Saalihoki Hendry Sadrak 8.B Saalihoki Saalihoki on siseruumides mängitav jäähoki sarnane võistkondlik sportmäng. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport Saalihoki Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. 2008. aastal mängis Eesti koondis esimest korda saalihoki A-divisjoni MM-võistlustel, mis korraldati Tsehhis 6.-14. detsembril. Reeglitest
Ujumisstiilid * Koeraujumine - kaapeliigutusega ujumine * Küliliujumine - kasutusel vetelpäästes * Krool * Liblikujumine e. "delfiin" * Rinnuliujumine e. "konn" * Seliliujumine Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis). Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 6871 cm ja kaal 400500 g.
11.30 Rühma Mesimummud võistlused 12.30 - Rühma Lepatriinud võistlused 13.30 Võistluste lõpetamine ja autasustamine 6.Paremusjärjestuse selgitamine: Võistlustel antakse kohapunkte vastavalt tulemuste paremusjärjestusele (I koht 1 kohapunkt, II koht 3 kohapunkti, III koht 5 kohapunkti, IV koht 6 kohapunkti ja nii edasi vastavalt + 1). Võrdsete tulemuste korral antakse parem koht võistkonnale, kes startis varem (stardi järjekord loositakse emme võistluste algust). Võistkondlik paremusjärjestus määratakse kohapunktide summeerimise teel. Väiksema kohapunktide summa annab esimese koha jne. Võrdsete punktide korral määratakse kõrgem koht võistkonnale, kellel on parem tulemus teatejooksus. 7.Võitjate autasustamine: Igale osalejale meene. Vanusegruppide kolme paremat võistkonda autasustatakse medali, diplomi ja meenega. 8. Majandamine: Osavõtt kõikidele osalejatele on tasuta. 9.Võistlusteks registreerimine:
Tallinna Kunstigümnaasium Riistvõimlemine Referaat Koostaja: Kert Moist 2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. RIISTVÕIMLEMINE.................................................................................................................2 2.1. Võistkondlik mitmevõistlus..................................................................................................2 2.2. Individuaalne mitmevõistlus.................................................................................................2 2.3. Kohtunikud...........................................................................................................................3 2.4. Raskusastmed.......................................................................................
Kristina-Smigun-Vähi KULDMEDAL 10-km-s suusavahetusega sõidus Andrus Veerpalu KULDMEDAL 15 km-s (klassikas) Eesti esikümne sportlased Jaak Mae M 15 km klassikatehnikas 5.koht Anti Saarepuu M sprint vabatehnikas 8.koht Kristina-Smigun-Vähi N 30 km vabatehnikas ühisstardist 8.koht Olümpiamängude edukamad sportlased Cindy Klassen (Canj, kiiruisutamine) 5 medalit (1 kuld,1 hõbe ja 3 pronksi) N 1500 m, N Võistkondlik jälitussõit, N 1000 m, N 3000 m ja N 5000 m. Ahn Hyun-soo (Kor, lühirajauisutamine) 4 medalit (3 kulda ja 1 pronks) Jin Sun-yu (Kor, lühirajauisutamine) 3 medalit ( 3 kulda) Michael Greis (Ger, laskesuusatamine) 3 medalit (3 kulda) Felix Gottwald (Aut, kahevõistlus) 3 medalit ( 2 kulda ja 1 hõbe ) AITÄH KUULAMAST!
Nii näiteks valisid sakslased, kellel oleks kodumaal võtta kõikvõimalikke ülemaailmseid superstaare, eelmise aasta parimaks sportlaseks just riistvõimleja Fabian Hambücheni. Ka on riistvõimlemine ala, mis võib tuua kogu olümpiamängude suurimad kangelased, kelle kael on medalite all lookas. Meestel on võimalus kulda püüda kokku kaheksal ja naistel kuuel alal. Mõlemal on kavas võistkondlik võistlus, individuaalne mitmevõistlus, vabaharjutus, toenghüpe ja rööbaspuud, viimane neist peetakse küll meestel võrdsel kõrgusel olevate rööbaspuudel ja naistel erineval kõrgusel olevatel rööbaspuudel. Vaid naiste pärusmaa on poom ning meestel on sellisteks aladeks rõnga- ja kangiharjutus ning toenghooglemine. Olümpiamängude alguseks peetakse 776. aastat eKr. Tegelikult pärinevad sellest aastast vanimad
2001.aastal kinnitati järgmiseks kiirusautomudelite Maailma Meistrivõistluste korraldajaks Eesti Automudelispordi Klubi ja kohaks Tallinna Nõmme Noortemaja ringrada. Saavutused Nii head aastat kui 2001.a. ei osanud Nõmme Noortemaja automudelistid ette kujutada, sest Eesti Noorte Meistrivõistlustel võitsid NNM noored automudelistid kuuest võistlusklassist viis. Rootsis Örebros toimunud Euroopa Meistrivõistlustelt toodi 3 medalit, võistkondlik III koht ja ka rändkarikas "Europokaal". Paremaks läks olukord sportlikult veelgi 7.-9. septembril Maailma Meistrivõistlustel New Yorgis, kus väljajagatud 15 medalist toodi Eestisse 5 medalit. Sellist saavutust ei ole Eestis ühegi teise ala sportlased suutnud saavutada. Eesmärk ja võimalused Nõmme Noortemaja automudelismi ringi eesmärk on populariseerida automudelisporti noorte hulgas, andmaks neile võimalusi võistluskogemuste
Käsipall ehk väravpall on võistkondlik pallimäng. Ajalugu Käsipalli leiutajaks peetakse taanlast Holger Nielsenit, kes Ordrupi reaalkooli õpetajana mängis 1898. aastal õpilastega mängu, mida nimetas käsipalliks. Juba kuus aastat varem mängiti Tsehhoslovakkias kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga. 1928. aastal asutati Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon (International Amateur Handball Federation, IAHF), 1946. aastal anti talle nimeks International Handball Federation (IHF). Praegu on alaliidul 150 liikmesriiki. Esimesed meeste MM-võistlused nii suures kui väikeses käsipallis peeti 1938. aastal. Naiste suure käsipalli MM-võistlusi korraldati aastast 1949, väikese käsipalli omi aastast 1957. Aastast 1961 pole MM-võistluste kavas enam suurt käsipalli. Olümpiamängude kavas oli 11:11 variant esmakordselt 1936. aastal Berliinis, siis tuli 36-aastane vaheaeg ning 1972 Münchenis mängisid mehed juba 7:7 ...
.............................................................................................................................................. 6 VÕISTKOND ............................................................................................................................................. 7 MÄNGU REEGLID ..................................................................................................................................... 8 SAALIHOKI Saalihoki on siseruumides mängitav võistkondlik sportmäng, mis sarnaneb jäähokile. Mäng toimub 2 kahe- kuni viieliikmelise võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on lüüa pall hokikeppidega vastase väravasse. Rohkem väravaid löönud võistkond võidab. AJALUGU Saalihoki sai alguse koolidest. Saalihoki on nii võistlussport kui ka harrastussport. Suurima populaarsuse on saalihoki saavutanud Sveitsis, Soomes ja Rootsis. Nii Euroopas kui ka Aasias kasvab järkuvalt saalihoki populaarsus.
nii ründe- kui ka kaitsemängus. Efektiivseim võimalus korvpalli tehnikaelementide täiustamiseks seisneb nende pidevalt õiges ja puhtas sooritamises. Puhas tehnikaelemendi sooritamine on korvpalli alus. Puhas tehnikavõtete täitmine on hädavajalik iga taseme programmides. Ainult pidevalt korrates ja täiustades põhilisi võtteid, on mängijatel võimalik saavutada meisterlikkus individuaalsetes tegevustes ja nimelt nendel baseerub võistkondlik tegevus. Korvpall on unikaalne mäng selles mõttes, et vaatamata mängijate jagamisele ampluaa järgi, peavad nad kõik valdama laia mänguvõtete arsenali. Erinevalt teistest võistkondlikest sportmängudest peavad korvpallurid olema teatud tasemel universaalid. Vaatamata sellele, et võistkonna liikmed võivad eriti tugevad olla ühes või teises mänguaspektis (nt kolme punkti visked, lauavõitlus jne), peavad nad kõik valdama erinevaid mänguvõtteid. Iga korvpallur peab oskama -
Kohtunikud Punktiarvestus RIISTVÕIMLEMINE · Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, mees¬kondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. · Omadused: Naiste ja meeste riistvõimlemise erinevus Individuaalne mitmevõistlus Võistkondlik mitmevõistlus Kohtunikud Raskusastmed · Erinõuded: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. NAISTE RIISTVÕIMLEMINE · Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai.
paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. 3 - Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. 5. Vead (isiklikud, võistkondlikud) Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Võistkondlik viga- alates 4/5 veast? võistkonnal algab iga järgmise vea kohta vabavisked 6. Vahetused Korvpallimängus võivad väljakult mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid. Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada. 7. Kaitsemäng (mees-mehe kaitse, maa-ala kaitse , pressing) Mees-mehe kaitse, pressing - tugineb põhimõttel, et iga
Olümpiakavva jõudis kujundujumine sooloesinejate ja paaride esituses 1984. aastal Los Angeleses, 1996 oli kavas vaid kaheksa ujuja rühmaharjutus, alates Sydneyst lisandus sellele uuesti paaride võistlus.Aastatel 19731994 võitsid kõik tiitlivõistlused kõigis kolmes kategoorias vaid kas USA või Kanada kujundujujad. Järgnevatel aastatel on domineerinud venelannad, ühe kulla on saanud ka Prantsuse ja Jaapani kujundujujad. 3.3 Veepall Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees. Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht.Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 6871 cm ja kaal 400500 g
............................... 6 Six Nations Championship...................................................................................... 7 PÕHJUS................................................................................................................... 7 2 Järvamaa Kutsehariduskeskus KIRJELDUS Ragbi (rugby football) on võistkondlik täiskontaktne sportmäng. Ragbi on mitmete sportlike pallimängude üldnimetus. Mänge ühendab ovaalse palli kasutamine ja ettesöödu keeld. Ragbit mängitakse väljakul, mille pikkus on kuni 100 m ja laius 70 m. Väljaku mõlemas otsas on H-kujuline värav. Nüüdisaegne ragbi ja jalgpall on kujunenud Briti saartel 15.-19.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kirjeldus Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks 9-liikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena. Mängitakse spetsiaalsel 100120 m läbimõõduga sektorikujulisel väljakul. Neli nn pesa moodustavad väljakul ruudu, mille küljepikkus on 27,43 m. Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku eesväljakuks ja tagaväljakuks. Ründava võistkonna mängijad löövad kurikaga vastasvõistkonna söötja poolt ette visatud palli väljakule
üks treeningtund nädalas ka jõusaalis või jooksurajal, et arendada nendeks tegevusteks vajalikku jõudu. Pallitreeningutel pööratakse enamasti tähelepanu võistkonna koostöö parandamisele ja töötatakse välja mängutaktika erinevate võistkondade vastu mängimiseks. Kuna võistkondi, kelle vastu mängida, on palju, siis on oluline tunda iga vastasvõistkonna liikme kavalusi ja iseärasusi, ning samas toetada enda võistkonda. Võrkpall on eelkõige võistkondlik mäng ning mängu õnnestumiseks on vaja head koostööd ja ühist eesmärki, mille nimel võidelda. Seepärast ongi oluline, et võistkond käiks alati ettenähtud aegadel treeningutel, et tekiks side ja ühtsustunne, mis tuleb kindlasti kasuks mängu ajal. Treeningutel saab võistkonna treener näha mängijate arenemist, ning just selle perioodi alguses valib treener välja ka oma võistkonna esialgse põhikooseisu mängijad. Loomulikult ei ole põhikuuik see, kes mängib
alternatiivseid nimesid. Esimesed maailmameistrivõistlused sudokude lahendamises peeti 2006 aastal Itaalias Luccas. Tollane võitja oli Jana Tylova Tšehhist. Järgmisel kahel aastal võidutses Thomas Snyder USA-st. Samuti on alates 2006. aastast peetud Eesti meistrivõistlusi. Esimesel kahel tuli Eesti meistriks Arko Olesk, kahel järgmisel Ain Salula. Eesti on ka maailmameistrivõistlustel osalenud. Siiani on parim tulemus 2009-ndal aastal saadud võistkondlik 13. koht. Individuaalseks eestlase parimaks kohaks sudoku MM-il on Aivar Pardla 44. koht. 4. VARIANDID 4.1 MINI SUDOKU Variant nimega ''Mini Sudoku'' ilmub ameerika ajakirjas USA Today ja see põhineb 6x6 ruudustikul, 3x2 regioonidega. See on sama, mis tavaline sudoku, kuid numbrimäng kasutab numbreid ainult ühest kuueni. Sarnane numbrimäng noorematele lahendajatele, mida kutsutakse Juuniorite Sudokuks (''The Junior Sudoku'') , on ilmunud mõningates ajalehtedes, näiteks The Daily Mail
(näiteks kõverdatud käed, hargitatud jalad), teise lennu-faasi kõrguse ja kauguse, maandumise ning dünaamika. Võistluste nõuded I võistlus (kvalifikatsioonivõistlus, et pääseda II, III ja IV võistlusele): üks hüpe (võimlejad, kes tahavad jõuda ala finaali, peavad sooritama kaks erineva elemendirühma hüpet. Lõpphinne arvestatakse kahe hüppe kesk¬mise hindena). II (mitmevõistlus) ja IV võistlus (võistkondlik finaal): kaks erinevat hüpet. III võistlus (alade finaalid): kaks erineva hüppekategooria hüpet. II, III ja IV võistlusel arvestatakse lõpphinne kahe hüppe keskmise hindena. Eri kõrgusega rööbaspuud - Uneven Bars Erinõuded ·üks rööpavahetus alumiselt rööpalt ülemisele, miinimum B-element; · teine rööpavahetus ülemiselt rööpalt alumisele, miinimum B-element; · lennuelement ühele kahest rööpast, miinimum B-element;
liivarajavõistlusi. 1951. aastal toimusid Tallinnas esimesed meistrivõistlused talikrossis. 10km pikkune rada tuli meestel läbida kuus korda ja naistel kolm korda.Esmakordselt selgitati krossis ka Eesti noortemeister. 1952. aastal korraldati meistrivõistlused Tallinnas,kus starti tuli 219 võistlejat,kellese 19 naist ja 9 noort.Kolm päeva kulus võistlustele sellepärast,et suuremal osal võistlejaist tuli oma võimeid näidata kaks korda.Esimene sõit oli selleks,et välja selgitada võistkondlik paremus.Alles seejärel toimus põhivõistlus ,kus selgusid medalivõitjad ja individuaalne paremusjärjestus. 1953. aastal Moskvas toimunud meistrivõistlustel otsustati peatähelepanu pöörata meeskonnatööle,kus arvesse läksid 125cc,350cc ja külgvankrite klass. 1954. aasta algas talikrossiga Tallinnas.Krossipraktikas harvaesineva juhtumina tulid võitjateks külgvankritega masinaklassi esindajad.Märtsis toimus Leningradis
8-13 6 2. Võrkpalliala tekkimine ja areng Eestis Eesti võrkpalli minevik on värvirikkam kui NSV Liidu võrkpalli lugu. Võrkpall tekkis Eestis vaikselt, kuid praeguseni on see areng olnud väga kiire ja edukas. 1919. aastal kogus sportimine Eestis aegamisi tuult, elavnesid ka teised spordialad peale võrkpalli. Noori hakkas üha enam köitma viis aastat enne sajandivahetust Ameerikast alguse saanud võistkondlik pallimäng, mis toimus üle võrgu. Eesti omastas võrkpalli ala kohe, kuid pole olemas siiski kõige täpsemaid allikaid, kuidas ja miks ning millal see kõik algas. 6 Töö autorina arvan, et seda palli võidi mängida ka varem, kuid ilma igasuguste reegliteta ja piiranguteta. Eesti rahvas on alati olnud spordimeelne rahvas. Kindlasti oli ka teiste pallimängude mängijaid. Eestis on siiski olnud pallimängudest lemmikutemaks jalg-, võrk- ja korvpall.
(Eesti Tennise Liidu kodulehekülg) Austraalia lahtised meistrivõistlused Esimesed meistrivõistlused toimusid alled 1905. aastal, kuid tennist mängiti Austraalias juba 1880. aastast. Alguses mängiti muruväljakutel, kuid hiljem mindi üle kõvakattega väljakutele. Turniiri on mängitud mitmes eri linnas üle Austraalia, kuid kõige enam Melbournis ja seda ka tänapäeval. (Australian Open kodulehekülg) Davis Cup ja Fed Cup Fed Cup on esimene rahvusvaheline võistkondlik naiste tennisevõistlus alates 1963. aastast. See loodi, et tähistada Rahvusvahelise tennise föderatsiooni (ITF) 50. Sünnipäeva. Kõige rohkem läbi aegade on võitnud turniiri Ameerika (18x). (Fed Cup kodulehekülg) 10 Davis Cup on esimene meeste rahvusvaheline võistkondlik turniir. Võistlus algas 1900. aastal ja esimene mäng toimus Inglismaa ja Ameerika vahel. (Davis Cup kodulehekülg)
Väljakukohtunikud kannavad musti pükse ja kohtunikusärki. Peas on neil must klaasvisiiriga hokikiiver. Peakohtunikul on mõlemal varrukal 8 cm laiune punane käepael. Tema otsus on erimeelsuste lahendamisel lõplik. Juhul, kui ükskõik milline võistkonna esindaja (mängija, treener, arst jmt) kasutab sündsusetuid ja solvavaid väljendeid või teeb kohtunike suhtes ebaviisakaid žeste, lööb hokikepi või muu esemega vastu poorti ning sekkub kohtunike tegevusse, määratakse võistkondlik 2-minutiline karistus. Rikkumiste jätkumise korral eemaldatakse rikkuja mängu lõpuni. Rassistlike märkuste puhul eemaldatakse rikkuja kohe mängusaalist. Karistused Jäähokis varieeruvad karistused suures ulatuses ning kohtunike tõlgendusest oleneb väga palju. Mängija eemaldatakse väljakult tavaliselt kaheks minutiks, harvem viieks või kümneks minutiks, mõnikord ka mängu lõpuni. Karistusaeg võib lõppeda varem, kui arvulises ülekaalus olev vastasvõistkond on värava visanud
3) Keskkonna komfortsus: esinemiskeskkonnas enda mugavalt tundmine. 4) Meisterlikkus: oskuste kõrge tase. 5) Rahulolu välimusega: rahulolu keha muskulatuuriga 6) Soodsad olukorrad: tunne, et takistused on möödas ja kõik läheb hästi. 7) Sotsiaalne toetus: võistkonnakaaslastelt, treeneritelt ja perekonnalt saadud julgustus. 8) Treenerite juhivõimed: treeneri tehtud ostuste usaldamine ja usk tema võimetesse. 9) Võimete demonstratsioon: edukogemus. 8. Kas võistkondlik enesekindlus moodustub grupi liikmete enesekindluse aritmeetilisest summast? Võistkondliku enesekindluse korral on oluline, et seda ei peetaks ainult grupi liikmete enesekindluse n-ö aritmeetiliseks summaks, vaid et võistkonna liikmed tunnetaksid enesekindlust ja mõistaksid seda grupi kohesioonist ehk kokkukuuluvusest tulenevalt. 9. Mitu peamist komponenti moodustavad enesekindluse mitmemõõtmelisuse? 1) Kehalised võimed (nt jõud,
ajaloo-olümpiaadiga). ÕPILASTE TEADUSTÖÖDE RIIKLIK KONKURSS vt www.archimedes.ee Õpilaste teadustööde konkursi peaeesmärgiks on julgustada noori teaduse- ga tegelema juba enne ülikooli astumist. Teadushuvilistele noortele annab see konkurss võimaluse ennast proovile panna ja teistega võrrelda ning kohtuda teiste sarnaste huvidega eakaaslastega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast. ÕPIOSKUSED Võistkondlik võistlus koolide 5. ja 6. klasside võistkondadele. Üleriigilis- se vooru pääsevad piirkondlikes voorudes paremaid tulemusi saavutanud koolid (üks kool kuni 12 piirkondlikult võistelnud kooli kohta). Pearõhk on otsitava teabe määratlemisel ja selle käsitlemise oskustel. Oluline on tunda eri teatmeteoste ülesehitust, leida tundmatu teose kasutamise 168 LISA 9 juhised, valida ülesande lahenduse leidmiseks sobiv raamat või muu alli- kas
annaabi.ee 
