale. Ta märkas, et juhtme kohale viidud magnetnõel pöördub voolu sisselülitamisel juhtmega risti. Vastassuunalise voolu korral pöördub ka magnetnõel vastupidi. Sellest järeldas Oersted, et vooluga juhe mõjub nagu ehk vooluga juhtmel on magnetilised omadused. 8. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? Juhtmetevaheline jõud on seda suurem, mida suurem on neid läbiva voolu tugevus, mida pikemad on kohakuti jäävad lõigud ja mida lähemal juhtmed teineteisele asuvad. Jõud sõltub ka juhtmete asendist teineteise suhtes.
Teoreem.Kui kaks sirget v ja c on risti he ja sama sirgega g, siis sirged v ja c on teineteisega paralleelsed. Eeldus. v on risti g ja c on risti g Vide. v on paralleelne c Testus. Eitame videt ja oletame, et v ei ole paralleelne c-ga.Sellest oletusest jreldub, et need sirged peavad likuma mingis punktis W, sest tasandi kahe sirge puhul muud vimalust ei ole. Tekib vastuolu, sest vljaspool sirget asuvast punktist vib tmmata antud sirgele ainult he ristsirge.Seega sirged v ja c ei saa likuda.Et kolmandat vimalust ei ole,siis v on paralleelne c-ga MOT
annaabi.ee 
