Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aastap" - 3 õppematerjali

Eesti vabariik
1
odt

Eesti vabariik

uue turu. Eestis oli Saksa okupatsioon alla aasta. Saksa väed vallutasid eesti 1918.a , kuna käimas oli 1, maailmasõda, Saksam. Sõdis nõukogude Venem. 1918.a 28.nov algas Vabadussõda( Punaarmee ründab Narvat)Eestlaste võitlus iseseisvuse nimel Nõukogude venem.Rongid- murdsid sageli läbi vastase tagalasse, tekitades seal segadust ja paanikat, paljudes lahingutes oli neil otsustav osa.Võudupüha- 23.juuni(võhnu lahingu aastap.)Tartu rahu sõlmiti 2.veeb(1920) eesti ja venem.vahel. Relvakonflikt Eesti vägede ja baltisaksa maakaitseväe vahel 1919.a- Landeswehri sõda. K.Päts ­ E.V. Valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ül.(23.02. 1874- 18.01. 1956)Ministrite nõukogu esimees (24.02.1918-12.11.1918)Peaminister (12.11.1918 -08.05.1919)Riigivanem (25.01.1921 -21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924, 12.02.1931 -19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934) Peaminister riigivanema ülesannetes (24.01.1934 -03.09

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Priiuse põlistamine päev
2
docx

Priiuse põlistamine päev

Priiuse põlistamine päev Ainukordse päeva puhul, mil Eesti s õjajärgne iseseisvus möödub kestuselt sõjaeelsest, kutsuvad ühendused ja riigiasutused rahvast sinimustvalget värvikombinatsiooni näitama. Ehkki meil on tänavu võimalus tähistada pidulikult Eesti Vabariigi 95. aastap äeva ning viie aasta pärast koguni oma riigi ümmargust, 100 aasta juubelit, on 24. veebruari pühitsemise igaaastane kava lipuheiskamisest ja paraadist kuni õhtuse piduliku kontserdi ja riigipea vastuv õtuni kõigile hästi tuntud. Tänavu 27. mär tsil tähistatav sündmus on aga ainukordne, sest teist sarnast p äeva, mil nö sõjajärgne vaba Eesti möödub oma kestuselt sõjaeelsest Eestist, enam ei tule. Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
3
docx

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE

Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järg misel aastal aga m o odustati esi m ese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõle mad organisatsioonid p öörasid suurt tähelepanu e e stlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastap äeva tähistamist. Mõle mast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida või mud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loo minguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuene misprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil p öörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun