lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kui viivisenõude lahendamiseks esitatud faktilised asjaolud oli puudulikud tulnuks ringkonnakohtul hagejale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust. Seega jättis ringkonnakohus seadusest tuleneva selgitamiskohustuse (TsMS § 348 lg 1, § 351) täitmata TsMS § 230. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus (1) Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise
uurimispõhimõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (otsuse p 26). Praeguses asjas ei järginud ringkonnakohus uurimispõhimõtet ega selgitanud välja asja lahendamiseks olulist asjaolu, vaid tühistas hankija otsuse üksnes kahtluse põhjal. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Kuivõrd pakkuja menetlusest kõrvaldamine valeandmete esitamise korral ei ole hankija kaalutlusotsus, ei olnud ringkonnakohtul vajadust jätta küsimus hankijale uueks otsustamiseks. Ringkonnakohtul tuli selle kohta ise seisukoht võtta. Kolleegium märgib ka, et asjaolu tuvastamine kohtu poolt aitab vältida uut kohtuvaidlust, mistõttu see on põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad kohtul olla hankijast ulatuslikumad võimalused asjaolude väljaselgitamiseks." [7] 3.5 Avalikkus ja andmekaitse HMS-i kohaselt on haldusmenetlus avalik. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist
väärtusest (väärtusetusest). Oma väite tõendamiseks esitas hageja AS Satwo 29. aprilli 1997. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli nr 14. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et nimetatud tõend pole asjakohane. Aktsia tegelik väärtus või väärtusetus võib olla üheks aktsia omaduseks TsKS § 251 lg 1 tähenduses. Samamoodi on aktsia omaduseks ka sellega seotud õiguste maht. 15. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul TsMS § 95 lg 1 nõudeid järgides hinnata, milline oli poolte kokkulepe (16. jaanuari 1997. a lepingu ja 13. jaanuari 1997. a lepingute koosmõjus) aktsiate ostu-müügilepingu esemeks olevatele aktsiatele esitatavate nõuete osas. A. KULL J. LUIK T. TAMPUU
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist,
jätnud puudutatud isikud asjasse kaasamata, peab kohus nende isikute õigusi kohtumenetluses ja lahendit tehes arvestama. Eelpool viidatud kohtulahendeid on Virgo Saaremets pidanud oluliseks halduskohtumenetluses võimalike tõusetuvate probleemide lahendamisel seoses kaasatud isikutega, kuid eriti kolmanda isikuga seonduvates küsimustes (samas 2005:1236). HKMS § 45 lg 2 p 1 järgi on ringkonnakohtul õigus tühistada esimese astme kohtulahend juhul, kui kohus otsustas kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle teda kaasamata ning saadab asja lahendamiseks esimese astme kohtule tagasi, kui isiku kaasamine kolmanda isikuna ringkonnakohtus ei anna soovitud tulemusi. Eeltoodud sätte alusel saab väita, et isiku õigused on kaitstud ka siis, kui teda halduskohus menetlusse kolmanda isikuna ei kaasanud,kuid otsustas tema õiguste ja kohustuste üle. 6. Esindaja halduskohtus
7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni korras).c)Oma funkts teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega võin seaduse alusel antud madalama õigusaktiga.d)Riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. e)Liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo).f) Riigiorgani koosseisus
7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni korras).c)Oma funkts teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega võin seaduse alusel antud madalama õigusaktiga.d)Riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. e)Liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo).f) Riigiorgani koosseisus
nõude- ja süüteoasjus asja uuesti läbivaatamiseks ja kassatsioonikorras, so seaduspärasuse kontrolliks õige väikseis asjus, kus olid määratud vaid manitsus, rahatrahv või arest mitte üle nädala. Kaebused otsuseile haldusasjus läksid otse Riigikohtusse revisjoni korras, s.t. Riigikohus võis muuta otsust või teha uue otsuse või asja tagastada uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul oli kaks ülesannet. Esiteks oli ta apellatsiooni ehk teise astme kohtuks jaoskonnakohtu otsuseile antud kaebustes, arutades ja otsustades sama asja sisuliselt uuesti. See otsus oli lõplik ja edasi kaevatav vaid kassatsiooni ehk tühistamistaotlusega Riigikohtusse. Teiseks oli ta esimese astme kohtuks asjus, mis ületasid jaoskonnakohtu pädevuse , nagu tsiviilasjus nõuded üle teatud summa ja vaidlused kinnisvarade üle, samuti abielulahutused,
Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. 36. Apellatsioonikohtu lahendid ja volitused. § 657. Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel (1) Ringkonnakohtul on apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus: 1) jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata; 2) tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus; 21) muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata; 3) tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada;
Edasikaebused jaoskonnakohtu otsuste peale läksid ringkonnakohtusse apellatsiooni korras nõude- ja süüteoasjus asja uuesti läbivaatamiseks ja kassatsioonikorras, so seaduspärasuse kontrolliks õige väikseis asjus, kus olid määratud vaid manitsus, rahatrahv või arest mitte üle nädala. Kaebused otsuseile haldusasjus läksid otse Riigikohtusse revisjoni korras, s.t. Riigikohus võis muuta otsust või teha uue otsuse või asja tagastada uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul oli kaks ülesannet. Esiteks oli ta apellatsiooni ehk teise astme kohtuks jaoskonnakohtu otsuseile antud kaebustes, arutades ja otsustades sama asja sisuliselt uuesti. See otsus oli lõplik ja edasi kaevatav vaid kassatsiooni ehk tühistamistaotlusega Riigikohtusse. Teiseks oli ta esimese astme kohtuks asjus, mis ületasid jaoskonnakohtu pädevuse, nagu tsiviilasjus nõuded üle teatud summa ja vaidlused kinnisvarade üle, samuti abielulahutused,
§-d 56, 57 + määrus 2.1.2 P halduri nimetamine ja kinnitamine Lähtutatakse § 56 lg-st 2- Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus . Peavad olema nõus nii kohus kui ka võlausaldajad, kuna nende huvides see men toimub. Kui kohus kuulutab p välja, siis ta ka nimetab p halduri. P haldur peab koheselt oma ül täitma hakkama. Otsus jõustub kohe tegemisel, ja temaga kaasnevad õigusliku tj-d, aga samal ajal võib tema peale edasi kaevata. Ringkonnakohtul on õigus see tühistada. Haldur nim samas otsuses. Kust tuleb vu-te usaldus? P otsus- peab olema ära näidatud vu-te esimese üldkoosoleku toimumise aeg, sellel peab olema päevakorras halduri kinnitamine. Vu-d peavad otsustama, kas nad kinnitavad halduri, kui ei kinnita kohtu poolt nim halduri, võivad nad valida uue halduri, kelle kohus peab otsustama 5 päeva jooksul, kas ta kinnitab või mitte. Kohus võib ka mitte
põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. 6. (...) Kuna KrMS § 248 lg 1 kohaselt ei ole kohtul kokkuleppe muutmiseks volitusi, rikkus maakohus kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. See viga annab KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õiguse kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada. (...)Sellises olukorras tuli
funktsionaalne osa. Selle tunnuse kõrval on riigiorganil järgmised olulisemad tunnused: 1) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (näiteks õiguskantsleril järelevalve teostamine riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja seadustele, riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilimise kontroll, ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras jne); 3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (osakond, talitus, büroo jms); 6) riigiorgani koosseisus töötavad
detsembril 1998. a sõlmitud asjaõigusleping oleks tunnistatud 30. novembri 2000. a Tallinna Linnakohtu otsusega tagasiulatuvalt kehtetuks. Riigikohus üksnes märkis otsuse p-s 16, et Riigikohtu otsusega tühistatud ringkonnakohtu otsuses on asutud seisukohale, et 1. detsembri 1998. a lepingudokumendis sisalduv asjaõigusleping on kehtetu. Riigikohus ei ole ise võtnud seisukohta selle asjaõiguslepingu kohta. Käesoleva asja lahendamisel tulebki ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas Tallinna Linnakohtu 30. novembri otsusega tsiviilasjas nr 2/3/227-7668/99 ja 24/67 Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2001. a otsusega tsiviilasjas nr II-2-598-2001 tunnistati kehtetuks üksnes 1. detsembri 1998. a lepingudokumendis sisalduv võlaõiguslik kinkeleping või ka selles sisalduv asjaõigusleping kinnistu omandiõiguse ülekandmiseks hagejalt Ardi Sillale
§ 107 lg 1 järgi, vaid lõpeb ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimisel. - Kuna TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja teatama töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks pärast 30 kalendripäeva möödumist ülesütlemisest. 2-17-6057/45, p 17: Kuivõrd kostja ütles töölepingu kehtivalt üles ja ringkonnakohtul ei olnud õigust lõpetada töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel, ei olnud ringkonnakohtul alust mõista kostjalt hageja kasuks välja ka TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitist. 3-2-1-126-14!!! TLS § 100 lg 5 15.12.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava (4 tundi) Töölepingu ülesütlemine töötajast tulenevatel põhjustel Küsimused, kaasused, ülesanded Töötaja isikust tulenevad põhjused 1. Autoõnnetuse tagajärjel ei olnud töötaja U võimeline ilma kõrvalise abita kõndima
läbi vaatamata. A saadab seepeale ringkonnakohtule kirja, milles palub ennast vabastada osaliselt lõivu maksmisest vahendite puudumise tõttu või vaadata kaebus läbi ulatuses, mida tasutud lõiv võimaldab. Seepeale teeb ringkonnakohus määruse, millega jätab rahuldamata A taotluse menetlusabi andmiseks perspektiivituse tõttu ning jätab määruskaebuse tervikuna läbi vaatamata ja tagastab selle, kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata, millises osas saaks A kaebuse läbi vaadata. Kas ringkonnakohus toimis õigesti? § 181. Menetlusabi andmise tingimused (1) Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 4. seminar VII
mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks“ RK: „Kui kostja rikkus lepingut oluliselt ja hageja on lepingu selle rikkumise tõttu üles öelnud ning hageja liitumine teise võrguettevõtjaga oli põhjustatud lepingu rikkumisest, mis ei ole vabandatav (VÕS § 103), tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas asjas kohaldub VÕS § 135, mis näeb ette hinnavahe hüvitamise asendustehingu korral.“ 3-2-1-5-13 p 37 – kohaldamine ülesütlemisele Asjaolud: Balti Teenused OÜ (hageja) hagi OLYMPIC CASINO EESTI AS-i (kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks ning 450 616 euro 13 sendi saamiseks. Lsisaks nõuab hageja saamata jäänud üüri hüvitamist. Kostja oli üürnik, hageja üürileandja. Kostja
loobumiseks võib notar PärS § 118 lg 1 kohaselt anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud. 16. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada tegelik O. J pärandi pärimisõiguslik olukord. PärS § 123 lg 1 kohaselt, kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima 12. Kostja esitas H. ja O. J pärandvara vastuvõtmiseks notarile avalduse 19. juulil 2005. a ja notar õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi
TsMS § 652 lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ja hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht . Ringkonnakohtul on apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus: - jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata; - tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus; - muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata; - tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme
Selles on täpselt määratud nii iga üksikorgani õiguslik seisund (tema pädevus) kui ka tema koht teiste organite suhtes. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemateks tunnusteks on: 1. riigiorganil on riigivõimualused volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2. riigiorganil on õigusaktidena kindlaksmääratud funktsioon (nt ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras); 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seaduse või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5. riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (nt osakond, talitus, büroo jms); 6
annaabi.ee 
