Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärg...
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa ...
Eesti riik ei toeta oma inimesi võrdselt Riigi kalleimale sünnipäevale kulub 24 miljonit. Selle summa eest saaks riigi heaks päris palju head ja kasulikku korda saata. Kurb on tõdeda, kui meie oma riigijuhid, kes peaksid tegema kõik selleks, et meie riigis oleks hea elada, teevad hoopis vastupidi. Inimeste meeltemürgitamiseks kasutatakse plakateid, loosungeid, tasuta asju, ajakirjandust ja kultuuri. Propagandat kasutas juba ka NSVL, kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Poemüüja, kes töötab päevas kümme tundi, saab miinimum palga, mis on umbkaudu brutona 430 eurot. Tal on kaks last, kes vajavad süüa ja juua, korter, mis vajab maksmist ja maksud
· 7.12.1941 Jaapan ründas USA mereväelasi Havai saarestikus (Pearl Harbor) 5. MRP (ptk 11,11a) · NSV Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping · 23. august 1939 · Moskvas · Kehtis kuni 1949 · Lisa pakti juures määrati Ida-Euroopa jagamine · Molotov NSV Liidu välisminister · Ribentrop Saksamaa välisminister 6. Teherani, Jalta ja Potsdami konverents (toimumisaeg, riigijuhid, otsused) (õpik ptk 13) Teherani konverents: · 1943 · Stalin, Roosevelt, Churchill · Teise rinde avamine; NSV Liit lubas kuulutada sõja Jaapanile; lepiti kokku Poola piirid ja Saksamaa jaotamine; tuldi Stalinile vastu kehtestada NSV Liidu piirid 1941. aasta seisuga (Balti riigid NSV Liidu koosseisus) Jalta konverents: · 1945 · Churchill, Roosevelt, Stalin · Saksamaa lõplik purustamine; sõjajärgse maailmakorralduse paikapanemine; määrati
Arengumaades on väga palju probleeme. Väga sagedased on näljahädad, veepuudus, riigipöörded, kodusõjad ja haigused (eriti AIDS). Probleeme tekitavad peale geograafiliste olude veel endised emamaad, kellest kolmanda maailma riigid on ikka veel sõltuvad. Eelmainitud probleemid tulenevad kõik peamiselt kehvast majandusolukorrast. Kehv majandus tuleneb omakorda kehvast haridustasemest. Vaestes riikides on vähe koole, seetõttu tuleks neid juurde rajada. Kõik kolmanda maailma riigijuhid elavad tohutult külluslikku elu, samal ajal kui riik ja rahvas elab vaesuses. Riigijuhid võiksid mõtlema hakata ning töötada kõrgetasemeliste koolide asutamise kallal. Abistada võiksid ka rikkad välisriigid, sest see tuleks neile endale tulevikus kasuks majandustehingute näol. Kolmanda maailma majandus on väga kohutavas seisus. Välisriigid kasutavad arengumaid tooraineallikana. Tööjõud on seal väga odav ning majandust kontrollivad
1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndatel Kambodzas. Riigipöörded 1973.a Tsiilis-kindral Augusto Pinochot, Nicaraguas-kindral Daniel Ortega. 4. Sotsialistlik maailmasüsteem - millal ja kuidas kujunes? sots. riikide rühmad, iseloomulikud jooned sots. riikidele, NSVL riigijuhid (+ lühiiseloomustus). Millal ja kuidas kujunes? 1917 NSVL-s. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem.Kommunistide võimu all oli13 riiki. Elbe jõest Saksamaal kuni Vaikse ookeanini ja Põhja-Jäämerest Lõuna-Hiina mereni. Rühmad: 1) Sotsialistlik sõprusrühmitus-kõige kuulekamad NSVL-le.( Saksa DV,Poola,Ungari,Kuuba). 2) Sotsialistlikud riigid-ei kuuletunud nii palju ( Hiina,P-Korea,Laos).3) Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- Aasia,Aafrika arengumaad
Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorra...
Eesti saatuseaastad 1939-1940: kas olnuks alternatiive? Kuna Eesti oli end Teise maailmasõja puhkedes kuulutanud neutraalseks riigiks ning tema saatus oli ka juba määratud Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokoolis, siis arvatavasti alternatiivid oma iseseisvuse säilitamiseks puudusid ning tuli leppida riigi kaotusega. Eestil oleksid puudunud alternatiivid, kuna ei oldud valmis kaitsma oma riiki ohu saabumise korral, kas siis läänest või idast. Kohati tundub, et Eesti riigijuhid olid pooleldi pimedad ja naiivsed arvates, et neutraliteedi välja kuulutades oleme me kaitstud ja sõda Eestisse ei jõua. Kuid see Moskva ja Berliini vahelisele jõudude tasakaalu püsimisele lootmine maksis Eestile valusalt kätte, nimelt meie iseseisvuse. Meie riigijuhid olid ju niivõrd kindlad, et meid ei ohusta mitte mingisugune oht, jättes välja kuulutamata isegi osalist mobilisatsiooni ja ei mõeldud ka muudele abinõudele
Nad oskasid inimestega väga hästi manipuleerida. Läbiviidud muudatustes viidi läbi uus valitsuskorraldus, kus võimu sai enda kätte üks partei või isik, kõigis kolmes diktatuuri riigis. oma võimu kindlustamiseks kasutati terrorit. Saksamaal hakati juute tagakiusama, Itaalias ja NSVL rajati vangilaagrid, Itaalias ka kutsekojad. NSVL järgnes Stalini võimuletõusule tema lõputu ülistamine ehk Stalini isikukultus. Igalpool viidi läbi muudatused, mis viis vägivalla ja hirmu poole. Riigijuhid tahtsid võimu ning tegid mis tahtsid, sest siis oli üheparteisüsteem ja said teha mis tahtsid. Mina arvan, et riigijuhid ise kartsid rahvast, sest inimesi on väga palju ning nad pidid rahva veel rohkem hirmule ajama kui nad ise olid. Kui rahvas ei oleks hirmul, siis nad võtaksid midagi ette, et võim kukutada. Diktatuurid tõid NSVL, Itaalias ja Saksamaal endaga kaasa selle, et majandus läks täielikultk riigi kontrolli alla . Stalini võimuletulek tähendas NEP-i lõppu ning otsustati
müüakse suurte tehaste omanikele, kes ei viitsi ise mõelda, kuna neil on raha. Teadupärast saab tänapäeval raha eest kõike osta, kuna igal asjal või inimesel on olemas oma ind. Näiteks kui Euroopas muudeti õhu saastaisega seotud seadusi rangemaks, kolisid suurfirmad riikidesse, kus need seadused kas puudusid, polnud veel jõustunud või olid lihtsalt leebemad. Näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik on maailmas kahekümne vaeseima riigi seas ning selle riigi riigijuhid on nõus materiaalse jõukuse tõstmiseks ohverdama peaaegu kõik, mis neil olemas on. Mõnes mõttes saan ma neist aru, kuna neil on tõepoolest üsna lootusetu seis. Teisest küljest on olemas ka muid viise oma materiaalse rikkuse tõstmiseks, näiteks teha koostööd mõne majanduslikult eduka Euroopa riigiga. Minu arvates on kõige hullem see, et riigijuhid teavad, et see, millega nad tegelevad, on ebaseaduslik
müüakse suurte tehaste omanikele, kes ei viitsi ise mõelda, kuna neil on raha. Teadupärast saab tänapäeval raha eest kõike osta, kuna igal asjal või inimesel on olemas oma ind. Näiteks kui Euroopas muudeti õhu saastaisega seotud seadusi rangemaks, kolisid suurfirmad riikidesse, kus need seadused kas puudusid, polnud veel jõustunud või olid lihtsalt leebemad. Näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik on maailmas kahekümne vaeseima riigi seas ning selle riigi riigijuhid on nõus materiaalse jõukuse tõstmiseks ohverdama peaaegu kõik, mis neil olemas on. Mõnes mõttes saan ma neist aru, kuna neil on tõepoolest üsna lootusetu seis. Teisest küljest on olemas ka muid viise oma materiaalse rikkuse tõstmiseks, näiteks teha koostööd mõne majanduslikult eduka Euroopa riigiga. Minu arvates on kõige hullem see, et riigijuhid teavad, et see, millega nad tegelevad, on ebaseaduslik
Eestlased ajaloo risttules Juba aastatuhandeid on eestlased olnud ajaloo risttules. Eestist on läbi käinud mitmed suured sõjad ja eesti on sattunud korduvalt suurte riikide mahhinatsioonide ohvriks. Ometi on väike eesti rahvas ajaloo risttules kogenud ka helgemaid hetki. Millised hetked on eestlaste ajaloo risttules olnud kõige raskemad ja otsustavamad? Esimene suurem sõda tuli eestasltel pidada juba 13.sajandil. Sellel ajal algas Neljas ristisõda, mille käigus hõivati ka eesti alad. Kuigi võideldi vapralt ja kaotused olid suured mõlemal poolel, ei olnud väikesel rahval mingit võimalust vastu saada kümnetele tuhandetele rüütlitele, kes tule ja mõõgaga oma vallutusretke sooritasid. Peale eestlaste alistamist 1228.aastal, algas pikk ja pime orjaaeg. Esimene suurem sõda läks Liivimaa kroonikasse kirja, kui ristirüütlite hiilgav võit Läänemere paganate üle. Eestlased ei ole mitte üksnes pid...
Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes ka raadio, mille kaudu hakkasid riigijuhid inimesi mõjutama. Raadio kasutuselevõtt: USA 1921; Sbr,Pr, NSV Liit 1922;Eesti 1926. Telvisoonisaadete regulaarselt edastamist alustati 1930 a. teisel poolel. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid, rikkamates riikides hakkas ka auto muutuma tarbekaubaks. Esireas oli USA, kus Henry Fordi auto firma hakkas tootma lihtsat ja kätte saadavat automudelit. 1919 a. sooritati ka esimesed lennud üle atlandi ookeani, eestis algas reisijate vedu 1921 a
eesmärgid? Elanikkonna allutamine või vastupanu murdmine. 3. Mis on sõjakuriteod? Sõja seaduste ja tavade raske rikkumine. Sõjakuriteod on üks osa inimsusevastastest kuritegudest. 4. Mis on sõjakuritegude sooritamise põhjusteks? Elanikkonna allutamine või vastupanu murdmine. 5. Mis on sõjakuridegude sooritamise kaks tasandit? Otsene ja poliitiline. 6. Kes panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid? Pigem riigijuhid, hõimupealikud ning sõjaväelased. 7. Mis on genotsiid? Mis on selle eesmärk? Inimsusvastaste kuritegude kõige jõhkram vorm. Genotsiid on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävimine. 8. Millised konventsioonid ja kokkulepped määratlesid antud kuriteod? Genfi konventsioonid- kuidas kohelda haavatuid ja haigeid sõjaväelasi ning vange ja tagada tsiviilelanikkonna kaitse. 9. Mis on (oli) koonduslaagrid
o Detailidest hoiduti o Üldistamine ja idealiseerimine o Alastifiguurid · Tuntumad skulptorid o Antonio CANOVA - itaallane Varaklassitsism Rokokoolik pehmus Matkib antiikkujusid "PAOLINA BORGHESE VEENUSENA" "KOLM GRAATSIAT" o Jean-Antoine HOUDON - prantslane ISTUVA VOLTAIRE'I KUJU Ka teised valgustajad USA esimesed riigijuhid o Bertel THORVALDSEN - taanlane Kõrgklassitsismi kuulsaim ja kõige tüüpilisem "KARJAPOISS" marmor Teinud ka religioosset skulptuuri Eeskujuks Weizenbergile · Varaklassitsistlik maalikunst o Rõhutati mehisust ja õpetlikkust o Jean-Baptiste GREUZE Joonistus täpne, aga koloriit vaene Sentimentalism o Elisabeth Louise VIGEE-LEBRUN Portretist
Mis on sõdade sõnum? Sõda ja inimene on käsikäes käinud läbi aegade. Ajalugu teades võime näha, et sõdade puhkemistel on mitmeid põhjusi: religioon, ideoloogiad, kättemaks, võim, valduste laiendamine ja maavarad. 20.sajandil on sõdades valatud rohkem verd kui ei kunagi varem.Uus sajand ei ole samuti toonud muutusid.Kes on süüdi selles, et see vere valamine kunagi ei lõpe? Sõdurid on sõdades kui marionettnukud, keda tõmbavad kõrgemad riigijuhid ja ohvitserid. Nende jaoks sõjas hukkunud inimeste arv on lihtsalt number paberil, kuid ei mõelda, et selle taga olid indiividid, kellel olid lähedased ja unistused. I maailmasõja järel oli hukkunud 8 miljonit sõdurit, lisaks mitu miljonit vigastatut- enamik neist olid noored mehed, kes oleks pidanud koolis käima. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" kujutab sõda sõdurite pilgu läbi, kus iga hetk varitseb oht pihta saada kuuli või suurtüki killuga
paremad ning kui Eesti ei oleks kuulutanud end neutraalseks riigiks, oleks eestalstel olnud lootust saada neilt abi Nõukogude Liidu vastu võitlemiseks. Eesti kaotas oma iseseisvuse Teises maailmasõjas ka seetõttu, et sisepoliitiline olukord polnud kiita. Eesti vabariigis valitses autoritaarne diktatuur ning sellest tingituna olid ka inimõigused piiratud. Riik kontrollis kõikvõimalikke elualasid. Rahva meeleavaldused ja koosolekud olid keeltud, seega riigijuhid ei tundnud huvi selle vastu, mida rahvas arvab ja tahab. Võim oli koondunud põhiliselt Konstantin Pätsi ja Johann Laidoneri kätte. Võimud ei rääkinud rahvale, mis riigis toimub, seega ei teadnud rahvas riigi olukorrast. Kui Konstantin Päts poleks kõikidele Nõukogu Liidu käskudele ja soovidele allunud ning oleks ka rahva arvamust kuulanud, ei oleks iseseisvumise kaotus tulnud ilmselt nii kergelt. Olukord välismaailmas soodustas samuti Eesti iseseisvuse kaotust
Vasta küsimustele : 1. Millised olid Eesti riigi võimalikud valikud 1939-1940 ? Eestlastel ei olnud võimalik enam midagi otsustada K.Päts oli sõlminud Baaside lepingu, millega otsustati ka Eesti riigi saatus. Molotovi- Ribbendrop paktiga aastal 1939 oli Eesti riik sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ja laskma Punaarmeel riiki tulla. Eesti sõjavägi likvideeriti. Ametist tagandati kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapea. 2. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? Eestlastel väljavaade oli üsna nigel. Vähesed tahtsid sõdida Punaarmees välja arvatud need kes teenisid hävituspataljonis või laskurkorpuses.. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu osa pidid eestlased Punaarmees sõdima kui neil ei õnnestunud põgeneda Soome ja ka teistesse Lääneriikide sõjavägedesse. Hoogu hakkas koguma metsavendlus. NB! Eesti riik oli okupeeritud, oma valitsust, poliitikat ega armeed enam ei olnud. Riik...
raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks). peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, liikumise eesmärgid (lk 32): Kommunism: Juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Kasutati vägivalda, et võim haarata. Fasism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur: diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur -
12.märts 1934 riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte. Vaikiv ajastu, iseloomulikud jooned (taaslülitamine), riigijuhid Riigikogu ei tulnud enam kokku, oli nö vaikiv, piirati inimeste sõnavabadust. Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks. Kestis see 1934. 1940.aastani. Taaslülitamine oli demokraatia muutmine tasapisi diktatuuriks. 1934 ilmus määrus, millega piirati ajakirjanduse sõnavabadust. Kõike hakkas kontrollima Riiklik kontroll.
Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt: // Kuuba sai populaarseks turistimagnetiks // Kuubalased olid väsinud korrupeerunud valitsusest // Batista rajas taristuid ja koolimaju // Majanduslik edu Opositsiooniparteid korraldasid vastuhakke Lõpuks leiti Batista ühendused maffiaga Fidel Castro ja sõbrad Fidel Castro Kuulus parlamenti ning parteisse Orthodoxo Oli üks aktiivsemaid valitsuse vastaseid Batista vastane 26. juuli 1953 Castro korraldatud ebaõnnestunud rünnak
Charles Chaplin Järgmine aastakümme oli helifilmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Filmikunsti ajalugu. Mõned inimesed ei tahtnud helifimi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. 1920. aastate algul esilinastus detektiiv- ja õudusfilmide suurmeistri Alfred Hitchcocki teos "Santaaz" Filmikunstiga võis mõjutada suuri inihulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörasid sellele suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid. Charlie Chaplin(1889 - 1977) Oli inglise komöödialavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Näitles 83 filmis. Osales iseendana kahes ja iseenda impersonaatorina ühes filmis "A Woman of the Sea" produtsent (1921) http://www.youtube.com/watch?v=zskO9O3h
Kreeka Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia ja Egeuse mere ääres. Pindala 131 940 km2 Rahvaarv 11 305 118 Naabriteks Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Pealinn Ateena. Probleemid Kreeka suur majanduskriis. Eelarve defitsiit oli aastal 2009 juba 12,7%. Suured võlad ohustavad Kreeka, Euroopa Liidust välja kukkumist. Tänu võlgadele on rahva usaldus riigi vastu väga madal. Majandus Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22. kohal inimarengu ja elukvaliteedi näitajate poolest maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanl...
Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Elulugu 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva hiljem Verdi suri olles 88-aastane. Tema matusteks kutsuti kokku väga paljud orkestrid ja koorid üle Itaalia. Kohale tulid erinevad riigijuhid ja paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud. Giuseppe Verdi - Falstaff 1/5 http://www.youtube.com/watch?v=- 5oqyGWKRCM Verdi teoseid iseloomustavad: meloodiarikkus jõuline rütmika meeldejäävad motiivid laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Tuntuimad ooperid: "Oberto" "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller",
rahvas hümn Kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks Rahvuslill/lind/kivi/ehitis Riigivalitsemisvormid ja viisid Monarhia ainuvõim, pärilikuse teel antakse edasi võimu Absoluutne monarhia nt. Prantsusmaa 17-18.saj Konstitutsiooniline/parlamentaarne monarhia nt. Suur-Britannia Vabaruuj-> riigijuhid on valitavad *Parlamentaarne vabariik nagu Eesti *Presidentaalne vabariik nagu USA Diktatuur vägivallavõim, hirmuvalitsus, kus võim on koondunud väikse grupi kätte, kes ei kohku millegi eest. *autoritaarne diktatuur nagu Eesti al.1934 *Totalitaarne diktatuur nt.Stalin
sõjaväest, politseist ja riigiasutustest vapse ja nendele kaasatundjaid. Vapside kohalike omavalitsuste saadikuvolitused peatati ning arreteeriti 400 tähtsamat vabadussõdalaste liikumise eestvedajat. Vaikivat Ajalugu iseloomustas: kaitseseisukord, vapside organisatsioonide sulgemine, valmiste edasilükkamine, tsensuur, ainupartei loomine, range kontrolli kehtestamine. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. Uued riigijuhid koostasid uue konstitutsiooni millega loodi ka presidendi ametikoht. Esimeseks Eesti presidendiks sai Konstantin Päts. Faktid: Vabadussõda 1918-1920 ; 2. veebruar 1920 Tartu rahulepingu sõlmimine ; Eesti Wabariik 1920-1940. Järeldus: Siin ei ole teist järeldust kui, ilmselt tehakse kõike ikka selleks, et nõukogulik ideoloogia elaks edasi nii sümboolikalt kui ka igapäevases tegelikkuses. Sander Tramm 9c
Millises Eestis ma elada tahaksin? Kindlasti on igal kuulajal oma arvamus, kuidas Eestit võiks muuta, ja millises Eestis ta elada tahaks. Minu arvamus, millises Eestis ma elada tahaksin, on aga selline. Ma tahaksin elada Eestis, kus oleks soe ja kasvaksid palmid. Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt konta...
Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform riigistati mõisnike maad.
Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform – riigistati mõisnike maad.
Nad hakkasid oma naabrite maid endale võtma ning nägin väga varakult ja väga kiirelt nende rünnakute kasu. Väga lihtsalt öeldes rajati Rooma Impeerium sõjaväelise võimekuse alusel. Rooma riigis oli kõrgelt arenenud sõjaväeline väljaõpe ja distsipliin. Kogu väljaõppe eest hoolitses juba enne Rooma riigi sündi sellele eelnenud linnriikides tegutsenud sõjaväekoolid ja eriõppega gladiaatorid. Rooma Impeeriumis oli sõjaväel suur mõjuvõim ja seda oli näha ka poliitikas. Riigijuhid vajasid sõjaväelist toetust, et hoida korda riigis, kaitsta oma riiki ja vallutada maid juurde. On piisavalt tõendeid, mis tõestavad, et Rooma vägede nälgimine põhjustas mässe. Need mässud tõid omakorda kaasa poliitilise ebastabiilsuse, mille lõpp tulemus võis olla keisri enda mõrv. Rooma keisri positsioon oli alati olnud ohtlik tööpositsioon, kuid teisel ja kolmandal sajandil oli see peaaegu kui surmanuhtlus. 75 aasta jooksul kandsid 20 meest Rooma keisri tiitlit, mis
alles 1945. aastal. 1935. aastal võeti kasutusele aga esimene radar ning 1939. aastal ehitati esimene reaktiivlennuk. Arengut oli näha ka meditsiinis. 1928. aastal leiutas Soti teadlane Alexander Fleming penitsilliini, mis päästis hiljem Teises maailmasõjas vigastada saanud miljonid inimesed, kuid oli ka muidugi neid, keda ei olnud võimalik enam aidata.. Esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume. Neis riikides, kus oli diktaatorlik võim sõudsid riigijuhid teadlastelt uute relvade loomist, et olla välispoliitikas tugev ja kardetav. (Alexander Fleming 1881-1955 oma laboris, kus ta avastas juhuslikult penitsilliini, mis on ka tänapäeval meditsiinis kasutusel) Teaduse areng aitas tugevasti kaasa ka tehnika arengule. Suuri edusamme tehti elektrotehnika, side ja transpordi vallas. Elektrit hakati väga laialdaselt tarbima ja tootma.
Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem. Asendus autoritaarse riigikorraga mis on tagant järele saanud nimetuse Vaikiv Ajastuse. Riigis tehti palju muutusi kuulutati välja kaitseseisukord suleti kõik vabadus sõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelustati poliitilisesd meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi ainupartei(isamaaliit). Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt PS-i lasksid nad koostada uue PS-i mis vastas nedne soovidele. 1937. Aasta PS-iga loodi presidendi ametikoht ning eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai K.Päts. moodustatud uus riigikogu oli presidendile kuulekad. Loodeti abi rahvasteliidult Vabadussõda-19.nov 1918 kirjutas Sm. alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetad esimese MS ja ka saksa okupatsiooni Balti maades, kuid nüüd hakkas iseseivunud väikeriik ohustama Vm
valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Peagi laienes tsensuur ka teistele elualadele mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus ja asendati need teistsuguste ühingutega- Isamaaliidu ja kutsekodadega. Isamaaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud, igasugune poliitiline tegevus keelati. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada ning 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda aga arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. Enamus neist mõisteti vangi ning rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. 1937 kutsuti kokku Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Selle kohaselt sai Eesti riigipeaks laialdaste õigustega president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused
ESIMESE MAAILMASÕJA VÕITJAD JA KAOTAJAD ESSEE 28.06.1914 kuni 11.11.1918 kestnud Esimese maailmasõja võitjariigid on kõigile teada, kuid kas tegemist oli ikkagi võidu ja võitjatega? Kas on moraalselt õige väita, et sõjas, kus hukkus nii palju inimesi, saavutas keegi üldse võidu? Mina leian, et ei ole. Esimene maailasõda tõi kaasa Euroopa tsivilisatsiooni kriisi. Hukkunuid oli rohkem, kui üheski teises sõjas enne seda ja kõige rohkem kannatasid just süütud tsiviilisikud, kellest said suurte impeeriumide võimumängude mängukannid. Suuri kannatusi pidid taluma ka ellujäänud. Linnad olid hävitatud, kogu majandussüsteem halvatud. Inimestel polnud enam töökohti, tekkis inflatsioon. Inflatsioon tabas kõige valusamalt vanemaid inimesi, kes olid endale terve elu vanaduspõlveks sääste kogunud ja pidid nüüd pealt vaatama, kuidas nende raha lihtsalt kaob. Kõige hullem oli aga nälg, mis samuti sõjaga kaasnes ja mille all kannatasid ...
kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus. Ainsaks legaalseks parteiks sai Pätsi toestuseks loodud tsentraalne Isamaaliit. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada. 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. See kukkus läbi, sest kõik juhtivad vabadussõdalased arreteeriti vahetult enne plaanitut. rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. Tegelikult mõisteti aga enamik vabadussõjalastest vangi. Järelikult oli diktaktuur saavutanud kontrolli igasuguse poliitilise ja avaliku tegevuse suhtes. 1937 koostati uus põhiseadus, mis tõi samuti ühiskonda suuri muutusi. Näiteks
"Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas" Teine maailmasõda algas 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal, nende kuue aasta jooksul muutus Eesti rahva saatus kõvasti. Neil aastail tuli teha Eesti inimestel valikuid. Millised olid valikud ja kuidas need määrasid inimeste edasist elukäiku? Esimene valik tehti juba 1939. aastal peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Tõenäoliselt oleks Eesti mehed astunud relv käes vaenlasele vastu, aga riigijuhid otsustasid teisti. Kindlasti mõjutasid 1939. aasta sündmused meeste valikuid järgnevatel aaastatel Esimene valik tuli teha 1940. aasta juunis, kui muutus Eesti riigikord. Tuli valida kas liituda uue võimuga või astuda relv käes nõukogude võimu vastu. Eriti rohkesti oli relvaga mehi nõukogude korda kukutamas 1941. aasta juunis, kui oli alanud Nõukogude Liidu ja Saksa sõda. Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus.
täielikku iseseisvust. Vabadusliikumise nõrgestamiseks jagas Briti kindralkuberner Nigeeria kolmeks religiooniks, mis 1954. aastal ühendati Nigeeria Föderatsiooniks. 10 aastat hiljem saavutati ka iseseisvus(1963) ning uueks riigipeaks oli president. · Esimese Vabariigi (1963-1966) ajal pingestasid olukorda erineva ajaloo ja erinevate traditsioonidega rahvaste vastuolud. 1966. aastal toimunud riigipöörde käigus tapeti riigijuhid, kaotati föderaalsüsteem ja keelustati parteid ning aasta hiljem(1967) algas kodusõda ja iseseisvus taastati 1979. aastal. · Teise Vabariigi (1979-1983) ajal oli Nigeerias tugeva presidendivõimuga föderatiivne vabariik. Uus riigipööre toimus 1985. aastal. Vabastati poliitvangid ja hakati majandust ümber korraldama. Majanduslikult võiks Nigeeria olla üks edukamaid Aafrika riike, sest seal
aastal esietendus Verdi üks väga tuntud ooper "Othello", mis on tema üks kõige jõulisemaid ning traagilisemaid teoseid. 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva hiljem Verdi suri olles 88-aastane. Tema matusteks kutsuti kokku väga paljud orkestrid ja koorid üle Itaalia. Kohale tulid erinevad riigijuhid ja paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud. Verdi teoseid iseloomustavad: - meloodiarikkus - jõuline rütmika - meeldejäävad motiivid - laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Tuntuimad ooperid: "Oberto", "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth",
Lähenemas on valimised. Riigijuhid üritavad hääli saada, maksku, mis tahes. Tegelased : Savisaar, Ansip, Laar, valija ja Ansipi naine. Ansip: Kuule valijamees MINA olen valimind-mees. Valija: Tere, tere! Aga mul oli hoopis keegi teine mõttes valida. Ansip: Oi, aga kui sa mind valid, teen ma meie riigi nii ühtseks, et ta on kohe rikkuselt viiendal kohal. Valija: Aga miks mitte esimesel. Ansip: No jäägem ikka mõistlikkuse piiridesse. Valija: Ei ma valin parem Laari või Savisaare. Ansip: Kuule, aga ma luban sulle,et ...(kratsib pead ja pingutab midagi välja mõelda) eeee.... no mida sulle lubada....eeee.... (tuleb tema naine)... kuule ma annana sulle oma naise... no, nii kuuks ajaks. Ansipi naine: Ah, mida? Misasja?! Ansip: Oh, mis sa nüüd, see ju kõik meie riigi nimel Naine: (vaatab valijameest ülevalt alla) Nooo..... (aeglaselt ja meelitavalt)... kui just riigi nimel, siis, kuule valijamees anna oma hääl Ansipile, ma olen kuu aeg...
olnud nii kirju nagu Saksamaal, aga ka seal oli võitlus üsna terav. Üldiselt vaadates käsitletud riike arvan, demokraatlikud riigid olid poliitiliselt arenenumad, kuna nad olid enda poliitilise eluga paremal tasemel. Minuarust ei saa diktaatorlikke riike pidada arenenud riikideks, sest mõiste poliitiliselt arenenud kujutab minu arust riiki, kus hoolitakse eelkõige rahva heaolust ja laseb neil ka sõna sekka öelda. Aga kokkuvõtlikult arvan, et diktatuure oli vaja selleks, et suured riigijuhid saaksid teistele näidata, milleks nad võimelised on ja erineda suurest massist. Sest kui kõik riigid oleksid demokraatlikud, oleks elu küllaltki üksluine.
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas? Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ...
Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhtaja Johan Laidoner märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime ,,vaikiv ajastu". Uued riigijuhid lasksid koostada uuepõhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Pätis. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuks loeti Venemaad, abi aga loodeti saada ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt
oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi ka on mõelnud, kuidas tegutseda nii, et aastate pärast oleks inimestel stabiilne töökoht, majandus tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Minu arvates peaks igaüks meist panustama oma tänaste tegemistega tulevikku. Nagu on öelnud ka Inimesed peaksid suutma elada rahus ning sallivamas maailmas. Säilitades riigikorrana demokraatia saab iga valimisõigusega isik valida just endale meelepärased riigijuhid, kes edendavad meie majandust ning eluolu. Rahulolematuna riigi seisuga peame me ise võtma ette muudatusi, tänapäeval on ennast panustada lihtne kui riigikord on demokraatia. Nii võime olla kindlad, et vastutavad isikud on usaldusväärsed ning endal valitud. Võrreldes kuningavõimuga kus teada on, et võmule jääbki alatiseks vaid üks suguvõsa. Tuleviku heaolu nimel peaksime suutma säilitada rahvavõimu.
draamakirjanduse tippsaavutuseks. Mida on meil tänapäeval õppida kuningas Oidipuselt? Kõige tähtsam maailmas on ausus ja sõnapidamisoskus. Kuningas Oidipus hindas neid omadusi väga. Ta kuulutas välja, et otsib oma isa tapja üles ja karistab tapjat selle teo eest. Leides ennast isa mõrvajana ja oma emaga ühteheitnuna, oli ta aus ja tunnistas seda. Samuti karistas ise ennast, saates end maalt välja ja torgates silmad peast välja. Tänapäeval on väga vähesed riigijuhid ausad. See tuleneb sellest, et tänapäeva ühiskond on nii keeruline ja pigem negatiivne, et ausus muudab inimesed väga kartlikuks. Ükski riigipea ei taha, et riigi kodanikud kardaksid riigis elada. Sõnapidamisoskus on oskus, mis tänapäeva poliitikuid iseloomustavatesse sõnadesse ei kuulu. Probleem on kindlasti raskes majanduslikus seisus ja riigi kulude halvas arveldamises. Lahenduseks tuleks võtta õppust teistest riikidest. Hea riigijuht on armastav enda rahva suhtes
turgu väljaspool enese tsivilisatsioone. Väga võimsalt on end maailmakaardile toonud jaapani tsivilisatsiooni esindajad, kes võtavad väga edukalt osa maailmamajandusest. Head ärilised suhted võimaldavad usalduse tekkimist. Globaliseerumine poleks võimalik, kui iga tsivilisatsioon hoiaks omaette ja ei lõimuks teistega. Minu arvates on suured tsivilisatsioonide kokkupõrked veel ees. Eriti teravad kokkupõrked võivad toimuda siin samas Euroopas, kui riigijuhid ei suuda midagi ette võtta, et piirata islami immigrantide sisserännet. Ilmselt ei näe Euroopa ja islami tsivilisatsioonide lõimumist veel niipea, kuna neil kahel tsivilisatsioonil on traditsiooniliselt juba liiga erinevad ideoloogiad ja kultuur. Iga inimene võib kaasa aidata tsivilisatsioonide vaheliste konfliktide ära hoidmisele, olles ise sallivam ja vastutulelikum teiste suhtes. Mingil hetkel saavad Lääne tsivilisatsiooni esindavatel riikidel nt. USA-l
Hakkasid toimuma mitmed üleriigilised kampaaniad, näiteks nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine. See oli veel üks suur muudatus selle poole, et demokraatia taheti asendada. 1935 aasta märtsis keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit. Isamaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Avalikud tegevused olid võimatud, nii tekkis vapsidel mõte riigijuhid kukutada ning 8. Detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadusõjalased ming nad kaotasid oma populaarsuse valega, et nad tahtsid vägivaldselt oma võimu peale suruda. 1937 aastal kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu ning Pätsi isiklike suunitluste alusel võeti vastu põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Demokraatia oligi asendatud uue juhtimisviisiga ning
väikesearvulised üksused taanduma. Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?- Sest neid oli hea vastaste vastu kasutada. Millal tähistavad eestlased võidupüha?Miks?- 23.juuni,sest see on Võnnu vallutamise päev. Venemaa tõotas tunnustada tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Määrati kindlaks rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. 2. I PÕHISEADUS- kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust,lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937a. põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. 3. KOALITSIOONIVALITSUSED- Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski partei moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid
kohaliku elu parandamisse. Pärast kohtumisi tõdesid kõik, et selliseid kohtumisi on vaja. Et paremini noorte arvamust kõrgemate institutsioonideni jõuaks, viimegi noored kokku otsustajatega üle Tartumaa, sest ühtsuses peitub jõud. Idee korraldada noorte ja ametnike vahel "Osaluskohvik,, tuli Eesti Noorteühenduste Liidult, kes korraldas sellise ürituse Eestis esimest korda 2008. aasta kevadel, kus said kokku noored ja riigijuhid. Üritus kannab nime Tartumaa Osaluskohvik "Sõna Tartumaa noorele,,. Osaluskohvik on tulnud sellest, et ametnikud ja noored istuvad üheskoos laua taga nagu kohvikuski ja saavad mitteformaalselt maakondlike probleemide üle arutada. Osaluskohviku eesmärgiks on arendada diskussiooni noorte ja erineva tasandi otsustajate vahel. Kohvilõunal saavad kokku maavalitsuse esindajad, kohalike omavalitsuste juhid ning noored Tartumaalt ja Tartumaa Noortekogu liikmed.
viimased vastasid järgmise aasta septembris oma baasidega Kuuba saarel. Kuigi USA oli sunnitud kehtestama riigi sadamatele mereblokaadi, lahendati kriis, mis oleks võinud kujuneda ajaloo esimeseks tõeliseks tuumasõjaks, viimaks siiski erinevate kokkulepete ja kompromisside läbi. Võidurelvastumine polnud sellega aga lõppenud mõlemas suurriigis toimus endiselt pidev relvaarendus, seda kahtlemata isegi aegadel, mil omavaheline läbisaamine näis olevat suurepärane ning riigijuhid kaamerate ees suisa parimate sõpradena esinesid. Võib öelda, et kahe üksteisele justkui täiesti vastu käiva vaenupoole vaheline konflikt kulges pikale kestusele vaatamata üllatavalt humanistlikult ning ,,tänapäevaselt", ilma otsese verevalamiseta ning läbi kavalate diplomaatiliste nükete ja omavahelise kultuuri- ning teadusalase võistluse. Näib, et inimene on siiski võimalik ajaloost õppust võtma kaks suurt ilmasõda selja taga, ei soovitud enam kolmandat
Oidipus aus ja sõnapidaja mees. Kõige tähtsam maailmas on ausus ja sõnapidamisoskus. Kuningas Oidipus hindas neid omadusi väga. Ta lubas, et otsib oma isa tapja üles ja karistab tapjat selle teo eest. Kui ta mõistis, et tema ongi oma isa mõrvar ja oma emaga lapsi saanud, oli ta aus ja tunnistas seda. Samuti karistas ta ise ennast, saates end maalt välja ning torgates silmad peast. Tänapäeval on väga vähesed riigijuhid ausad. See tuleneb sellest, et tänapäeva ühiskond on nii keeruline ja pigem negatiivne, et ausus muudab inimesed väga kartlikuks. Sõnapidamisoskus on oskus, mis tänapäeva poliitikuid iseloomustavate sõnade hulka ei kuulu. Hea riigijuht on armastav enda rahva suhtes. See on asi, mida tänapäeval tuleks kõige enam kuningas Oidipuselt õppida. Oidipus arutas probleeme oma rahvaga. Näiteks oli puhkenud tema riigis katk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
