maksulaekumistest viimastel aastatel ikkagi suurenenud. Nii laekus 2011. aastal riigieelarvesse alkoholiaktsiisi 178,6 mln eurot, ehk 8% enam kui 2010. aastal (165,2 miljonit 6 eurot). Nt, 2011. Aastal maksis keskmise hinnaklassi legaalse viina liiter Eestis 12,94 (madalama hinnaklassi viin 9,10), aga illegaalne salapiiritus 6,51, salaviin 7,36 ja puskar 4,86. 2010. Aastal jäi riigituludesse salaalkoholi tõttu laekumata hinnanguliselt 11,31 mln eurot, 2011. Aastal aga veidi vähem, 10,5 mln eurot. Küll aga ei saa öelda, et need summad vähenevad, pigem on aastaid kõrvutades näha, et summad kõiguvad ning kindlaid trende siin välja tuua on keeruline. Kasutatud allikad 1. Alkoholi aastaraamat. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, (Tallinn 2013), http://www.ki.ee/ 2. Mis toimub piiril, MTA peadirektori kt. Egon Veermäe ettekanne aktsiisipoliitika
Ei ole tähtsust, kas kontrollakt oli kaebajale nõuetekoahselt teatavaks tehtud, kuna kaebaja parandas maksudeklaratsiooni ja tasus käibemaksu vabatahtlikult. Ka võimalik tähtaja rikkumine tagasinõude menetlemisel ei too endaga kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist. Kolleegium jätab kassatsioonikaebuse rahuldamata, seega jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud tema kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse. 8 KOKKUVÕTE Maksu- ja Tolliamet andis OÜ-le KR Priit korralduse kontrolli läbi viimiseks maksustamisperioodide oktoober kuni detsember 2009. Kontrolli käigus selgus, et raamatupidamisarvestus ei ole nõuete kohane ning esitatud ebaõigete andmetega. Oktoobrikuu käibedeklaratsioonis oli kajastatud liigset sisendkäibemaksu 348 00 krooni, millega varjati käibemaksukohustust samas summas.
jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetlus jõuab Riigikohtu halduskolleegiumi kätte ning põhjendades oma seisukohti jõutakse järeldusele, et Bauhof Group AS-i kassatsioonikaebus jääb rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata, kuid muuta otsust vaid vastavalt kolleegiumi põhjendustele, kassatsiooniastme menetluskulud tuleb menetlusosalistel endal kanda ning kautsjon läheb riigituludesse. Minu arvates oli õigus Maksu-ja Tolliametil, sest seoses MTA maksuotsute põhjendustega näib, et äriühing soovis hoiduda maksude maksmisest läbi konsultatsioonilepingute kaudu. Usun, et menetlusekäik oli pikk ning täis lahkarvamusi aga lõplik otsus oli õige. KASUTATUD ALLIKAD 1 RKKKo 06.10.2015, nr 3-3-1-12-15 Riigikohus kodulehekülg. http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-12-15 Riigiteataja. www.riigiteataja.ee LISA 1
Riigikogu valimistel tagastatakse kautsjon kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Euroopa Parlamendi valimistel makstakse üksikkandidaadile või erakonnale kautsjon tagasi, kui üksikkandidaat või erakond kogus üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse. Kes võivad valimistel hääletada? Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel võivad osaleda ainult Eesti kodanikud. Euroopa Parlamendi valimisel võivad lisaks Eesti kodanikele osaleda ka teiste Euroopa Liidu riikide Eestis elavad kodanikud. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda lisaks Eesti kodanikele ka Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud ja välismaalased pikaajalise elaniku elamisluba või alalise elamisõiguse alusel.
tutvustamiseks võimalikult võrdsed tingimused (eelis on muidugi rikkamatel erakondadel); kõigil on vaid üks hääl ja hääled on võrdsed. Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Kontrollitakse, kas kandidaat kandideerib vaid ühes kohas, on tal kodakondsus, on ta valimisealine. Kandidaat peab maksma kautsjoni, mis valitus osutumisel talle tagasi makstakse, vastasel juhul läheb see riigituludesse. 2. valimiskampaania. Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine. Toimub tänapäevasel interneti- ja arvutiajastul üsna kiirelt. Esialgsed tulemused on teada juba 3-4 tunni möödumisel, samas lõplikud tulemused avalikustatakse alles pärast laekunud
Eeluurimiskohtunik või kohus teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töö- või õppimiskohta. Kautsjon (§ 135) – kui tõkend on rahasumma, mille maksab kahtlustatav, süüdistatav või muu isik tema eest vahi all pidamise asendajana kohtu hoiuarvele. Kautsjoni kriminaalmenetlust tagav toime seisneb ähvarduses, et kui isik hoiab mõjuva põhjuseta kriminaalmenetlusest kõrvale või paneb toime uue kuriteo, kantakse kautsjonisumma riigituludesse. Kautsjon ei ole iseseisev tõkendiliik. Teda saab kohaldada vaid vahi alla võtmise asendajana ehk kautsjonit võib kohaldada vaid isikule, keda on alust vahistada. Kautsjon kohaldatakse kohtumäärusega. Kautsjonitaotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kautsjoni suurust määrates
ja vahi all pidamine vahistada vb 6 kuud. Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut
ja vahi all pidamine vahistada vb 6 kuud. Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut
12. Oportuniteedi printsiip Oportuniteet – kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end kohtus süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine näitab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada II astme kuritegu. Lihtmenetlused 1. Lühimenetlus Lühimenetlust võib kohaldada, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab
Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistimise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel samuti kassatsioonikautsjon. Väga tähelepanelikult tuleks suhtuda TsMS § 149 lg 5 sätestatusse, mille kohaselt hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Seega võib ebapiisava põhjendusega esitatud avaldus jääda rahuldamata, mis toob menetlusosalisele kaasa ootamatu menetluskulu, mille hüvitamist vastaspoolelt hili- semal ajal nõuda ei saa. Kohus võib nõuetes, kus ei ole sätestatud otseselt hagi tagamise kautsjoni tasumist, kohustada hagejat andma tagatise, mis võib olla kohtu poolt aktsepteeritav (näiteks pangagarantii). 7.3
pidamine – vahistada vb 6 kuud. Tõkendi valimisel lähtutakse kuriteo raskusastmest ja kuriteo toimepanijast. Vahistamise puhul saab kasutada kautsjoni vastu vabaks laskmist – asendustõkend. Kautsjon on raha summa, mis tuleb kanda kohtu arvele. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud. Sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse. Kautsjoni summa min 500 päevamäära. Lihtmenetlused: Lühimenetlus – kriminaalasi jõuaks kiirelt kohtusse ja ka otsus tehakse ruttu. Ei kohaldata eluaegsetele. Kui on mitu süüdistatavat ja neist mõni pole nõus, siis seda menetlust ei kasutata. *Kokkuleppemenetlus- süüdistatava ja prokuröri taotlusega. Kohaldatakse kergemate kuritegude puhul(max 5 aastat). Prokurör peab läbirääkimisi mõlema poolega enne kohut.
jõudnud kohtusse 3) kautsjon- on võimalik taotleda enda vabadus kautsjoni abil, kautsjoniks on rahasumma, mis tuleb tasuda konkreetselt kohtu poolt ette nähtud arvele, et kautsjoni vastu vabaks saada, tuleb selleks taotlus esitada, mida vaatab kohus üle. Kautsjoni saab kätte, kui kohtuotsus on lõpujärgus, kuid kautsjonit ei saa tagasi, kui on jätkuvalt kuritegusid sooritanud, tunnistajaid mõjutanud, eemale hoidnud, sellisel juhul läheb kautsjon riigituludesse, enne aga hüvitatakse kannatanute kahju. Menetluse viisid: üldmenetlus- läheb aega väga kaua lihtmenetlus- läheb kiiremini - lühimenetlus: süüdistatav peab ise olema asjaga nõus ja ka prokurör peab nõus olema. Ei kohaldata eluaegsete vangistuste puhul. Kui asi jõuab kohtusse, siis tunnistajaid kohale ei kutsuta. Lühimenetluse korral kohus vähendab karistust 1/3 võrra
ettenähtud registrisse ja lõpeb sealt kustutamisega. Üksikute erilise otstarbega juriidiliste isikute kohta kehtib eri kord ja on olemas spetsiaalsed seadus. (Eesti Pank, Tartu Ülikool, ...) Juriidiles isiku seaduslikuks esindajaks on tema juhatus või juhatust asendav organ. Kostja - isik, kelle vastu nõue on suunatud. Hageja - isik, kes on esitanud kohtule avalduse (hagi) mingi nõude arutamiseks. Riigilõiv - rahasumma, mis makstakse riigituludesse avalik-õiguslikes asutustes sooritatavate toimingute või sealt väljastatavate dokumentide eest. Apellatsioon - esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus tehakse uus otsus. Kassatsioon - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtu poolt. See on kohtuotsuse vormilise külje kontrollimine. Prokuratuur - täitevvõimu asutus, mis kuulub iseseisva ametina justiitsministri
ja keskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 18 lg 3, § 19 lg 2, § 23 lg 1, § 25); annab loa julgeolekuasutuse poolt sõnumi saladuse õiguse piiramiseks, samuti teabe kogumise eesmärgil eluruumi, muusse ehitisse, valdusse või sõidukisse varjatud sisenemiseks (julgeolekuasutuste seaduse § 27 lg 1); annab piirangute seadmiseks varale ja omanikuta raha kandmiseks riigituludesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 40 lg 6 ja 7 alusel; vabastab advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest (advokatuuriseaduse § 45 lg 5); annab loa Euroopa Komisjoni ametnikele ja ekspertidele kontrolli teostamiseks riigiabi ja konkurentsieeskirjade täitmise järelevalve raames (konkurentsiseaduse § 491 lg 2, § 635 lg 1); annab Finantsinspektsioonile loa päringute tegemiseks väärtpaberituru seaduse § 231 lg 4 alusel;
3. hooneregistri õiendi taotlemine korterile Pähna 13-3; Kas taotlus on põhjendatud? Mis vormis ja millele tuginedes teeb kohus lahendi? Hageja hagist on loobunud, määrusega. § 150 lg 2 p 2 pool riigilõivu tagasi kui hageja loobub hagist. § 168 lg 5 kui loobus kuna kostja tasus võla, siis võib kostjalt sisse nõuda. Kas tegemist on menetluskuluga tähitud kirja puhul? Ei ole menetluskulu. Hooneregistri õiend on, § 143 p 1. 70. Pooled olid vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kohtuotsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt välja riigilõiv ja tunnistajatasu hageja kasuks. Kas kohus tegi õigesti? § 190 lg 2 lause 2. riigilõiv riigi kasuks. Tunnistaja tasu: on asja läbivaatamise kulu, pooled on vabastatud ainult riigilõivust. § 162 lg 1 hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhul kui on ette ära makstud kohtule, siis läheb see raha hagejale. Kui tunnistajatasu on veel maksmata, siis tuleb maksta riigile.
Näiteks töövaidlused, kus kohus peab tuvastama hagialusena ka töölepingu ülesütlemise tühisuse on lõivuta Kautsjon Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse kaebuse või teistmisavalduse esitamisel riigikohtule, menetluse taastamisel ja tähtaja ennistamisel. Juhul, kui esitatud avaldus on kasvõi osaliselt põhjendatud, kautsjon tagastatakse, põhjendamatu avalduse puhul jääb kautsjonina tasutud rahasumma riigituludesse. Kautsjon tuleb tasuda enne menetlustoimingu tegemist menetlustoiminut tegeva kohtu kontole. Riigituludesse arvatud kautsjonit ei saa vastaspoolelt menetluskuluna sisse nõuda. Asja läbivaatamise kulud Asja läbivaatamise kuludeks on tunnistaja-, tõlgi- ja eksperditasu ning nende sõidukulud, majutuskulud ja toitlustuskulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise või vaatluse läbiviimisekulud; Ametlikes Teadaannetes või ajalehes avaldatud kohtuteadete ja kutse
Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www. notar. ee/492 . 7 Lisaks võimule muutus sellel ajal riigi ja notariaadi korralduse süsteem. Notariaaltoimingute tegemise õigus anti riiklikele notariaalkontoritele, lisaks neile oli õigus notariaaltoiminguid teostada ka linnade, alevite ja valdade rahvasaadikute nõukogudel (kohalik täitevvõim). Notariaaltoimingute eest laekuv tasu kanti riigituludesse, riik omakorda kandis notarite ja nende kaastöötajate tasud ning kontorite ülalpidamise kulud. Riiklikel notaritel ei olnud lubatud peale notariameti pidada teisi riigiameteid, samas võis notar olla nn valitaval ametikohal ning tegelda pedagoogilise tööga. Endiselt nõuti notaritelt ja nende kaastöötajatelt saladuse hoidmist.8 On selge, et antud perioodil ei olnud ühiskond huvitatud notariaadist, nagu see toimib täna. Põhjuseks oli see, et tegemist oli piiratud tsiviilkäibega.
§ 219. Kahtlustatavana kinnipidamise asendamine (1) Kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse. (2) Kahtlustatavana kinnipidamise asendamise ja riigituludesse makse vastuvõtmise kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse prokuratuurile. KRMS § 219: KÕRVALMÕTISKLUS Õiguskantsleri poole ja kohtusse on pöördutud, et vaidlustada kriminaalmenetluse läbiviimist ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. On leitud, et karistusseadustiku § 258 ja kriminaalmenetluse seadustik ei arvesta pagulasseisundi konventsiooni artiklis 31 sätestatud garantiidega.
registrisse, või osa- või aktsiakapitali enammakse, kui deposiitkontole või kontole on tasutud osa- või aktsiakapitali ületav summa. · Kohus teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise või enammakse tegemise põhjused, millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus anda ja kes on millises ulatuses sissemaksed teinud. · Registripidaja deposiitkontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe aasta jooksul alates sisse- või enammakse tegemisest. OÜ JA OSANIKU VAHELISED SUHTED Osa · Igal osanikul on üks osa (ÄS § 148 lg 4) erisus AS. · Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. (ÄS § 148 lg 1-2) · Osa annab osanikule osaniku õigused (õigus kasumile, hääleõigus, jne)
annaabi.ee 
