immuniseerimiskavad ja –programmid maailmas tavapärane praktika. Immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus. Kõige praktilisem ja reaalsem on see saavutada riikliku korraldusega. See tähendab, et riiklikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsiinide hankimine, säilitamine ja transport. Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliõde. Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on
jõudis Herald Cox alles 1938. aastal. Vaktsiinide loomise kuldajastu algas 1949. aastal. Edu ei lasknud end kaua oodata juba 1955 valmis Jonas Salkil ühe kurjema nakkushaiguse, lastehalvatustõve vastane inaktiveeritud kolmevalentne vaktsiin. 1970.1980. aastatel jätkus uute vaktsiinide loomine ja vanade täiustamine viroloogia, molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia edusammude baasil. Loodi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjes revolutsiooni teinud leetrite, mumpsi, punetiste, A- ja B-viirushepatiidi, meningokokk-, pneumokokk-, puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi, tuulerõugete, Haemophilus influenzae b, Lyme'i tõve (kasutatakse ainult Põhja-Ameerikas) jm vaktsiinid. Loodud on uued, kõrgema immunogeensusega, madalama reaktogeensusega, efektiivsemad ja ohutumad marutõve, koolera, kõhutüüfuse, siberi katku, läkaköha, gripi ja pärisrõugete vaktsiinid. Uute efektiivsete ning ohutute vaktsiinide loomine ja tootmine on saavutanud sedavõrd kõrge tehnoloogilise taseme.
halvenemist ja võib lõppeda surmaga. Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini Vaktsiin puudub: · Ohatis · Genitaalherpes · AIDS · Puukborrelioos · Erlihhioos Ja paljud teised viiruslikud haigused. 11 Vaktsineerimine Eestis Eestis vaktsineeritakse korrapäraselt 017-aastaseid lapsi tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse vastsündinuid 3.5. elupäeval tuberkuloosivastase elusnõrgestatud BCG-vaktsiiniga, korduvvaktsineerimist ei tehta. B-viirushepatiidi vastase esmasvaktsineerimise kuur koosneb inaktiveeritud vaktsiini kolmekordsest manustamisest 1. elupäeval, 1 kuu ja 6 kuu vanuses, korduvvaktsineerimist ei tehta.
o Toeta last nii kukla tagant kui ka tuharatest, et lapsel oleks mugav rinda imetada. 27. Mis on lapse õige imemisvõtte tunnused? o Suu on avatud o Alumine huul on väljapoole kahekorra pöördunud o On haaranud lisaks nibule ka suure suutäie nibuvälja o Ninaits ja lõug( vahel ka põsed) on surutud vastu rinda o Imemisliigitused ulatuvad kõrvadeni o Neelab piima ja seda kõrvaga kuulda 28. Kirjuta lahti allolevad rahvusvahelised tähised - Hep B B viirushepatiidi vaktsiin BCG - tuberkuloosivaktsiin DTPa difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin dT difteeria-ja teetanusevaktsiin IPV poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin MMR leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin Hib haemofilus influenza tüüp b vaktsiin 29. Kirjuta rahvusvaheliste tähistena - B-viirushepatiidi vaktsiin Hep B Tuberkuloosivaktsiin BCG difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin - DTPa difteeria- ja teetanusevaktsiin - dT
2,5 miljoni inimese elu. Lapse vanus Vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus 12 tundi HepB 1 1-5päeva BCG 1 kuu HepB 2 2 kuud Rota 1 3 kuud IPV 1, DTPa 1, Hib 1, Rota 2 4,5 kuud IPV 2, DTPa 2,Hib 2,Rota3 6 kuud IPV 3, DTPa 3, Hib 3, HepB 3 1 aasta MMR 1 2 aastat IPV 4,DTPa 4,Hib 4 7 aastat IPV 5, dTPa 5, 12 aastat HepB 1,2, 3* 13 aastat MMR2, HepB 1,2,3** 15-16 aastat dT 6 17aastat dT 7 *** 25, 35 jne aastat (iga 10 aasta järel) dT 7 Tähiste seletus: Hep B – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosivaktsiin DTPa – difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin dT – difteeria- ja teetanusevaktsiin IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin Hib – Hemofilus influenza tüüp b vaktsiin Rota- rotaviiruse vastane vaktsiin AITÄH!
jalgades. Praeguseks hetkeks ei ole veel ravi HIV-infektsiooni vastu. Paljud ravimid aitavad hävitada viiruseosakesi veres, aeglustades immuunsüsteemi kahjustumist. Aidsiravi sõltub patsiendi seisundist. HEPATIIT Hepatiit on difuusne maksapõletik, mis on põhjustatud alkoholist, ravimitest või viirustest. Hepatiiti tekitavad viiruseid on arvukalt, nende hulka kuuluvad ka mononukleoos ja HIV. Kaasajal tuntakse kuut erinevat viirushepatiidi vormi: A, B, C, D, E, F, G hepatiiti. B-hepatiidi tekitaja kuulub DNA viiruste hulka, A-, C-, D-, E- ja G- hepatiitide tekitajad kuuluvad aga RNA-viiruste hulka. Ägeda hepatiidiga kaasneb kõigil juhtudel sarnane kliiniline pilt, olenemata viirusest. Patsiendid kogevad kerget külmetusesarnast haigust ja iiveldust, oksendamist ja isutust ning võivad end mõnikord tunda väga halvasti. Kuna viirus kahjustab maksarakke, tekib sageli nahakollasus ja uriin muutub tumedaks. (Joonis 3)
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks.
näiteks aldosterooni, mis vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene. Kahjustunud maksarakud sellega aga toime ei tule. Sagedasemad põhjused makasatsirroosi tekkimisel on alkohoolne maksapõletik, viiruste poolt põhjustatud (B- ja C-hepatiit) ja immuunsüsteemiga seotud (krooniline autoimmuunne hepatiit, primaarne biliaarne tsirroos, skleroseeriv kolangiit) pikaajalised maksahaigused. Maksarakkude kahjustuse viirushepatiidi korral põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib. 10. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre
veevarustuse lpullis aset leidnud tehnilistel phjustel. Nendes kohtades, kus vesi ei ole mikrobioloogiliste nitajate poolest stabiilne, on paigaldatud UV-seadmeid, niteks Jrvamaa kahes phikoolis (Roosna-Alliku ja Lehtse). Kuigi teatud veevrkide joogivesi ei vastanud nuetele, ei registreerinud epidemioloogid mullu joogiveest phjustatud grupiviisilisi haigestumisi. Veega seonduvat grupilist haigestumist registreeriti viimati 1993. aastal. 1993. a oli viimane A-viirushepatiidi puhang Smerus 575 haigega. Mitmete nakkushaigete korral jb nakkuse allikas ja leviku tee vlja selgitamata, kuigi vesi vib olla oluliseks lekandeteguriks. Vesi vib etendada ka kaudselt osa mitmete nakkuste levikus (niteks isikliku hgieeni ja sanitarsete elutingimuste halvenemine veekatkestuste korral). Seega on vee osathtsus nakkuste levikus ja sellest sltuvalt terviserisk tegelikult suurem, kui seda vimaldavad hinnata olemasolevad andmed. Joogivee standardile vastavuse peab tagama vee kitleja.
annaabi.ee 
