EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed
süda. Just nendel aastatel oli maailma majandus jõudsasti edasi arenenud, eriti Ameerikas aga ka Euroopas( PRANTSUSMAA). Aga oli ka probleeme. Saksamaa problem reparatsioonide osas sai lahendatud Dawesi plaani järgi. Suurem probeem oli NSV. Sellises olukorras toimus 1922 aasta kevadel Itaalias Genova linnas Euroopa riikide majanduskonverents, millest võttis osa ka Nõukogude Venemaa. Venemaa nõudis Euroopa riikidelt majanduslikku toetust, kuid ise enda poolt riigistatud välisriikide ettevõtteid tagasi anda ei tahtnud. Nii kokkuleppele ei saadudki. Kuid 16.aprill 1922a Genova eeslinnas Rafalos täiesti sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Saksamaa oma vahel diplomaatilised suhted. Peale selle lepiti omavahel veel kokku, et Venemaa Saksamaalt reparatsioone ei nõua ning et Saksamaa ei nõua Venemaalt tagasi riigistatud Saksamaa ettevõtteid. Seega Saksamaa oli esimene suurriik kes Nõukogude Venemaad ametlikult tunnustas
- Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur- kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse) - Milles Balti erikord seisnes: Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle|senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Venemaaga, raed
25. Johann Köler Eesti esimene kunstnik ja Vene keisri maalija 26. Philipp Karell Eesti arst, oli Kreutzwaldi ja Faelmanni kaasaegsena ka suur Eesti patrioot, oli Nikolai I ja Aleksander II perekondade ihuarst. Mõisted 1. adrakohtunik, sillakohtunik Eestimaa ja Liivimaa I astmekohtunikud, kes tegelesid talupoegade tagasitoomisega mõisasse. 2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 5. loonusrent Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga 6. aadlimatriklid 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid 7
Eestimaa Vene võimu all. Keisrinnade sajand 18. Sajand Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega? 1. Balti erikorra olemus Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine Kaotas kõik õigused 3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus):
Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud majandusmudel sõjajärgsetel aastatel. Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandust. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele, kus pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele.
BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla. Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine Tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega Eestlaste õiguste allasurumine
Põhjasõja järgne aeg tõi kaasa endaga ka mud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Samuti hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikkust (ellu jäänuid oli u 150 000). Kaasnesid ka näljahäda ja haiguste levik. Maad ja linnad (Tartu, Tallinn) olid varemeis. Põllud kasvasid sööti. Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene võimu alla. Eestis algas vene aeg. Uuesti kehtestati Balti erikord, mille tagajärjel andis tsar aadlikele tagasi riigistatud mõisad ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada. 1. Nimetage kaks Balti erikorra tunnust. 2. Kas Balti erikord sidus Eesti rohkem Lääne-Euroopaga või Venemaaga? Valige enda arvates õige väide ja põhjendage oma seisukohta kahe argumendiga. 1. Valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust. Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir. 2
rahvas käske paremini. -Eesti Omavalitsus, juht Hjalmar Mäe -koonduslaagrid (125 tuhat inimest hukati, eestlasi nende seal umb 5000, enamjaolt hukkunute seas juudid) -rassiteooria -tsensuur -diktatuur -kauba väljavedu (varustati Sks-d) -taludele müüginormid (polnud kõrged) -likvideeriti sõjakahjusid (tehaseid ehitati) -riigistatud asjad Sks-le sõjasaagiks. 1942 · Sks-l hakkab halvemini minema 1944 · Avatakse teine rinne Sks-d rünnati kahelt poolt Punaarmee tuli tagasi 6 märts · Narva pommitamine (umb 5% jäi Narvast alles) 9 märts · Tallinna pommitamine 600 sai surma, 25.000 jäi kodutuks (Eestlased püüavad iseseisvuda) Suvi 1944 · Luuakse Eesti rahvuskomitee Juht Otto Tief 18.sept
14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakeelset haridust andvaid koole ja rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919. aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast Riigivanem - Aastatel 1920 1937 põhiseadusega oli riigivanem Riigikogu ja valitsuse juhiks. Täitis ka presidendi kohustusi Landeveer - Baltisakslastest ja saksa raudristi kavaleridest moodustatud väeüksus, mis Antanti nõudmisel pidid sõdima bolsevike vastu. 1919. aastal sattus Läti territooriumil konflikti eesti väeüksustega, mis viis nn. Landesveeri sõjani
kaheparteisüsteem,1945 leiboristid-riigistasid tööstuse.prants-1944 ajutine valitsus.1946 põhiseadus ja sai parlamentaarne vabariik.saksa-jagati nsvl,usa,prants ja briti vahel ära..läänes oli liiduvabariik ja idas demokraatlik vabariik.idablokk-nsvl,poola,jugoslaavia,rumeenia,saksa dv,tsehhoslovakkia,ungari,bulgaaria,albaania,hiina,põhja-vietnam,põhja- korea,mongoolia.võin oli koondunud ühe partei kätte,kogu elu juhtis see partei,suur võim julgeolekuorganeil,majandus riigistatud,juhtimine tsentraliseeritud,sõjaväestatus suurem kui maailma kesmkiselt.stalin-rajas gulag-i,suunas ressurssid sõjatöstusesse,terrorivalitsus,võim tema käes,5.märts 1953 suri ootamatult.sai võimule peale teda nikita hrustsov,kelle võimuaeg nimeet sulaajaks.
1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus haridus, tõlkimine, sport. Vabadussõda 11. 11 1918 Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades. Eesti iseseisev, ohustas > Venemaa eesmärk kommunistlik maailmarevolutsioon + taastada vene impeeriumi suurus. 28.11 1918 ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel
Lääneriikide põllumehed olid huvitatud oma farmi arengust ja hoolitses oma vara eest. Nõukogude Liidus eraomand puudus ja inimestel ei tekkinud tunnet, et ta enda heaks töötab. Seega töötati natuke lohakamalt ning ei hoolitud sellest nii väga. Nõukogude majandus ei arvestanud absoluutselt riigi erinevate osade omapäraga. Kogu maa pidi külvama ja kündma samal ajal, sõltumata sellest, kas maa on selleks valmis või kas varustust om piisavalt. Ka tööstus oli riigistatud ning täitis Moskva käske ning soov vallutada maailmarevolutsiooni teel kogu maailm, pani kiirust juurde rasketööstuse arengule. Kergetööstus jäi unarusse. Selline majandus hakkas riiki kurnama ja viis ta tasakaalust välja. Lääneriikides valitses turumajandus ning rahval oli lihtsam. Kõik majandusharud olid võrdsed ning valitses konkurents. Tugev kontroll ja kitsa majanduse juhtimine oli see mis ühest küljest tegi NSV Liidust
Miks osades riikidses kehtestati diktatuur, aga teistes säilis demokraatia. Diktatuur on riigivõim kus koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte ja võim ei ole avalik ega kontrollitav. Ma arvan, et see ei meeldi paljudele inimestele, kui nad ei saa hääletamises käia ja riig asjadele kaasa öelda. Diktatuur kehtetati osades riikides kuna riigid olid majanduslikult nõrgad ja ei suutnud riikide ja inimeste probleeme täita. Inimesed pettusid demokraatias ja arvasid et diktatuur, kus on võimas valitseja hoiab riiki majanuduslikult ja sõjalisliselt ja sotsiaalselt korras. Need kes soovisid diktatuuri olid töölisklassid. Nendele anti valimisõigus ja nad said mõjutada riigi arengut ja ka naised said valimisõiguse, nii tekkisid valijate rühmad, tänu kellele suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Diktatuurilised riigid olid: Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania jpm. Saksamaal olid kom...
jooned. Saksamaa, NSV liit ja Itaalia on läinud Euroopa ajalukku kui riigid, kus kahe maailmasõja vahel valitses totalitarism. Totalitarismiks nimetatakse sellist poliitilist süsteemi, kus riigi huvid on tähtsamad kui üksikisiku omad. Valitseb üks partei, üks ideoloogia jne. Mille poolest totalitarism nendes maades sarnanes, mille poolest erines? Majanduses olid need riigid pigem erinevad. NSV liidus ei olnud eraomandit, kõik oli riigistatud. Itaalias kontrollis riik ettevõtteid, kordopratsioonide (töö andjad ja töö võtjad koos) tegevust Fasistlik valitsus. Saksamaal toimis riiklik juhtimine(kogu maal ja rahval oli üks ja ainus eesmärk-tõsta riigi sõjalist võimsust). Sisepoliitikas olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Üheski nandes kolmes riikides ei saanud enam rääkida kodanikevabadusest. Erinevuseks olid
Margaret Thatcher kas vaid Raudne Leedi? Proua Thatcher on jätnud ajalukku tugeva jälje, olles esimene naispeaminister Suur- Britannias. Ja veel kolmekordne! 1975.a sai temast Briti konservatiivide liider.Võimule saades lubas ta lõpetada Briti aeglase majandusarengu ja kiirendada seda. Ta oli tugevalt vasakpoolsete vastane. Thatcher lubas teha lõpu sotsialismile tema silmis riigistamine. Ametiühingud olid jama, riigistatud ettevõtted samuti. Tema silmis aitasid eraettevõtted majanduse kitsikusest välja. 80ndatel, Thatcheri 'valitsusajal', oli Suur-Britannia majanduslikult heal järjel. Enne parlamendi liikmeks saamist oli Thatcher hoopis teisel alal. Kuna ta oli omandanud Oxfordi ülikoolis keemiku hariduse, siis töötas ta keemikuna firmades, kus ta aitas välja töötada võimalusi jäätise säilitamiseks. Samuti näitas Thatcheri nö inimlikkust ka see, et
ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaenese huvide üle ja seepärast tuleb talle otsuste tegemiseks tagada maksimaalne ühiskondlikult vastuvõetav vabadus. Arvestame tegelikke vajadusi Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Riigistatud ja monopoolne tootmine aga pakub vaid neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise arvab inimesi vajavat. Pahatihti osutub see arvamus ekslikuks! Eraomanik on parem peremees kui riik Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik
pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus vallasvarale *1802 (eestimaal) ja 1804 (liivimaal) a talurahva seadused- talupoegade pärandatav kasutusõigus , õigus vallasvarale, vallakohtute loomine *1816 (eestimaal) ja 1819 (liivimaal) talurahvaseadused- pärisorjuse kaotamine, talupoegade
· Carter 77-81 (demokraat) Moskva olümpiamängude boikoteerimine · Reagan 81-89 (vabariiklane) reagonoomika Ekp juhid · Karotamm 44-50 (juunikommunist) püüab arvestada eestiga · Käbin 50-78 (kommunist) laveerimispoliitika · Vaino 78-88 (umbkeelne) venestamine Kommunistliku ühiskonna tunnused · Kogu võim kommunistlikul parteil · Partei kontrollib kogu elu riigis · Tohutu võim julgeolekuorganitel(terror,hirm) · Majandus riigistatud, käsu- ja plaanimajandus · Suur sõjavägi, mille kulud on hiiglaslikud
kultuuritausta poolest. NL hakkas aga seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati vaid ühele parteile- kommunistlikule parteile. Partei liidris näol oli tegemist isikuvõimuga. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks kõikides riikides said julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Ühtlustati ka majandus. Valdav osa majandusest oli riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Tootmine toimus valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk oli rasketööstusel. Tarbekaubad olid teisejärgulised. Plaanimajandus välistas Lääne turumajanduse. NL-i eestvedamisel moodustasid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsiooone. Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
Esimene ajaleht 1806 Jannsen ,,Perno Postimees" kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra. Selle tõttu jäi palju põlde harimata ning paljud talud jäid tühjaks, samuti mõisad jäid viletsasse seisusesse. 2) Balti erikord oli mõlema valitsuse huvides Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. Mõisnikele tagastati Rootsi ajal riigistatud maad, sälis saksakeelne asjaajamine ja luteri usk. Poliitiline korraldus: · Võim vahetub Põhjasõja käigus 1710 · Vene riigi euroopalikud reformid (Peeter I) · Balti kubermangud: Eestimaa ja Liivimaa (Kuramaa) · Jõudude vahekord Põhja-Euroopas ei olnud selgelt püsiv Balti kubermangude valitsemine: · Balti erikord - Eelnes restitutsioon - Aadlimatriklite sisseseadmine - Kultuurilise omapära säilimine
Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. • Reduktsiooni alla langes Saaremaal 30%, Eestimaal 54% ja Liivimaal 4/5 maadest. • Johann Reinhold Patkul – Vene aeg (alates 1721) • Restitutsioon – s.t Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. • Aadlimatriklite koostamine 1730.-40. aastatel. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Balti erikord • Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, • kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega, • kehtima jäi senine maksukorraldus,
hariduse. Sõjalaevastiku rajamine (negatiivne) - Tehti rüüsteretki Eestisse ja mujale. Kalendri- ja kirjauuendus (positiivne) - aitas kaasa Vene kultuuri arenemisele. Armee ümberkorraldamine (negatiivne) - rünnati ka Eesti armeed, 12. Rootsi ajal olid talupojad sunnismaised, et vältida kaotsi minekut. Kuna talupojad põgenesid ja koormust polnud võimalik lõpmata tõsta, kergendas Rootsi kuningas Rootsi aja lõpul talupoegade olukorda. Vene võimu all, anti Rootsi ajal riigistatud mõisad vanadele mõisnikele, mis kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. 14. Hea - Põllul hakati rohkem töötama ja rahvas ei käinud enam kõrtsis, sest vennastekoguduses valitsesid kõrged moraalitunded ning kohtades, kus need tekkisid, vähenes vargus. Halb - riietuti musta ja loobuti rahvarõivastest ja ehetest, maised lõbustused said pattudeks, tõi kaasa usulise fanatismi. Minevikust tänapäeva 1
Võidurelvastumine- Usa ja NL, külma sõja oluline joon. Mõlemad leiutasid uusi, võimsamaid relvi, USA tuumapommi, NL salaluurel õnnestus varastada selle plaanid ja 1949 katsetasid edukalt. 1952 vesinikutuumapomm. Idabloki riikliku ja ühiskondlikku korra iseloomustus: 1)võim oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte 2)kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 3)kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis 4)majandus, tööstus ja kaubandus oli valdavalt riigistatud 5)sõjaväestus suurem, kulutused suuremad riigikaitsele. Stalin hoidis kõiki hirmuseisundis, et diktatuuri kindlustada. GULAG-i(vangilaagrite võrgustik) vajas S majanduse käigushoidmiseks. Massilised arreteerimised, küüditamised. Elatustase madal, raha sõjatööstusesse. Kogu võim Stalinil. Tahtis võimu kogu GER üle, ebaõnnestu. 1949 kuulutati välja Saksa DV. 5.03.1953 suri Stalin
KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm karujaht pärnumaal Helifilm kuldämblik Täispikk tumfilm mineviku varjud Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased'
BALTI ERIKORD Õpik §15 1. Vasta küsimustele õpiku teksti põhjal (lk101) Miks vajas Venemaa baltisaksa aadli toetust? Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk .
peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 9.Too näiteid sotsialistlike riikide kohta. Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Hiina, NSV Liit ja Mongoolia. 10.Mis neid iseloomutas? *Võim kuulus ja kogu elu allutati kommunistlikule parteile. *Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. *Majandus oli riigistatud. *Sõjaväestuse aste oli kõrge. 11.Millal suri Stalin? 5.märts 1953 12.Iseloomusta kahte konflikti 1950ndate maailmas. *Korea sõda-Toimus 1950-1953, algatajaks oli Põhja-Korea, USA väed sekkusid ning agressor paisati tagasi, sügisel 1950 alustas pealetungi Hiina, 1953 sõlmiti vaherahu. *Suessi kanali kriis-1956 riigistas Egiptuse president Gamal Abdel Nasser Suessi kanali, Iisrael koostöös Inglismaa ja Prantsusmaaga alustas sõda, kanal jäi Egiptuse kontrolli alla. 13
nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil puudus võim ja olid allutatud kommunistidele. Kommunistidele oli allutatud kogu elu riigis. Kontrolliti riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone, kõrgemad ametnikud olid kommunistid, kontrolliti ka kultuurielu Julgeolekuorganeil suur võim, pidev hirm ja otsene terror Majandus riigistatud, nii tööstus kui ka kaubandus, mõnes riigis piiratud kujul eraettevõtlus, majanduse juhtimine tsentraliseeritud, plaanimajandus, riigiti erinev kollektiviseerimine Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal Idabloki lagunemine Eeldused ja põhjused: Kehv elatustase Gorbatšovi uus poliitika, Brežnevi doktriini lõpetamine
Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse. Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus*asjaajamiskeel sks keel*säilis luteri usk *tollipiir sama Aadlimatriklid-aadlisuguvõsade nimekirjad. 1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu
Veebruaris 1960 hakkas Kuuba NSVLiiduga kauplema, mistõttu tekkisid probleemid USAga; Hrustsov ja Castro sõlmi sid omavahel mitmeid lepinguid Castro riigistas paljud ettevõtted ja varad ning oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960. aasta lõpuks oli kaotatud sõnavabadus ning raadiojaamad olid riigistatud 1. mai 1961 kuulutas Castro välja sotsialistliku vabariigi Castro kuulutas üleriigilises televisioonis, et on Marxist Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo 1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid suhete jahenemise Guevaraga. 1971 külastas Castro Tsiilit ning diplomaatilised suhted paranesid
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid
-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti
Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. 3. Majandus Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Ludu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel
mis juhtus 1845. aastal Balti provintsiaalseadustiku väljaandmisega. Balti erikorra lubamist Vene impeerimis tuleks käsitleda mitmest erinevast vaatepunktist. Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid. Selleks viidi läbi restitutsioon, mille käigus anti suurem osa Rootsi ajal riigistatud mõisadest tagasi nende endistele omanikele. Balti aladel jäid kehtima endised seadused, maksukorraldus, usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja varasemad õigused talupoegade üle. Selline olukord oli kahtlemata kohalikele aadlikele meelepärane, kuna tõenäoliselt arvati, et peale Baltimaade vallutamist osutuvad muutused palju negatiivsemaks. Võrreldes Rootsi ajaga oli balti-sakslaste seis kahtlemata paremaks
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm:
Arutlus Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii
Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majanduslik-poliitiline koostööorganisatsioon, mille abil NSVL hoidis Ida-Euroopat kontrolli all
Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril keda nim peav esimeseks sekretäriks.Partei juht valiti ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Oluliseks toeks oli kõikides riikides julgeolekuorganid. 5.majandus mudel ja majandusliktöö. Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsatiivi. Oluliseks majandusalase koostöö orgamisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949). 6.majanduse allakäik NKL. 1940a teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust
Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Venevõimu kõrgesindajateks said välismaalased 6.Talurahva olukord Venevõimu ajal-1739.a Venevõimu ajal oli talupoeg pärisori, talupoeg maa koos varaga kuulus mõisnikele.Maa kasutamiseks tuli talupojal tööd teha, mille suurus mõisas polnud määratletud.Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. 7.Katariina 2 Balti poliitika-Lõi Võru ja Paldiski linna.Püüdis Balti erkorda kaotada.Vene impeerium allus ühesugusele keskvõimule
kuninga Friedrik VI ja Vene tsaari Peeter I koosseisus, et hõivata Eesti ala Rootsi riigilt. Algas Põhjasõda, mis kestis aastatael 1700-1721. Selle tulemusena sai Rootsi Venemaa käest lüüa ning algas Vene aeg. Eesti jagune Eestimaa kubermanguks, mis hõlmas enese alla Põhja-Eesti neli maakonda ja Liivimaa kubermangus, kuhu kuulusid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, Venemaa kehtestas Eesti aladel Balti erikorra. Tähtsamaks muudatuseks oli aadlitel nende riigistatud mõisamaade tagasiandmine e. restitutsioon. 1762. aastal sai troonile Katariina II, kes viis läi olulisi muudatusi. Ta kaotas baltikumi privileegi ja lisandus Paldiski maakond. Muudeti ka maksukorraldust, laiendades pearahamaksu Venemaalt Liivi- ja Eestimaale, ning selle tulemusena hakkasid toimuma hingeloendused. Või öelda seda, et Eesti aladel oli 13-19 sajandi jooksul palju erinevaid valitsejaid, kuid kõige tänuväärsemad teod toimusid Rootsi ajal, kui hakati rõhku panema
võimatu võrrelda. Oli harv juhus, kui mõisniku rollis oli eestlane, hilisemast ajast näiteks krahv Erik Stenbock. Kuna sajand algas Põhjasõjaga, siis on iseenesest mõistetav, et majanduslik olukord ei saanud olla hea. Sõjast olid rüüstatud maad, surnud mehed, valitses nälg ja oma töö tegi ka katk. Rahvaarva oli langenud samale tasemele, mis ta oli muinasaja lõpul. Rootsi ajal oli kaotatud pärisorjus, mõisad olid riigistatud ja mõsinikul puudus suurem kontroll talupoja üle. Nüüd Vene ajaga erastati taas mõisad, andes baltisakslastele võimuse talupoegade üle. Talupoeg oli jällgei pärisori, mida kirjeldab hästi Roseni deklaratsioon. Suurenesid koormised ja maksud, mis kõik muutsid talupoja jaoks olukorra hullemaks. Kuid see ei tähendanud, et talupoegadel puudusid õigused täielikult. 1765. aastal anti välja koolikohustus, mis andis võimaluse, kohustas isegi, talupoegadele haridust omandada
ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Tallinna ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga Riia kubermangu. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud (redutseeritud) mõisad. 1710. aastal esitatud kapitulatsioonides nõudsid Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad mõisate ennistamist õiguspärastele omanikele. Seda korrati ja seekord lõplikult 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingus. Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast rahulepingu sõlmimist, toimus tegelik restitutsioon tunduvalt varem. Esimesed mõisad tagastati juba 1710. aastate alguses. Peeter I andis Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad
1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud. kõrge sõjaväestatus. Arngu erinevused seisnesid selles, et ainult NSVL-is oli võimustruktuuriks nõukogude võim (mujal oli selleks rahvademokraatia), oli ka riike, kus oli rohkem kui üks partei, riike, kus olid vanad võimustruktuurid säilinud (Poolas Seim), osades riikides säilis eraomandit (Poolas 75% maad), oli riike, kus maksti omandi natsionaliseerimise eest kompensatsiooni (Ungari, Hiina), paljudes riikides nn. vaenulikke klasse ei likvideeritud.
Tulemused ja mõju- Valmis Berliini müür. Sai kinnitust ja täiendust "raudne eesriie". Ida ja Lääne vaheline suhtlus muutus veel väiksemaks. 3. Suessi kriis 1956.a. Kriisi aastad- 1956-1957 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Suessi kanal Kriisi põhjused- Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine. Konfliktis osalevad riigid- Egiptus, Prantsusmaa, Suurbritannia, Israel, USA, NSVL. Konflikti lahendus- Suessi kanal jäi Egiptuse alla, polnud enam riigistatud. Tulemused ja mõju- Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenenud, NSVL mõju Lähis-Idas suurenes. 4. Kuuba kriis a. 1962 Kriisi aastad- 1962 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Kuuba Kriisi põhjused- NL viis Kuubale raketid ja USA märkas seda. Konfliktis osalevad riigid- Kuuba ja NL, USA, Suurbritannia, Itaalia, Türgi. Konflikti lahendus- NL viis raketid Kuubalt ära ja USA tõi Itaaliast ja Türgist jne raketid ära.
Rahvaarv kahanes veel enam kui poole võrra. Pärast Liivi sõda jaotati Eesti kolme riigi võimu vahel ära. Taanile jäi Saaremaa, Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi võimu alla ning Lõuna-Eesti ja Liivimaa olid Poola võimu all. Liivi sõja lõppedes algasid uued sõjad, mida nimetatakse Poola-Rootsi sõdadeks. Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene võimu alla. Eestis algas vene aeg. Uuesti kehtestati Balti erikord, mille tagajärjel andis tsaar aadlikele tagasi riigistatud mõisad ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada nagu muud mõisa vara. 18. sajandi teisel poolel kehtestati ka Eesti- ja Liivimaal ühtne pearahamaks, nagu see oli kehtiv ka Venemaal. Seoses pearahamaksuga leidsid Eestis aset ulatuslikud talurahvarahutused, sest talupojad tõlgendasid pearahamaksu kui mõisakoormistest vabastamist.
Kommunistide võimu all oli13 riiki. Elbe jõest Saksamaal kuni Vaikse ookeanini ja Põhja-Jäämerest Lõuna-Hiina mereni. Rühmad: 1) Sotsialistlik sõprusrühmitus-kõige kuulekamad NSVL-le.( Saksa DV,Poola,Ungari,Kuuba). 2) Sotsialistlikud riigid-ei kuuletunud nii palju ( Hiina,P-Korea,Laos).3) Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- Aasia,Aafrika arengumaad. Iseloomulikud jooned: 1)Võim kommunistliku partei käes ( juht peasekretär või Esimene sekretär). 2)Majandus riigistatud ( plaanimajandus) VNM. 3)Kultuur ideoloogilise kontrolli all. 4) Suur roll sõjaväel VLO. NSVL riigijuhid: Stalin (1922; 1924-53), massirepressioonid ( küüditamised) , 1954 KGB, süüdimõistetud vangilaagritesse, kommunistlik õpetus,vohas Stalini isikikultus. Beria suhted paranesid lääneriikidega, vägivallapoliitika pehmenemine, vangide vabastamine, vandenõu-Beria kaela Stalini kuriteod, arreteeriti , hukati 1953.
Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid kõikides riikides julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaoshoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda, rahvas kaasati vormiliselt piliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Soitsialistliku majandusmudel Enamik riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. Plaanimajandus- majanduse plaanipärane suunamine ja arendamine riigipoolt. Olulisemaks majanduslikuks organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. Ida-Euroopa riigid loobusid Moskva survel sellest majandusabist ning moodustasid VMN-i.
saladusi avaldama. 7. Kas ja kui, siis milliseid positiivseid jooni nõukogude aja kohta välja tuuakse? Tasuta haridus ja tasuta meditsiin. Odav oli ka korteriüür. Samuti kõigil oli mingi kindel töökoht olemas, ehk töötuid oli vähe. 8. Oletame, et enne nõukogude võimu kehtestamist oli sul suur ja uhke korter. Nõukogude võim aga jättis su sellest ilma. Kui lähtuda videos kujutatud asjade arengust, siis mis oleks su korterist saanud? Korter oleks riigistatud ning antud kas mingile organisatsioonile kasutada või mingile ülemusele elamiseks. Sind oleks pealekauba ilmselt vangi saadetud. 9. Filmis räägivad Lenin ja Stalin omavahel „raudsest diktatuurist“. Miks oli nende hinnangul vajalik selle kehtestamine? Nende arvetes oli seda vaja, kuna olid kindlad, et ilma surve avaldamiseta vaenlastele, nende või ükskõik milline revolutsioon variseb kokku. Videos oli ka väike tüdruk.
5. Kapitalistlikud maad ja sotsialismimaad Erinevused: Kapit - Poliitilises elus sai osaleda üha enam inimesi, valijate vanust alngetati, valitsus oli stabiilve, võimule tulid enamasti konservatiivsed või sotsdem erakonnad. Massliikumised suurenesid, ametiühingute mõjud suurenesid, Turumajandus. Sots - Võim rgiis oli 1 kommunistliku partei käes. Kodanikudel puudusid dem. vabadused ja õigused. Julgeolekuorganil oli suur võim. Võim püsis terrori ja hirmu abil. Majandus oli riigistatud. Gulaagid Rigid: Kapit - USA, UK, Prnts, L-Saks, India, Rootsi, Kreeka (peale kodusõda), Itaalia, Hispaania, Portugal (viimased 2 alates 70). Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia Organisatsioonid: Demok - NATO, IMF, Maailmapank, ÜRO, Teras/Söe. Komm - VMN, VLO 6. Saksa ja Jaapani ime Tegu oli demokraatlike riikidega, vabaturumajandus andis võimaluse majandusel kiiresti kasvada. Väliskaubandus. Jaapan - sõjatööstus, täideti tellimusi
annaabi.ee 
