pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursugustest kodanikest nõukogu/riigiametnikud, Roomas aga olid riigiametnikud(magistraadid) ja nõukogu(senat) sagely nobiliteetperekondadest pärinevad rikkad ja tuntud plebedid või patriitsid 2. Rooma 3 tähtsamat riigiametit, nende ülessanded: *Konsul(2)-kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Rooma armed *Preetor(8)-võis konsulit asendada/juhtida sõjaväge,korraldas õigusemõistmist *Tsensor- kodanike loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine,valvasid ka kodanike elukommete järele. 3. Vabariikliku Rooma allakäik, 3 põhjust *vabariiklik kord põhines 2 eeldusel: 1)kodanikel pidi olema võimalus võtta osa
alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit.
sobis romantikutega Põhjalikud teadmised ja andekus kunstivallas, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi Elulugu Reisis palju Hispaanias ja Itaalias, kus töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel Prantsuse akadeemia liige Üks Merimee stiili iseärasusi on detaili väljendusrikkus. Ta pigem vihjab,kui rõhutab midagi. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga Vanemas eas õppis Mérimée ära vene keele ning tõlkis Puskini, Turgenevi ja Gogoli teoseid prantsuse keelde Teosed Juba oma esimese näidendikoguga ,,Clara Gazuli teater" saavutas Merimee tuntuse.Nagu romantikule kohane,debüteeris ta skandaalselt kasutades väljamõeldud autori nime Järgmises teos ,,Guzla ehk Valimik Illüüria luulet" sisaldas valdavalt Merimee enda loodud lõunaslaavi rahvalaulude ,,tõlkeid"
a) Rahvakoosolek Roomas puudus ühtne rahvakoosolek, rahvas kogunes erinevatel alustel eritüübilistele koosolekutele; võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2. Preetor (8) Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. 3. Tsensorid Korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele. 6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad.
Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Teosed eesti keeles · "Karl XI nägemus". Tõlkinud Karl Reitav sarjas Hirmu ja õuduse jutud, nr 7, Tartu 1917 · "Tamango" (novellid "Tamango", "Mateo Falcone", "Dzumaan", "Hispaania nõiamoorid"). Tõlkinud V. Vallaste. Loodus, Tartu 1929 · "Lokis: Leedu legend". Tõlkinud Karl Kirp. Olion / G
armastusromaaniga ning lisas üksikasjaliku käsitluse 16. sajandi tavadest. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829.aastal, mil ta avaldas oma esimese jutustuse ("Tamango"): tolle edu oli märkimisväärne. Looming 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ning kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853.aastal pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Peateos "Carmen" Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu
võitlesid omavahel mõjuvõimu pärast. Ajalehtedes ja ajakirjades vaieldi ja intrigeeriti. Iroonia ja satiir olid kõrges hinnas. Ja keegi ei osanud kirjutada vaimukamalt ja pilkavamalt kui Jonathan Swift. Poeetiline külg teda seejuures ei huvitanud, ta tahtis vaid sekkuda ja rünnata, osutada ebakohtadele ja neid parandada. Temast sai esimene poliitilise partei pressiesindaja. Kaasaegsete kirjelduste järgi tema mõjuvõim üha kasvas. Aga poliitiline ladvik maksis Swiftile kätte. Riigiametit, mille poole Swift visalt püüdles, ta ei saanud. Talle anti mõista, et ta on kõigest vilets iirlane, kel ei ole kõrget seisust ega varandust. Pärast kodumaale naasmist asus küllalti austusväärset kiriklikku ametit pidav, aga kibestunud Swift vasturünnakule. Üha õelamates satiirides piitsutas ta impeeriumi kurnajalikku Iirimaa-poliitikat. Kõik kirjutised ilmusid anonüümsetena, kuid kõik teadsid, kes oli nende autor. Swiftist sai mõjukas poliitiline figuur, Briti
Keegi ei tea täpselt, mis sajandil ja ajal ta elas, seda vaid oletatakse. KONTROLLTÖÖ NR 2 Vana-Rooma 1. Nimetage 2 Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Ateena. 2) neil olid erinevad usundid ja jumalad 2. Nimetage 3 Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded. 1) Magistraadid- rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud 2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid 3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge
jutustuse Mérimée hindas alati loogilist mõtlemist,kuna kasvas voltäärillikus vaimus. Ta ei lasknud tunntel üle ääre voolata,sest oli liiga skeptiline selleks. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puškinit, Gogolit ja Turgenevit. Looming: "Carmen","Pärtliöö","Karl XI nägemus","Etruski vaas", "Sinine tuba" Charles Dickens (7. veebruar 1812 Inglismaa Portsmouth Landport – 9. juuni 1870 Gads Hill Place) oli inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja.
heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda. b) Senat ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks.
2. Ühiskonnakorraldus Asteekidel oli 20 suurt suguvõsa - calpulli´t, mis olid jagatud 4 fraatriasse. Igale fraatriale kuulus üks Tenochtitlani kvartalitest. Oli kaks põhiklassi: tecutli (isandad) ja macehualli (töötajad). 1Tecuhtlid oli kõrgaadel ja riigiametnikud, kes olid maksudest vabastatud ja said elamu, toidu ja teenijaskonna oma alamatelt. Nad võisid kanda ka aadlitiitlit tzin. Tecuhtlite päritavat seisust nimetati ka pilli - "pojad". Pilli´d, kel polnud riigiametit, olid varanduseta. Hüvesid andis ainult riik ja selle kaudu alam klass ainult ametnikele. Eraomandus puudus. Suguvõsasid esindas riigi ees vahemeestest (tlatocan - "kõnemees") koosnev nõukogu, kes formaalselt valis ka 6 kõrgeimat ametnikku, sh tlacatecuhtli (ülemvalitseja ja sõjaväe juhataja). Tegelikult olid need ametikohad päritavad. Tlacatecuhtli asetäitja siseasjades ja riigi ülemkohtunik oli cihuacoatl (tõlkes "madunaine").
heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda. b) Senat ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks.
Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus). Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Kõik ametnikud olid kollegiaalsed, st. kõigile ametikohtadele valiti kaks inimest, enamasti üheks aastaks. Tasu nendel kohtadel ei makstud, riigi teenimine oli auasi. Seega said riigiametit endale lubada ainult jõukad kodanikud. Magistraadid olid (alates kõrgeimast): Konsulid juhtisid eelkõige sõjaväge. Preetorid õigusemõistjad, aga neil oli õigus asendada vajadusel konsuleid Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, loendasid rahvast, koostasid senaatorite nimekirjad. Diktaator võidi senati poolt piiratud ajaks määrata, kui riiki ähvardas tõsine oht
htm 24 M, Pärna. Op cit. 25 Ibid 13 Kuninga ärasaatmisega ei saavutanud riik hetkega demokraatlikkust - see kujunes aegamööda. Muudatused hakkasid toimuma peale plebeide ülestõusmist ja ähvardust linnast lahkuda või ähvardust loobuda riigikaitsest. Peale seda said nad endale õigused, mis olid ainult patriitsidel. Nendeks olid näiteks õigus abielluda patriitsiga, millega kadus sakraalne takistus pidada riigiametit ning said ühe konsuli koha. Tähtsaim reform lihtrahva jaoks oli Rogationes Liciniac Sextiae,millega alandati maksusid, kustutati võlad, anti plebeidele maad ja anti õigus valida üks konsul enda hulgast. Sama reformiga said plebeid õiguse pääseda preetori ametisse ja aastal 350 eKr valiti üks tsensor plebeide seast. Plebeide rahavakoosolekud saavad üldise jõu ning 200 aastaga said nad endale pea samaväärsed õigused patriitsidega.26
notariks saamise korrast ja notari vastutusest. 1. Notarite õiguslik staatus 1. 1 Notari õiguslik staatus Eestis Notari tegevust ja notari õiguslikku seisundit reguleerib alates 1993. aastast notariaadiseadus. Vastavalt seadusele on notar füüsiline isik, kellele seadusandja on usaldanud tõestamistoimingute ja mitmete muude õiguskindlust tagavate ülesannete täitmise pädevuse. Notariaadiseaduse 1993. aasta redaktsioonis on notar isik "kes peab riigiametit 37 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.notariat.ru/news/news_2667_2.aspx 19 vabakutselisena". Alles 1998. aastal viidi sisse muudatus, mille kohaselt sai notarist riigiametit pidav sõltumatu isik.38 1.1.1 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja Notari tegevust ja notari õiguslikku seisundit reguleerib alates 1993. aastast notariaadiseadus.
arvestatv riik. Teine abielu oli Natalja Narõskinaga. 4 Fjodor III 1661-1682 Tsaar 1676-1682. Miloslavskite mõju all. Arukas, ent väga haige. 1682 viis läbi reformi, millega kadus bojaaride õigus mis tahes riigiametit endale nõuda. Ivan V 1666-1696 Tsaar 1682-1696. Miloslavskaja poeg. Vaikne ja vaga, aga usinalt tegi lapsi. Reaalselt valitses 1682-1689 ta õde Sofja Aleksejevna (1657-1704) koos oma armukese vürst Vassili Golitsõniga (srn. 1714), seejärel Narõskinid ja Peeter I.
Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema org ühiku moodustab ametikoht, org õiguslikult on ametikoht ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Riigihaldusorganite liigid Riigi kui halduse kandja organid keskhaldusorganid (president, valitusus, ministeeriumid, riigiametit, ametid ja inspektsioonid ja struktuuriüksused kohtadel) ja kohahaldusorganid (maavanemad) teostavad vahetut riigihaldust. Halduse organisatsiooniline süsteem H org pädevuse, piiritlemise ja teostamise põhialuseks. · Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks subordinatsiooni ehk alluvussuhted, millega on tegemist siis kui kõik vastava h kandja organid asuvad üksteise suhtes subordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt org
· Otsekohene, lihtne ja aus · Tohutult populaarne kuju ! Jackson presidendina · Presidendi- ja täitevvõimu kasvatamine valitsuse ja kongressi arvel · Ei austanud kongressi ega ülemkohtu otsuseid, kuna oli saanud volitused otse rahvalt · ,,Kuningas Andrew" soosis räigelt oma mõtte- ja blokikaaslasi Sisepoliitika: · ,,spoils system": ,,to the victor belongs the spoils" · President paneb föderaalriigi tasemel ametisse oma partei mehed · Riigiametit võib pidada iga üks, oluline poliitiliste vaadete õigsus · Populismi poliitiline taust: meesvalijaskonna märkimisväärne laiendamine · Uutes osariikides on enamasti meeste üldine valimisõigus (alustaja Vermont 1791) ja välja jäid lõuna neegerorjad USA PARTEIDE ARENG 1789-1861 PUUDUV OSA !!!!! · Näiline vastuolu selles, et demokraadid pooldavad orjust (kuna küsimuse üle otsustamine on iga osariigi demokraatlik õigus) · 19 saj
sündmuste ahel või isik), kommentaarivormi (nt Caesar) ja etnograafilist ajalooproosat (Tacitus). 132. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? Cicero 133. Iseloomusta lühidalt Liviuse ajalookirjutuse põhimõtteid. Livius oli ainus tuntud Rooma ajalookirjanikest, kes ei pidanud oma elu jooksul ühtki riigiametit ja kel puudus seega tegelikult praktiline kogemus. Tema peateoseks on ,,Täielik Rooma ajalugu", mis on kirjutatud umbes viiekümne aasta jooksul. Ta oli enam kirjanik kui ajalooteadlane: ei uurinud arhiivides, ei tutvunud muististega, tema allikaks olid varasemad teosed (nii ladina- kui ka kreekakeelsed). Niisiis ei kogunud niivõrd materjale kui kirjutas narratiivi. Ta jättis välja eel- ja järellood, keskus dramaatilisele kulminatsioonile.
nõustu. Friedrich II Haldus- ja Ühiskonnapoliitika · Uudne joon riigiideoloogia sidumine valgustuse inimlikkuseideoloogiaga (nt. õigusreformid) · Samas jätkas oma isa poliitikat: tugeva riikluse arendamist · Koondas võimu täielikult enda kätte · Paraleelselt arendas moodsa bürokraatia ja korrastatud õigussüsteemiga absolutistliku riigi · Tsentraliseerimine: nt uued keskametid · Riigiametit pole võimalik osta · Põhimõte: Kõik seisused peavad riiki (mitte kuningat!) teenima 1. Kuningas valitseb ainuisikuliselt nõunike ja sekretäride abil ja jälgib ja kontrollib isiklikult kõike. · Iga-aastased kontrollreisid maakondadesse: Riigiametnike töömoraal ja riigitruudus · Hoolekandeküsimused · Aktiivne kultuuripoliitika 2. Aadel (Mõisnikud,junkrud) · Andis ohvitserid ja kõrgemad riigiametnikud riigi teenistusse.
Keiser saatis Soome parlamenti korduvalt laiali ja ei kinnitanud selle otsuseid. Teine venestusperiood (1908-1914/17) Teine venestusperiood nullistas Soome parlamendi võimu. 1908.a. määrus: Soome asjade esitlemine peab käima läbi Vene riigiorganite enne keisrile esitamist. 1910 üleriikliku seadusandluse seadus: sisuliselt uus Veebruarikuu manifest. 1912. Võrdõiguslikkuse seadus Soomes võivad pidada riigiametit ka venelased, kel pole Soome kodakondust (senat venestus ja soomlaste boikott). 1914 Soome täielik venestusplaan, mis ei teostunud I MS tõttu. Ei toimu haritlaskonna katkestust! 20 Populatsiooni areng põhjamaades 19.sajandil Arengujooned: Plahvatuslik (maa)elanikkonna juurdekasv! Areng algas 18.sajandi II poolel ja jätkus raugematu hooga 1870. aastateni. Traditsioonilise talupojaühiskonna lagunemine
tühjus. Tirso Don Juan kõik kaob jäljetult temasse. On nö ,,none", tühi. Näidendi finaalis lahendab asja kõrgem jõud see jõud, mille vastu ta astus mitte inimlik kohus. Titanismi idee kokku varisemise strateegia mis kasu on titaanidest, kui nad ei ole enam ,,inimesed". 4) Calderóni elu ja looming. 1600. aastal sündis, isa oli keskmist kätt aadlik aga vaesunud, oli sunnitud pidama ka riigiametit kuningliku riigivara ametlik sekretär. Ema oli flaamlanna ja ka aadli soost Calderon siis puhas aadlik (võrreldes Lope ja Tirsoga). 8 aastaselt juba pandi jesuiitide kooli. Ema suri kui ta oli 10 aastane, 5 aastat hiljem sureb ka isa. Siiski, pärast isa surma läks Salamanca ülikooli, lõpetas juristina 18 aastaselt. Oma elus juristina aga ei töötanud. Esimese näidendi kirjutas 13 aastaselt. 20 aastaselt osales ühel Madridi luulekonkursil, kus Lope de Vega
Eesti õiguskorras on see uus nähtus, kui mitte arvestada kogemust, mis pärineb kolmekümnendatest aastatest. Nõukogude õigussüsteem kui totalitaarse riigi õigussüsteem midagi sellist ei tundnud. Seoses notariaadiseaduse vastuvõtmisega võib kehtiva õiguse baasil tuua ka esimese näite. Notariaadireformi sisuks oli üleminek riiklikult süsteemilt nn. ladina notariaadi mudelile. Nimetatud seaduse § 3 1. lõike kohaselt on notar isik, kes peab riigiametit vabakutselisena ning täidab notariaadi ülesandeid, tehes notariaaltoiminguid. Toodud sätte sõnastus ei ole õnnestunud, eriti konstruktsioon "peab riigiametit vabakutselisena". Kuid sellele vaatamata asja sisu ei muutu. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik, kellele riik annab seadusega üle teatud ülesannete teostamise õiguse ja kohustuse. Vastavas ulatuses teostab riik tema tegemise üle ka järelevalvet, s.t. kontrollib seaduste ja muude õigusaktide järgimist ning 39
Eesti õiguskorras on see uus nähtus, kui mitte arvestada kogemust, mis pärineb kolmekümnendatest aastatest. Nõukogude õigussüsteem kui totalitaarse riigi õigussüsteem midagi sellist ei tundnud. Seoses notariaadiseaduse vastuvõtmisega võib kehtiva õiguse baasil tuua ka esimese näite. Notariaadireformi sisuks oli üleminek riiklikult süsteemilt nn. ladina notariaadi mudelile. Nimetatud seaduse § 3 1. lõike kohaselt on notar isik, kes peab riigiametit vabakutselisena ning täidab notariaadi ülesandeid, tehes notariaaltoiminguid. Toodud sätte sõnastus ei ole õnnestunud, eriti konstruktsioon "peab riigiametit vabakutselisena". Kuid sellele vaatamata asja sisu ei muutu. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik, kellele riik annab seadusega üle teatud ülesannete teostamise õiguse ja kohustuse. Vastavas ulatuses teostab riik tema tegemise üle ka järelevalvet, s.t. kontrollib seaduste ja muude õigusaktide järgimist ning 39
annaabi.ee 
