Ülesanne Teile tutvustab oma ettevõtet ja selle tegevust ettevõtja. Ettevõtte külastuse tulemusena tuleb täita järgnev vaatlusleht. Mis on ettevõtlus? Revalia Impex OÜ. Kes on ettevõtja? Andres Turro ja Tarvo Ottmaa. Milline on ettevõtte juriidiline tegutsemisvorm ja nimi? Kvalitseetset pehmemööblit valmistav firma. Firma juriidiline nimi on Atto Collection. Millised on ettevõtte põhitegevusalad? Diivanite, nurgadiivanite, mooduldiivanite, tugitoolide kui ka tumbade valmistamine. Millises arenguetapis on ettevõte käesoleval ajal? Areng on olnud hea. Viimasel aastal oli kasum väikesem kui tavaliselt, sest firma kolis
raharendile ja sellega seoses osta päriseks talusid. Eesti maale kujunes peremees ja peremees pidi talu majandamise kõrval olema ka haritud ja kultuurne. Raske on ülehinnata ajalehtede ,,Perno Postimees'' või hiljem ,,Eesti Postimees'' ning ,,Sakala'' tegevust rahva koondamisel ning meelsuse kujundamisel. Ärkamisaja märgina on põhjapaneva tähendusega laulu- ja mängusetside teke. Neist esimese, ''Revalia'' sünniaastaks on 1863, Tartu ,,Vanemuine'' ja Tallinna ,,Estonia'' asutati 1865. aastal. Kui 1863. a. asutatud eesti seltsi ,,Revalia" laulukoor hakkas kontserte andma Tallinna Lähedastes kirikutes, tekkis kohapealsete lauluhuviliste seas mõte oma laulukoori asutamiseks. Nii oli see ka Jüris. Pärast üht ,,Revalia" kontserti 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust
18. sajandi alguses koos neegerorjadega. 1940. aastate alguses oli foktrott kindlalt kõige populaarsem tants. Hiljem hakkas fokstrott arenema kahes suunas: aeglasem aeglane fokstrott ja kiirem quickstep. Pärit on fokstrott Põhja-Ameerikast, loojaks peetakse Harry Fox´i, kes kasutas seda tantsu oma etendustes.Tantsu esitati esmakordselt 1914. aastal. Standardtantse saab õppida näiteks Revalia Tantskoolis, mis on Eesti vanim võistlus- ja seltskonnatantsu kool. Tantsukoolis on võimalik täiendada enda oskusi nii täiskasvanutel kui ka lastel. Saadest ,,Tantsud tähetedega" on tuntud treenerid Revalia Tantsukoolis: Martin Parmas, Kaisa Oja, Olga Kosmina ning saate züriiliige Merle Klandorf. Revalia Tantsukool asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ning Elvas. Pidu kui rituaal Peod ühendavad sadu ja tuhendeid inimesi, kes kannavad tantsupidude traditsiooni kui
Eestlaste kultuurielu hingeks oli Johann Voldemar Jannsen(1819 1890),kes Pärnust tartusse asus 1869.a. 1864.a. Tartu Postimehe veergudel propageeris Jansenn mitmehäälset laulu,avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe eesmärgina laulupeo korraldamist,,50 aastase priiuse puhul". Õpetatud Eesti Selts Õpetatud eesti selts Annab tunnistust kultuurilise eneseteadvuse kasvust. Asutatud Tartus 1838.a. Regulaarselt ilmuv ajaleht Perno postimees (1857), toimetaja Johann Voldemari Jannsen Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" ja ,,Viru lauliku laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus
Võistlustants Mis see on? · Võistlustants ehk tantsusport on paaris spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. · Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep.
It has been also suggested that in the context the meaning of linda in the archaic Estonian language, that is similar to lidna in Votic, had the same meaning as linna or linn later on meaning a castle or town in English. According to the suggestion nisa would have had the same meaning as niemi (meaning peninsula in English) in an old Finnish form of the name Kesoniemi. After the Danish conquest in 1219 the town became known in the German, Swedish and Danish languages as Reval (Latin: Revalia). The name originated from (Latin) Revelia (Estonian) Revala or Rävala, the adjacent ancient name of the surrounding Estonian county. The origin of the name "Tallinn(a)" is certain to be Estonian, although the original meaning of the name is debated. It is usually thought to be derived from "Taani- linn(a)" (meaning "Danish-castle/town"; Latin: Castrum Danorum) after the Danes built the castle in place of the Estonian stronghold at Lindanisse. However, it could
Torma pasunakoor, dirigent Adam Jakobson. Väägvere pasunakoor, dirigent David Otto Wirkhaus. 5.Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline? Väägvere Taavetiks kutsuti David Otto Wirkhausi. See mees on Eesti kultuuriloos oluline, kuna ta aitas luua umbes 100 orkestrit üle Eesti ning teda nimetati pasunakooride isaks. 6.Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid? Nimeta need (5) 1863 Tallinnas „Revalia“; 1865 Tallinnas „Estonia“; 1865 Tartus „Vanemuine“; 1878 Pärnus „Endla“; 1920 Viljandis „Ugala“. 7.Millega tegeldi laulu- ja mänguseltsides? Tegeleti näiteks laulmisega, näitlemisega, peeti kõneõhtuid, mängiti pilli. 8.Kellel ja miks tekkis laulupidude korraldamise mõte? Korraldamise mõte tekkis Johann Voldemar Jannsenil, kuna ta sai aru, missugust rahvast liitvat mõju võib avaldada ülemaaline kooride ühisesinemine. 9
aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud ,,Revalia" ja 1865. aastal ,,Estonia" ning ,,Vanemuine". Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. ,,Ärkamine" toimus kõikjal: rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaa-armastust jmt. Sakslaste rahvusteadvuse tõus tõi Baltimaades omakorda kaasa suurema vahetegemise maarahvaga ja selle põlastamise. Jannseni ja teiste ärksamate tegelaste poolt kasutusele võetud nimetus ,,eesti rahvas", samasuguste lauluseltside
Et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste lähedaste keskuste turg, oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi 1899. aastal laiendada omanike ringi ning asutada Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtte omanikkonda kuulus kogu kohaliku aadelkonna finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piiritusevabrikantide Rosenitega. Ettevõtmine kandis edu ja juba 1900. aastal pruuliti Sakus 203 800 pange õlut, kui tollane peamine rivaal Revalia (endine Pfaff) suutis samal aastal toota vaid 153 000 pange. Saku jõuline areng viis Tallinna viimase õlletehase Revalia uste sulgemiseni 1911. aastal. Pärast seda ei ole Tallinnas enam õlletehast olnud. Saku Õlletehasest oli tõusnud monopoolsesse seisu Tallinnas ja Harjumaal. Siis aga algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes
24. Valga Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 25. Haapsalu Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 2 26. Paide Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 27. Tartu Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 28. Harju Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 29. Nordpank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 30. Viljandi Kommertspank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 31. Revalia Pank 32. Põhja-Eesti Aktsiapank- ühendati Balti Ühispangaga Põhja-Eesti Pangaks. 33. Narva Pank 34. NSVL Ehitus-Tööstuspank 35. Eesti Tööstuse Arengu Pank (Esttexpank)- Ühines Eesti Sotsiaalpangaga. 36. Eesti Sotsiaalpank 37. NoWe Pank 38. Rahvapank (Põlva Maapank)- Liitus Virumaa Kommertspangaga. 39. Keila Pank- Liitus Virumaa Kommertspangaga. 40. Raepank- liitus Eesti Forekspangaga. 41. Eesti Maapank- liitus Virumaa Kommertspangaga, mis vastavalt aktsionäride otsusele
even more devastating. Only the walls of the church survived the whole wooden interior and the library burned down and even the arches and carved stone details suffered some damage. King Charles XI held a nationwide collection of donations in Sweden, the nobility of Estonia added their share and this enabled to restore the church in only two years. T ä h e p õ l d, Kadri. 2005. Giidi käsiraamat: Vanalinn. Tallinn: Ecce Revalia Legend Tallinn also had a Don Juan of its own once; his name was Otto Johann Thuve. He was an outgoing man, loved to eat and drink, and his title of nobility unlocked the hearts of many a woman for him. Before passing away, he repented of his sinful life and asked his kin to bury him next to the main portal of the church. All church-goers would then step over his gravestone and his sins would be redeemed. P o r g a s s a a r, Kristina; A l j a s, Eva-Grete; K u u s k e m a a, Jüri
Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, mille idee algataja, peamine elluviija ning üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teiseks üldjuhiks oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldamiseks taotleti luba Balti kindralkubernerilt, et pidada
edasi hakkas ilmuma ka trükitud kogumikke, mis sisaldasid koraale. Tekkis kaks õpetajate seminari. 1) Valga õpetajate seminar Janis Cimse. Ta oli lätlane. Sealt on pärit esimesed heliloojad, kes olid asjaarmastajad: Kunileid, Friedrich August Saebelmann (Kunileidi vend)(,,Ellerhein", ,,Kaunimad laulud"), Aleksander Eduard Thomson (,,Kannel") Laulu- ja mänguseltsid · Kõige esimene lauluselts tekkis 1865, mille nimi oli Revalia. See tekkis Kaarli kiriku juurde loodud meeskoorist. See ei tegutsenud väga pikalt. · Tallinnas Estonia · Tartus Vanemuine kõige mitmekülgsem. Korraldasid esimese laulupeo. See oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndale aastapäevale. · Viljandis Koit · Narvas Ilmarine · Pärnus Endla Seal tegeleti eelkõige koorilauluga, hiljem ka lavastati näidendeid. Esimene laulupidu Pealtkuulajaid oli umbes 50 000
,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega. Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas. Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool. Selle kõrval kujunesid muusikakeskusteks ka Põltsamaa ja Torma. Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus) pasunakoorid. 1865 Tallinnas I lauluselt ,,Revalia".Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad, Kunileid, Saebelmann, Thomson. Muusika ja laul olid tema jaoks olulised. Käsitsi kirjutati noote ümber. Olulisel kohalid olid laulu- ja mänguseltsid.1865 ,,Estonia" Tallinnas ja ,,Vanemuine" Tartus, ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas, ,,Endla" Pärnus
laulutaadiks kutsutud koorijuhi ja helilooja kuju ning mitmetel kooridel on kujunenud traditsiooniks laulupeo proovide aegu vähemalt üks laul Ernesaksale isiklikult ette kanda. Muusika ja ühislaulmine on eestlatele juba aegade algusest suurt rolli mänginud: laulu saatel hariti mõisamaid, lauluga marsiti lahingusse, lauluga anti hoogu ärkamisajale, laulva revolutsiooniga võitlesime kätte oma vabaduse. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud Revalia ja 1865. aastal asutatud Estonia ning Vanemuine. Esimene üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldajaks oli meestelauluselt Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode .
1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal toob Jannsen eeskujuks Sveitsi: "Zürichi linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid. Mu meele teeb haigeks, kui selle peale mõtlen, kui vaesed meie laulu poolest oleme!". Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud "Revalia" ja 1865. aastal "Estonia" ning "Vanemuine". Peeti ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) ja mujal. Luba laulupeo korraldamiseks hakati Peterburi võimudelt taotlema juba kaks aastat varem. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu" Kirjaoskuse areng
Peamisteks Tere AS-i poolt toetatavateks valdkondadeks on tervis, sport ja kultuur. Tere toetab: Tervis: tervisepäevad ja -konverentsid, koostöö perearstide, kaalujälgijatega. Sport: Eesti Olümpiakomitee, suusataja Jaak Mae ja CFC Suusakool, Eesti Käsipalliliit, käsipalliklubi Chocolate Boys, Viljandi HC ja Põlva Käsipalliklubi, rallisõitja Urmo Aava, Palladium Cup, Maijooks, Eesti Tenniseliit ja Maret Ani Kultuur: Eesti Meestelaulu Selts, Revalia Lauluselts. Valio Eesti on 1992. aastal asutatud suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid, mis toodab ja turustab peamiselt Lõuna-Eesti farmide piimast valmistatud värskeid piimatooteid ja juustusid. Valio Eesti täiendab oma tootevalikut igal aastal, kokku toodab ettevõte üle150 erineva piima- ja juustutoote. Valio Eesti piimatooteid leiab nii Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Rootsist kui Itaaliast
Et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste lähedaste keskuste turg, oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi 1899. aastal laiendada omanike ringi ning asutada Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtte omanikkonda kuulus kogu kohaliku aadelkonna finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piiritusevabrikantide Rosenitega. Ettevõtmine kandis edu ja juba 1900. aastal pruuliti Sakus 203 800 pange õlut, kui tollane peamine rivaal Revalia (endine Pfaff) suutis samal aastal toota vaid 153 000 pange. Saku jõuline areng viis Tallinna viimase õlletehase Revalia uste sulgemiseni 1911. aastal. Pärast seda ei ole Tallinnas enam õlletehast olnud. Saku Õlletehasest oli tõusnud monopoolsesse seisu Tallinnas ja Harjumaal. Siis aga algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Seejärel õlletootmine jätkus, samuti tihenes järjest
eestlasteseas. fudamisi asutati lauluseltse:Liedertafel (1844, piisivalt tegutsema Simunas(1866),Hiiumaal (1867). hakkas 1854), Reualer wrein fiir Miinnergesaag(Thllinna Meeslaulu Selts, 1849), venelauluseltsGusli(1860),esimeneeestilauluselts Revalia(1863),Estonia(1865). 2 4 Linnade muusikaelu19. sajandi II poolel oli elav.ia mitmekiilgnc. Pdrnust, Rohkestikiis Eesti suuremateslinnades nimekaid kiilalissoliste.Tihedamini kui 'lallinna
· Torma pillikoor ja laulukoor; neljahäälne laul; kanti ette osi Mozarti Reekviemist; A. Jakobson · Põltsamaa 1847 a. esimene eestikeelne ilmalik laulukogu (Hörschelmann) · ,,Mönned armsad laulud" saksa keelest tõlgitud laulud · Wilberg tema juhtimise all kanti ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli ,,Messiasest" · 19. saj teisel poolel palju koore, asutati palju lauluseltse · 1865 a. Revalia esimene lauluselts · 1865 a. Estonia Kuulamine · ,,Uni tule silma sisse" (äiu-äiu /.../ uni tule /.../ kägu sisse /.../ lapse silma sisse /.../ kui ei anna uut kuube) · ,,Une sulased" (ta astu sisse akenast /.../ kuku lapse kulma peale /.../ maga jalga poisika /.../ kena kimbu keskeella) · ,,Kasvab karjaseks" · Raimond Valgre ,,Need vanad armastuskirjad" · mardilaul Kuusalu kihelkonnast
lk. 42-53. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eestlaste kultuurielu hingeks, kes musikaalse inimesega oli varasemalt juhatanud ka koore Vändras ja Pärnus ning kaasa löönud Pärnu saksa lauluseltsis. Jannsen tegi kogumikud “Sioni-Laulo-Kannel” ning “Eesti Laulik”, mis said rahva seas väga populaarseks ning aitas kaasa eestlaste seas lauluharrastuse arengule. Jannsen rajas ka meeslauluseltsi Vanemuine (Tartus, 1865) ning paar aastat enne seda oli loodud juba esimene lauluselts Revalia. Laulupeo (1869a.) kavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu, millest suurem osa pärines saksa heliloojatelt (kuid eesti keeles). Ettekandele tuli ka F.Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning K.Collani “Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa”. Eesti muusikat esindasid veel kaks eesti laulu - A.Kunileid “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani”. Samuti esitati laulupeol vene riigihümn. Ühendrkoorid olid juhatatud J.V. Jannseni ning A.Saebelmanni poolt, puhkpillid D
hulgas, tantsuspordi kandepinna laiendamine, sportliku taseme tõstmine ja sportimiseks, võistlemiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes. Võistlustantsu klubid Eestis: Danceland Võistlustantsuklubi lastele, Esperanza Tantsuklubi, Kreedo Dance Eduard Korotini Tantsuklubi, Kristine Esko-Veskimäe Tantsukool NOVE Tantsusport, Laguun Tantsukool, Mambo Tantsuklubi, Revalia Tantsuklubi, Sinilind Tantsuklubi, Stiil Tantsuklubi, Tango Tantsuklubi, Kee Tantsuklubi ja Taela Tantsukool. Hip-Hop tants Hiphoptants on hip-hopi nimelise muusikastiili järgi tantsitav tants, mis kujunes välja eeskätt Põhja-Ameerika suurlinnade tänavatel. See tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist. Levinud on kahe tantsija
puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat Klaster- kobarkooskõla, mis on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts Eesti esimene: Sümfooniline teos autoriga- Rudolf Tobias avamäng “Julius Caesar” Keelpillikvarteti autor- Rudolf Tobias Laulu ja mänguseltsid (asutamise aasta)- Revalia (1863) Algupärane ooper autoriga- Miina Härma “Murueide tütar” Ballett autoriga- Eduard Tubin “Kratt Kõrgemad muusikakoolid (koht, aasta)- 1919 Tallinna Kõrgem muusikakool ja Tartu Kõrgem Muusikakool (, 1922 Valga muusikakool)
hulgas, tantsuspordi kandepinna laiendamine, sportliku taseme tõstmine ja sportimiseks, võistlemiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes. Võistlustantsu klubid Eestis: Danceland Võistlustantsuklubi lastele, Esperanza Tantsuklubi, Kreedo Dance Eduard Korotini Tantsuklubi, Kristine Esko-Veskimäe Tantsukool NOVE Tantsusport, Laguun Tantsukool, Mambo Tantsuklubi, Revalia Tantsuklubi, Sinilind Tantsuklubi, Stiil Tantsuklubi, Tango Tantsuklubi, Kee Tantsuklubi ja Taela Tantsukool. Hip-Hop tants Hiphoptants on hip-hopi nimelise muusikastiili järgi tantsitav tants, mis kujunes välja eeskätt Põhja- Ameerika suurlinnade tänavatel. See tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist. Levinud on kahe tantsija duellid, kus võisteldakse osavuses ja väljendusrikkuses
Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide Spordihallis, Paide Avatud Noortekeskuse, Paide Ühisgümnaasiumi, Paide Ujula ja Paide Võimla ruumides. Välialadega tegelemiseks on olemas Paides kaks täismõõtmetega jalgpalliväljak Paide Ühisgümnaasiumi staadioni ja selle kõrval oleva kunstmuruga jalgpalliväljaku näol, kõikidele spordihuvilistele.
seltside asutamine ja nende tegevus. Eeskuju saadi baltisaksa seltsidelt linnades. Seltsid esindasid Eesti ühiskonnas uut nähtust: kodanikuühiskonna algete kujunemist ja rahvusliku identiteedi loomist. Isetegevus seltsides oli oluliseks vastukaaluks venestusele ning kasvatas aktiivsete inimeste oskusi ühiskondlikuks tegevuseks ja seltskondlikuks suhtlemiseks, millega levis uus käitumiskultuur ka eestlaste hulka. Vanimad seltsid olid laulu- ja mänguseltsid (,,Revalia" 1863, ,,Estonia" 1865, ,,Vanemuine" 1865). Üheaegselt hakati asutama põllumeeste seltse. Uutena lisandusid karskus- ja tuletõrjeseltsid, hiljem spordiseltsid. Tartu põllumajandusnäitused 1858 aastal Tartus Bürgermusse seltsimaja saalis ja aias peetakse esimene ulatuslikuma programmiga põllumajandus-ja käsitöönäitus Baltimail. Sellel osaleb 192 väljapanijat 700 eksponaadiga. Osavõtjate hulgas on ka 85 talupoega, peamiselt Lõuna-Eestist
UELN 24.01.2003 233002100369097 18.08.00 - 142-160-17,0 ARAMIS Peatõuraamat AROON 656E 719 E 12.10.2001 1983 hall RISTITEE TALU Käina vald sünd.09.05.98 REVALIA E Hiiumaa hall Gen.eksp. tel.5083642 nr. 307 1993 tumekõrb Koit Tikk UELN 24.01.2003 233002100403398 17.08.01 - 146-182-19,0 AHTOS 755 Peatõuraamat AROON 656E HANNA TREIKELDER
nihkeid. Jannsenite kodu oli avatud kõigile. Algab uus seltskondlik läbikäimine. Peamiseks suhtlejaks saab Lydia Jannsen Koidula. Seal taheti olla ja seal ka palju viibiti. Seda kohta hakati nimetama Koidula salongiks, kus intellektuaalid koos käisid. 08.12.2009 Koidula salongil oli üsna suur tähtsus rahvusliku liikumise tegelased, kes Tartusse sattusid, viibisid seal. Seltsielu oli mujalgi 1863. aastal alustas Tallinnas, küll vaimulikes raamides, seltsinguna tegevust Revalia, mida vedas Kaarli kiriku toonane pastor Wurmberg. Võimude jaoks oli tegemist vaimuliku ühendusega, kuid arendati rahvuslikku asja. Paar aastat hiljem mindi ametlikult laiali, tegutseti esialgu põranda all edasi, 1865. aastal asutati Estonia Selts. 1865 paneb Jannsen aluse laulu- ja mänguseltsile Vanemuine. Laulupeo ideed juba liikusid. Vanemuine oli esialgu haritlastest eemale jäänud, peamiselt linna töölised ja teenistujad, üsna kiiresti hakkas
annaabi.ee 
