Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas... või ette pannakse koma. ___________________ , ent ________________. Algul oli ta rõõmus, kuid siis hakkas krokodillipisaraid valama. Esinejad olid tantsud hoolega ette valmistanud, aga kontsert jäi halva ilma tõttu ära. Järgmisel suvel ei sõida me perega välismaale, vaid naudime Eestimaa imekaunist loodust. Leib on vanem kui meie, ent sellest hoolimata loopis Sulo rukkipalakest. Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise osalause mõtet või järeldab selle põhjal midagi. ________________________ : ____________________. Peoperemees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud. Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui on tarvis eelneva osalause mõtet eriti rõhutada. ________________________ - ____________________. Mitte ükski ülikond ei sobinud - nii ta seadiski sammud rätsepa juurde.
Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele. Lambad teadsid, et eemal leidub veel rohtu. Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka. Lambaid on musti, valgeid, halle, kollaseid. · Sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, nii.
(võrdle: Ta puhkas Saaremaal, Hiiumaal ja Muhumaal.) 1.8 erilaadiliste täiendite vahele. Väike must karvane koer klähvis kurjalt. (võrdle: Koertenäitusel võis näha nii väikesi, keskmisi kui ka suuri koeri.) 2. Liitlause 2.1 Rindlause koosneb kahest või enamast sõltumatust, võrdväärsest osalausest (lihtlausest). Rindlause kirjavahemärgid: 2.1.1 Sidesõnade ja, ning, ega, või ette rindlauses koma ei panda. Ta ei teinud hüüdest välja ega vaadanud hüüdja poolegi. . 2.1.2 Sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse rindlauses koma. Ta lubas minna, aga mõtles ümber. (NB! Toivo aga pidi koju jääma. siin on aga rõhumäärsõna, mitte sidesõna, sellepärast koma ei panda). Seda raha ei teeninud ma ise, vaid isa andis. (NB! Mul on vaid nelikümmend senti. siin pole vaid sidesõna, st vaid = ainult ). 2.1
lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide). Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks. 9 Missuguses lausetüübis kasutatakse rinnastavat seost? Rinnastavat seost kasutatakse rindlauses. 10 Missuguses lausetüübis kasutatakse alistuvat seost? Alistuvat seost kasutatakse põimlauses. Märgi sulgudesse, kas tegu on koond-(KL), rind-(KL) või põimlausega(PL). Pane kõik vajalikud kirjavahemärgid. Otsige iseendas ja te leiate kõik! ( PL ) Ta teadis, et kaotab ja valmistus selleks põhjalikult. ( PL ) Armastusele päris lähedane on poolehoid, millest tihti kasvab välja armastus. ( KL ) Isegi suurima õnne ja ülima häda silmapilkudel, vajame kunstnikku. ( KL )
Rindlause Rindlauseks nimetatakse liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Rindlauses asuvad osalaused üldiselt järjestikku ning need on suhteliselt iseseisvad. Rindlauset saame kergesti muuta lihtlauseteks. Nt. Tõnu sõi ja jõi. Tõnu sõi. Tõnu jõi. Et ühendada lauseosi, kasutatakse komastamist, sidesõnu, üldlaiendeid või kirjavahemärke. Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt. Marju pesi pesu ja laulis. Eile tantsiti ning lauldi kogu öö. Ma ei joo ega suitseta.
Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist, vastasel juhul on tegemist koondlausega. 4 Õues paistis päike ja linnud laulsid. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komadega. Pääsukesed vidistavad, lõokesed lõõritavad. Rindlause osalaused võivad olla seotud rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne). Sidesõnade ja, ning, ega, ehk või ette rindlauses koma ei panda. Karin vaatas huviga autoaknast välja ja Kalle magas. Vastandavad sidesõnad nõuavad koma (aga, vaid, kuid). Tüdrukud tahtsid minna marjule, kuid vihma hakkas sadama. Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seletab, täpsustab või täiendab eelmise osalause mõtet. Põngerjad kilkasid rõõmust: isa võttis kotist suure paki jäätist. NB! Tüüpeksimusi on sellistel juhtudel kooloni asemel mõttekriipsu kasutamine
Vanu sõpru nähes rõõmustas poiss väga. 6) lauselühend on aluse ja öeldise vahel, eraldatakse komadega Tiina, nähes vanu sõpru, rõõmustas väga. 7) ühesõnalist ja vat- lauselühendit komaga ei eraldata Lepikusse jooksvat jänest koerad enam kätte ei saanud. LIITLAUSE: Komanõudvad rinnastavad sidesõnad: kuid, aga, vaid, ent, järelikult, seega, niisiis, see on, see tähendab. Koma mittenõudvad rinnastavad sidesõnad: ja, ning, või, ega, ehk. Rindlauses kasutan koolonit, kui selle asemele saaks asetada sidesõna sest või nimelt. Leidsime metsast palju marju: mustikaid, pohli, jõhvikaid. = Leidsime metsast palju marju, nimelt mustikaid, pohli, jõhvikaid. Alistavad sidendid: et, kui, kuni, sest, ehkki, olgugi, otsekui, justkui, selleks et, sest et, nii et, ennekui, sellal (sel ajal) kui, jne. KIIL eraldatakse muust lausest komade, sidekriipsude või sulgudega.
(Kui rooma nr. PUNKT Erand : kui lühend võib pealkirja lõppu ei tähistab ,,esiteks" või on segamini minna sõnaga panda punkti. peatüki tähistus, siis (v.a) roomanumbri järel punkt) Kui kokkuvõttev fraas Otsekõne (saatelause: Rindlauses on koondlause ees. ,,Ostekõne.") täpsustava/seletava lause KOOLON NT: Ema võttis kaasa kõik Vanasõnad ees. hädavajalikud asjad: NT: Vanasõna ütleb: ... NT: Kõik on jälle korras: hamba-harja, puhtad ema on kodus, isa on tööl sokid... Semikoolon ,,
Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit? *Sidesõnade ja, ning, ega, või ette tavaliselt koma ei panda. *Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas ... või ette pannakse koma. Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma. Rahvast oli palju, aga kontsert jäi ära. Suvel ei sõida me Otepääle, vaid lendame Hispaaniasse. *Koolonit kasutame rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise mõtet või järeldab midagi. ___________________ : _____________ . Peremees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud. *Mõttekriipsu kasutame siis, kui on vaja eelneva osalause mõtet eriti rõhutada. ___________ ____________ . Ükski kleit ei sobinud nii ruttaski Mai uut ostma. *Semikoolon pannakse omavahel nõrgalt seotud osalausete vahele. _________ ; ________ . Väljas oli vihmane; inimesed vaatasid üksteist vaikides.
" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. PUNKT Punkt pannakse 1) väitlause lõppu: Me ei teadnud, millal ta tuleb. 2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada: See toimus 5. saj e.m.a. KOMA Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm. 2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend: Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite. Külla tuli Ants, see vana naljahammas, ja/ning temaga koos kaks sõpra. Maja ees kasvasid kõrvuti nii vana mänd, mille latv oli kuivanud, kui ka noor kask.
Tsiviilisikutele olid (öeldis) kaitsejõudude kaardid (alus) valdavalt kättesaamatud ja kaitsejõud (a) ei tohtinud (ö) neid ise turustada, kuid nüüd on (ö) need kaardid (a) tänu maa-ametiga saavutatud kokkuleppele saadaval. Eesti võib uhkust tunda ka rahvusvahelisel tasemel ( , - : ) peaaegu igal eestlasel on raskus elektrooniline ID- kaart. * Rinnastavad sidesõnad JA, NING, EGA, EHK, VÕI, KUI KA (komata) ja AGA, ENT, KUID, VAID (komaga) esinevad nii koond- kui rindlauses. * Ühendsidesõnade NING KUI, JA ET jne puhul määrab esimene (rindlause) sidesõna koma kasutamise - komata. 2. Põimlause (kõrvallause sõltub pealausest) Täpne maakaart (a) on (ö) oluline sellistes paikades nagu Saaremaa, kus palju maad müüakse (ö) * Alistavad sidesõnad ET, SEST, KUI, OTSEKUI, JUSTKUI, NAGU, KUNA, KUNI, EHKKI, KUIGI esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Ühendsidesõnade SEST ET, SELLEKS ET, OLGUGI ET, ILMA ET, NIIPEA KUI, NII NAGU jne
Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks. 3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt
35. Fraasi mõiste! Fraas on sõnaühend mis koosneb põhisõnast ja laiendist Nt: [ Meie kooli tublid sportlased] võistlesid [ Eesti meistrivõistluste] [väga hästi] (Tegusõna ei ole fraas) 36. Lihtlause ja põimlause! · Lause jaguneb lihtlauseks ja liitlauseks · Liitlause jaguneb omakorda põim- ja rindlauseks · Lihtsaluses on ainult üks öeldis aga liitlauses on kaks või enam öeldist Ema on kodus · Rindlause: võrdsed alused- rindlauses on mõlemad laused täpselt ühesugused nii et nende vahele saaks punkti panna Kass joob piima ja koer sööb konti · Põimlause: üks lause allub teisele ja üks lause on pealause teine kõrvallause Mari kirjuta kirjandit, sest see peab homseks valmis olema
Mõnedes rahvapärastes liitnimisõnades, mille eesosa on nimi. nt. Liisa-tädi, Kuuse-onu. Sõnade ad hoc sidumisel ahelliitsõnaks. nt. aega-küll-meeleolu, keelan-käsin-juhtimine. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletises nende loetavuse huvides. nt. bernard-kangrolik romaan. Mõttekriips Mõttekriips pannakse: Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette. nt. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki üks ülemus olema. Rindlauses osalause esiletõstuks. nt. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni - keegi ei saanud selle eest tänugi. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke. nt. Rasvane lest kuivatati ja see oli - veel praegugi hakkab suu vett jooksma! - tõeline maiuspala. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast. nt. Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas - meie parim matemaatik.
Liitlause liigid Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks. Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sestneed ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle
põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast". Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma: Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud. Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa. Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma: Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi.
röövlinägudel, ma ei soovita enam pahandust teha.) 15.Koondlause,Rindlause,Põimlause kirjavahemärgid. *Koondlause 1.tavaline koma (Laual vedeles nuga, pliiats ja poolik võileib.) 2. Koolon pannakse, kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna v fraas; (seletab) (nt.Pööningul on igasuguseid asju: kelli,saapaid ja vanu raamatuid.) 3. Mõttekriips pannakse, kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna v fraas (järeldab) (nt.Kelli, saapaid ja vanu raamatuid - neid leidub igal pööningul.) *Rindlauses 1.võib sidesõnade ja,ning,ega, või ees koma kasutada, kui sidesõnaga algav osalause ei täienda ega jätka eelnenud osalauset,vaid vastandub sellele v alustab uue mõttega lauset.(nt.Olin õppinud juba 3 tundi, ja kasu ei midagi. Vahetasin paar sõna mehega, keda ma ei tundnud, ja läksin edasi.) 2.Selguse või esiletõstmise huvides võib rindlause osalauseid eraldada ka kooloni, mõttekriipsu või semikooloniga.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata - Godot on ju haige.)
kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena. Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots -- kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani-onu, või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. KIRJAVAHEMÄRGID RINDLAUSES Rindlause koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest (nt Aksel laulab häist, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli.) Rindlause kirjavahemärgid Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Sidesõnade ja, ning, ega, või ette enamasti koma ei panda. Nt üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Päike paistab, lõoke lõõrib, loodus lokkab. Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad. Maarja laulab ning Indrek mängib klaverit
Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks. 3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt
Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks. 3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt Ilm oli palav, tuuletu; asfalt kleepus taldadele; kõik teelised olid kurnatud, janused. MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt
ja kõrvallausest) Rindlause kirjavahemärgid: Rindlause osalaused on rinnastus seoses, nad on võrdväärtsed. 1. Rindlause osalause on omavahel seotud kas sidesõnade või komaga. Näide: Ilm on ilus, päike paistab. Ilm on ilus ja päike paistab. Ja, ning, ehk, aga, või sagedasedmad sidesõnad, mis ette tulevad. 2. Vastandavad sidesõnad nõuavad rindlauses koma aga, vaid, kuid, ent. Näide: Vello mängib korvpalli, aga Toivo eelistab jäähokit. 3. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järgneb midagi eelmisest. _______ : seletus, järeldus. Näide: Eva oli lõpmata 25 väsinud: terve päeva pesi, triikis ja korrastas ta poja rõivaid. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. 4
NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda: Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. 2. saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele (SÜ 128): Eesti vanasõna ütleb: ,,Habe kasvab kiiremini kui aru." NB! Jutumärkides tsitaadi puhul koolonit ei ole: Vanasõna ,,Käbi ei kuku kännust kaugele" ei ole aegunud. 3. rindlauses seletava või täpsustava osalause ette (SÜ 121): Mees on jälle endine: ta pomiseb muudkui oma sõnu, mis oleks justkui luuletus; 4. tundide ja minutite eraldamiseks (rahvusvahelises standardis esitatud moodus, ajamärk kirjutatakse mõlemalt poolt kokku): 16:19 (kell on 19 minutit neli läbi), võistleja aeg oli 8:14.15 (8 t 14 min 15 s); 5. suhtemärgina (kirjutatakse mõlemalt poolt lahku nagu jagamismärk): Leedu võitis
annaabi.ee 
