Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda Tööstussektor – reostus, linnastumine, sotsiaalse hoolekande probleemid Teenindus ja info sector – tehnoloogia aareng ja kasutus, info liikumine, heaolu ühiskond Mis on riik? Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maaalal ja on seotud ühise avalikuõigusliku võimuga. Millega tegelb riigiõpetus? Nimeta 5 riigitekketeooriat (seletage lahti) See tegeleb sellega, kuidas riik tekkis ja milline peab riigivõim olema. 1) Lepinguteooria – inimeste omavaheline kokkulepe 2) Orgaaniline teooria – riik, kui bioloogiline organism, kus tugevam jab ellu 3) Vägivallateooria – vallutustel põhinev 4)Teokraatlik teooria Jumal lõi
Demokratiseerumine saab toimuda vaid Lääne mõjul. Fukuyama kahtleb, kas Hiinas konfutsianism on kunagi poliitiline konfutsianism olnud, pigem on keskendunud perekonnasidemetele, mis on olnud alati tähtsamad kui ühiskondlikud ja poliitilised suhted. Konfutsianistliku ühiskonnanägemuse kohaselt on ühiskond üks suur ja korrastatud süsteem, mis tuleb ülevalt alla ning milles kogu süsteemi aluse moodustavad perekondlikud kohustused. Konfutsianism on pigem kõlblus- ja riigiõpetus kui religioon. Konfutsius tunnistas küll jumalate ja vaimude olemasolu, kuid eriti suurt tähelepanu pööras religioossetele riitustele ja inimeste õigele käitumisele. Tema, kes õpib aga ei mõtle on kadunud. Tema kes mõtleb aga ei õpi on suures ohus. Konfutsiust ennast peetakse ühtekokku kolme tuhande õpilase õpetajaks, kuigi ainult 70 neist olevat omandanud selle kunsti mida ta ise ülekõige hindas. Konfutsius olevat olnud valmis
läks rändama. 13 aastat rändas mööda Hiinat. Kirjutas oma põhiteose ,,Vesteid ja vestlusi". Pöördus koju tagasi ja kuni surmani (479 eKr) jätkas ta vanade tekstide uurimist ja redigeerimist (oli arhivaar). Aja jooksul hakati teda kummardama, püstitati templeid. 1906. aastal võrdsustati taevajumalaga. 2. saj pKr kuni 1911 aastani oli Hiina riigiusund. Püha: 28. sept (Konfutsiuse sünnipäev). Õpetuse põhipunktid: 1. Õpetus on oma olemuselt kõlblus- ja riigiõpetus. 2. Õpetuses on kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimestevahelised suhted ning inimeste suhted riigi ja ühiskonnaga. 3. Toob välja 3 inimesetüüpi: A) lihtinimesed; B) õndsad keiser, keisri pere, võrdsustati taevaga. See tema valdkonda ei puudutanud; C) õilsad (kõige olulisemad) õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab ta oma kutsumuseks ühiskonna teenimist, et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet, siis
Parmenideselt võtab Platon arusaama, et liikumist ei ole olemas. Sokrateselt võtab Platon, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud aga mõned on selle lihtsalt ära unustanud ning neile tuleb see meelde tuletada. Ideede maailma ja meie maailma võrdlus: 1) Ideede maailmas on kõik täiuslik - purunematu, igavesti kestev, muutumatu, liikumatu. 2) Meie maailm on aga ebatäiuslik - purunev, ajalik, muutuv ning liikumine on olemas. Eetika ja riigiõpetus On olemas 3 liiki inimesi ning liik sõltub keha osast: 1) Pea (mõistus) - valitsejad 2) Süda (emotsioon, vaprus, veri) - kaitsjad Puudub eraomand (naised,lapsed) 3) Vöökohast all pool ehk niuded (liha) - tootjad See on eramond (talupidamine,lapsed jne) Kõik lapsed võetakse ära 7 aastaselt vanematelt ja hakatakse õpetama. 20 aastaselt esimesed katsed, kui ei tee ära siis on tootjad. 30 aastaselt uued katsed kes ära ei tee saavad kaitsjad
on poliitiliselt laokil, kuna kogu seadusandlus on sellises olukorras, mida vaevalt muu kui ime ja õnnelik kokkusattumine üheskoos võivad parandada. Ja nii pinin ma asetama esikohale filosoofia, mille kohta sain öelda, et see on nii ühiskonda kui üksikut inimest puudutav tõe allikas". Need sõnad osutavad eelkõige platoni suures dialoogis Riik arendatavale ühiskonnautoopiale. See on Platoni mõjusaim saavutus ideeõpetuse kõrval, millega riigiõpetus põimub. Platoni kujule annab seejuures värvingu kindel moraalne hoiak. Mis on hüve, mis õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Sokratese mõistuseteenimine muutus peaaegu et koomiliseks. Mingist keskmisest mõõdukusest talle ei piisanud, kui kõne all oli mõistuse argument ja seda toetav järeldus. Sokratese meetodi eeltingimus oli, et vestluskaaslased usaldavad end mõistuse kanda ja lasevad end juhtida põhjenduste loogikast
Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi koosneb maailm aatomitest, mis on lakkamatus liikumises.. Platon rajas filosoofilise kooli, kus õpetas surmani. Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele loogika; psühholoogia; biolooogia; eetika; riigiõpetus. Herodotos oli ajaloolane, rändas palju ringi ja kirjutas 9 raamatut ,,Historia" sellest, mis nägi. Üheks tähtsamaks kunstiliigiks peeti retoorikat e. kõnekunsti.Silmapaistvaim kõnemees oli Demostenes. Kõned jagunesid: pidulikud, kohtu- ja kõnekoosolekute kõned. Teater: näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusjumala Dionysosega. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. 534.a.e.Kr. etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat, kus
Neidanis(sisemine alkeemia) tähistab see meditatsioonis tekkivat surnud punkti ületamist (nn Lapse tundi), kui yang jõud hakkab naasema ja see avab sisemise ringluse (zhou). Konfutsianism sai alguse KONG FUZI õpetusest, mis omakorda põhines muistsel mõttepärimusel. KONG FUZI sihiks oli taasväärtustada muistsust ja muinasaja tõekspidamisi. Tema taotlused seostuvad inimese konkreetse elu ja tegevuse korraldamisega, mille lähtealuseks on alalhoidlik kõlblus- ja riigiõpetus. Põhilised voorused on inimlikkus, õiglus, südikus, tarkus ja seaduskuulekus. Need leiavad tegeliku väljenduse järgmistes põhisuhetes: valitseja ja riigialam, isa ja poeg, mees ja naine, sõber ja sõber. Riigi heaolu rajaneb üksiksiku moraalil ja perekonnal kui ühiskonna algosisel. Tõeline valitseja valitseb oma rahvast, olles sellele kõlbeline eeskuju. ,,Suures õpetuses" käsitletakse terviku
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
Keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus. Inimestel on küll kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale ja kohustus käituda õiglaselt, mida näitab ka nende kuldreegel: ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid"(Aarma 2011:8). Konfutsianism on küll nõrkade religioossete joontega, kuid samal ajal on ta jätnud kustumatu jälje Ida-Aasia ühiskondadesse ja tõekspidamistesse. Konfutsionism ongi pigem kõlblus- ja riigiõpetus. 2. Konfutsionistlik kirjandus Kirjanduse vanim osa on koondatud kolmeteistkümnest osast koosnevasse konfutsianismi kaanonisse. Need olid niinimetatud lõimeraamatud, nende hilisemaid kommentaare on nimetatud koeraamatuteks. Nende sage tsiteerimine muutis nad kõnekäändudeks ja levinud mõttelauseteks(Aarma 2011: 10). 2.1. Konfitsionistliku kaanoni ülesehitus Konfutsionsiliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (hiina
sisse- kui ka väljapoole) 2. Juriidiline mõiste- Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust) 3. Õigusfilosoofiline mõiste- miks riik?- riik on inimõiguste realiseerimise instituitsioon. Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia e riigiõpetus- esemeks on riigitüübid, valimissüsteemid, demokraatiateooria, riigi allakäik, riik rahvusvahelises suhtlemises; uurib, millised eeldused on soodsad demokraatia tekkimiseks ja püsimiseks. 2. Poliitiline sotsiaalteadus- empiiriline distsipliin; uurib, mida inimesed arvavad, uurimismeetod on põhiliselt arvamusküsitlused. 3. Riigifilosoofia- küsimus „Miks riik? 4. Riigiõigusõpetus e riigiõigusdogmaatika- uurtakse etteantud küsimusi, mis on ära
Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär näiatb kui suur osa teenitud tulust läheb maksudele. Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne – maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurendamisel Pilet 3 1. Riik ja riigivõim. Riigiõpetus. Riigivõim. Vabadus maailmas. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa- alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust on rahvas (riigivõim rakendub nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakonsuseta isikutele); territoorium (k.a. enklaavid – teiste riikide territooriumi vahel asuvad alad; ning saared) ja suveräänsus(iseseisvus). Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu.
Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu.
§2 EESTI VABARIIK I Teooriad riigi mõistest 1.Immanuel Kant. ,, Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." 2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik) ,,3 elemendi õpetus" Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim 3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust. Riigile omistati eraldiseisev isiksus õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime. 4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks) 5.Carl Schmitt: Riik on korra võim. 6.Hans Kelsen (20. saj. jurist) Riik on õiguskord. 7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria. (John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamisemehhanisme. Inimesed loovad riigi
Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu.
probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon – inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia – riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus – numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni ■ Empiiriline dimensioon – kirjeldame, mis on kehtiv õigus
Mõistus ajatu, omane kõigile inimestele, järelikult ka mõistuseõigus. Loomuõiguse mõte ja eesmärk oli korraldada inimese elu siinpoolsuses (sealpoolsusega tegeleb moraaliteoloogia, kelle jaoks inimene on maal nagu palverändur). Keskaegne koostöö usu ja mõistuse vahel ei olnud enam õigustatud. Ratio pidi tõestama, et ainuüksi tema abil saab tunda ära hea ja kurja. Mõistusõigus ja riigiõpetus koos Thomas Hobbes (1588-1679) 1651 “Leviathan” Kõigi sõda kõikide vastu Ühiskondlik leping Muutmatu Tekkinud riigijumal ei vastuta enam kellegi ees Eesmärk rahu tagamine John Locke (1632-1704) 1690 Two Treatises of government Ühiskondlikku lepingut saab tühistada, kui üks pool ei täida kohustusi. Võimu jagamine: valitsus ja parlament
jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Hegel: maailma ajalugu kui maailmavaimu arengu kõrgeim vabadus ja mõistus, mille tipus on riik. Võimuteooria tänu ühe grupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel. Sellel teoorial rajaneb marksistlik riigiõpetus. Riikliku tegevuse ulatuse järgi: · Liberaalne riik esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama, kuid garanteerima avaliku korra ja julgeoleku. (F. Lasalle: riik kui öövalvur). · Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu, sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja heaoluriik. Riigi tegevuse iseloomu põhjal: · Totalitaarne riik
Tema filosoofia, mis tugines üksikisiku kõlblusele ning oma rahvast teeniva ja eeskujuks oleva valitsemise mõistele, levis hiinlaste elus ja kultuuris enam kui 2000 aastat ja on tugevasti mõjutanud maailma elanikke-nende mõttemaailma. Ise ta midagi ei kirjutanud, kuid kogu tema õpetused koondati hiljem raamatuks „Lunyu”. Tema taotlused seostuvad inimese konkreetse elu ja tegevuse korraldamisega, mille lähtealuseks on alalhoidlik kõlblus ja riigiõpetus. Põhilised voorused on inimlikkus, õiglus, sündsus, tarkus ja seadusekuulekus. Inimese ideaaliks on haritud ja õilis, teisisõnu tark mees. ”Kes tahab valitseda oma maad, peab kõigepealt suutma toime tulla oma perekonna juhtimisega. Kes tahab oma perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama õiglast südant. Kes tahab omada õiglast südant, peab kõigepealt suutma õigesti
inimest kasvatama riigitruuks. Valitsejad võivad rahvale ka valetada, kui see on riigi kui terviku huvides. Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 81 101 "Eksisteerib kaks maailma: ideede ehk tõelinemaailm ja asjadeehk näiv maailm; ideed eksisteerivad asjade maailmast sõltumatult; asjademaailm on ideedemaailma peegelpilt; ideed on olemas voorusest, headusest, aususest jne, kuid kõrgeim on idee ilust."Riigiõpetus. Riik peab olema ühtne. Inimesed tuleks jaotada kolme rühma: filosoofid, sõdurid ning käsitöölised talupoegadega. Iga valitsemisvorm hävitab ennast ise oma põhimõtetega liialdamisega: aristokraatia piirab liiga kitsaks ringi, kelle päralt on võim; oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiire rikastumise pärast. Tagajärjeks on revolutsioon, millele omakorda järgneb demokraatia. Kuid ka see hävitab iseennast. Inimesed ei ole kasvatuse tõttu
annaabi.ee 
