Max Whitlock 15,600 punktiga. [ERR: London 2012] Tulemused: Meeste vabaharjutus Punktid: 1. Zou Kai CHN 15,933 2. Kohei Uchimura JPN 15,800 3. Deniss Abliazin RUS 15,800 4. Enrique T. G. Sepulveda CHI 15,366 5. Jacob Dalton USA 15,333 6. Aleksandr Satilov ISR 15,333 7. Flavius Koczi ROU 15,100 8. Marcel Nguyen GER 14,966 Naiste toenghüpe 1. Sandra Raluca Izbasa ROU 15,191 2. Mc Kayla Maroney USA 15,083 3. Maria Paseka RUS 15,050 4. Janine Berger GER 15,016 5. Oksana Chusovitina GER 14,783 6. Yamilet Pena Abreu DOM 14,516 7. Brittany Rogers CAN 14,483 8. Elsabeth Black CAN 0,000 Meeste toenghooglemine 1. Krisztian Berki HUN 16,066 2. Louis Smith GBR 16,066 3. Max Whitlock GBR 15,600 4
Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Riistvõimlemine (Artistic Gymnastics) on olümpiamängude programmi kuuluv, kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste alad on toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast.
Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumas, joonistama spiraale, siksakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikesi lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Riistvõimlemine on olümpiamängude programmi kuuluv, võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste alad on toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Sportakrobaatika on kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele. Võistlusi viiakse läbi viies võistluskategoorias: meeste paar, naiste paar, segapaar, naiste kolmik ja meeste nelik. Võistlustel sooritatakse kolm erinevat võistluskava: tasakaalu- ja dünaamikaharjutus ning kombineeritud harjutus.
olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Osaleb 12 võistkonda, igaühes kuus atleeti, lisaks 26 üksikvõistlejat. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe. Meeste riistvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus, toenghooglemine (sangadega hobune on 160 cm pikk, kõrgus põrandast 115 cm), rõngad (teineteisest 50 cm kaugusel, põrandast 275 cm kõrgusel), toenghüpe (hüppelaud on 105-135 cm kõrgune), rööbaspuud (põrandast 195 cm) ja kang (275 cm kõrgusel). Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. 1 Riistvõimlemine Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali
trampoliinvõimlemiseks. (Wikipedia: võimlemine, 2013) Riistvõimlemine Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. (eok.ee, 2013) Naiste riistvõimlemine Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte.
Toengharkhüpe Toengharkhüppe sooritamine: Toenghüpe jaotatakse järgmiselt: hoojooks, hüpe hoolauale, jalgadetõuge, lennufaas enne kätetõuget, kätetõuge, lennufaas pärast kätetõuget, maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes
1. Millistest osadest koosneb toenghüpe ja mis on erinevate osade eesmärgid? Hüppeharjutus hindamisel algab käe üles tõstmisega, alates sellest märgist algab harjutus nii sooritaja kui ka hindaja jaoks. Peamiselt jaotatakse hüpe neljaks osaks: hoojooks, äratõuge, kätetõuge ja maandumine. Kui hüpet täpsemalt seletada, siis saame lisada ka lennufaasi enne ja pärast kätetõuget. Peale hüppe sooritamist tuleb harjutuse lõpetamiseks teha sirutus. Hüppe esimene osa ehk hoojooks on oluline, et sooritada korrektne tõuge. Äratõuge on vajalik õhulennu alustamiseks, selle sooritamine näitab hüppaja koordinatsiooni. Kätetõuke tegemisel on võimalik end üle kitse viia, see on jõu ja samuti koordinatsiooni näitaja. Hüppaja tasakaalu selgitab ilmekalt see, kuidas on sooritatud õhulend ja maandumine koos sirutusega. 2. Analüüsi tunnis sooritatud harjutusi ja nende õnnestumise või ebaõnnestumise põhjuseid? Hoojooksu veaks võib osutuda sell...
odavise. Tänapäevane võistluskava kehtestati 1954. aasta Rooma MM-il. Nüüd võistlevad mehed kuuel ja naised neljal individuaal alal, ühtekokku pääsevad olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe. Meeste sportvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus, toenghooglemine, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste sportvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Võitkondlik mitmevõistlus: kvalifikatsiooniheitlustest pääseb edasi 8 paremat võistkonda. Igas võistkonnas on kuus võimlejat. Kuid ainult kolm neist võistlevad igal riistal.
Nii näiteks valisid sakslased, kellel oleks kodumaal võtta kõikvõimalikke ülemaailmseid superstaare, eelmise aasta parimaks sportlaseks just riistvõimleja Fabian Hambücheni. Ka on riistvõimlemine ala, mis võib tuua kogu olümpiamängude suurimad kangelased, kelle kael on medalite all lookas. Meestel on võimalus kulda püüda kokku kaheksal ja naistel kuuel alal. Mõlemal on kavas võistkondlik võistlus, individuaalne mitmevõistlus, vabaharjutus, toenghüpe ja rööbaspuud, viimane neist peetakse küll meestel võrdsel kõrgusel olevate rööbaspuudel ja naistel erineval kõrgusel olevatel rööbaspuudel. Vaid naiste pärusmaa on poom ning meestel on sellisteks aladeks rõnga- ja kangiharjutus ning toenghooglemine. Olümpiamängude alguseks peetakse 776. aastat eKr. Tegelikult pärinevad sellest aastast vanimad olümpiavõitjate nimistud, mänge aga hakati pidama juba varem. Olümpiamänge korraldati Kreeka
Maandumine toimub sirutatud ja pooleldi pinge all olevatele jalgadele, kus esimesena maanduvad varbad. Peale seda toimub üleminek täistallale ja jalgade kõverdamine. Rindkere osas säilitatakse sirutatud asend ja vaade suunatakse ette ning hüppe lõpp asend, fikseeritakse valvelseisangu võtmisega ning käte toomisega kaarega ülalt-kõrvalt alla. 5 2 HARKHÜPE Harkhüpe on üks lihtsaim toenghüpe. Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad ülestõstetult ning käte asetamisega hüpperiistale hargitatud jalgadega, kust need ette rebitakse, suurendades sellega kõverdust puusaliigeses. Käte tõuge peab toimuma enne, kui jalad on jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine. Joonis 3 Harkhüpe skeem
trampoliinvõimlemiseks. 3 SPORTVÕIMLEMINE EHK RIISTVÕIMLEMINE Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. ILUVÕIMLEMINE
rööbaspuudel ja kangil. · Omadused: Naiste ja meeste riistvõimlemise erinevus Individuaalne mitmevõistlus Võistkondlik mitmevõistlus Kohtunikud Raskusastmed · Erinõuded: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. NAISTE RIISTVÕIMLEMINE · Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. · Omadused: Kohtunikud Raskusastmed
annaabi.ee 
