Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid....
alates 2.-3. sajandist. muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena * Kahe tõe teooria: teoloogia ja filosoofia tõed on teineteisest sõltumatud: teoloogia- ilmutus; filosoofia- ilmalik. Retrospektiivsus *mis oli enne, näis õigem ja tõesem. *Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede
hierarhiline? a) Dualistlikus maailmakäsitluses vastandatakse hea ja halb, aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet
10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant B 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted
1453 on esimene pakkumine. Pea tuhat aastat. 1517 protestantism, kristuse põhivorm 1640 Oliver kombel Keskaja filosoofia põhilised tunnusjooned: 1.) Väga tihe seos religiooniga Teotsentrism jumala kesksus. creatio kõik on loodud jumalast, kreotsonism. Ka riik . Avitar dei jumala riik ( jumla riik on hea ) Kivitas terraan - maapealne riik. (sõjad, vägivald, halvad valitsejad) Väljendub providentselt, ettenägemine. Keskaegse retrospektiivsus. Iseloomulik on tagasipööratus. Byblos Evangeelium hea sõnum, selle sõnumi kuulutamine, piiblis on evangeelium teos jeesusest. (4) Markkuse, luca, Matteuse, johannes. Piibli tõlgendajad hermeneutika, igasugune tõlgendamine. Eksegeetika- piibli tõlgendamine, kirikuisad tegelesid sellega, Pater patristid ehk kirkuisad, keskaegne filosoofia on patristimine, Skolastiline skoolo, filosoofia
Esindab panteismi - Aabraham juutide esiisa, Vana testament - Baruch Spinoza ratsionalist, juudi päritolu hollandi filosoof, mitte mõistus vaid lausa puhas mõistus samastab jumalat loodusega - Thomas Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping - Auguste Comte- positivism, teaduslik tunnetamine, eristas mõtlemise 3. staadiumit 9. Keskaja filosoofia 3 põhijoont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 10. Kas toodud väide on õige või vale:
Keskaja filosoofia jooned: 1. Tugev seotus religiooniga 2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus
muhameedlastel- koraa B rea küsimused 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom
Kreeka ja Rooma perioodi erinevusi -Orjandus.Ori kui mõistuseta olend vs ori kui õiguslik kategooria -Sõda."Loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel vs sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast. -Üldteema:partikularism vs universalism.Kelle ees kohustused? Keskaeg I -religioonikesksus jumalakesksus kreatsionism providentsialism-jumalik ettemääratus revelatsionism-jumal on avaldanud oma tahet jumalasõna kaudu, ilmutuste järgi kirja pandud -autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia Piibel-kirikuisad Augustinus-skolastilised autoriteedid Aristoteles Keskaeg II -hierarhilisus.Õigluse harmooniline süsteem -moraaliteooria sissepööratus.Keskne mõiste: patt -kohustused eelkõige Jumala, mitte kaasinimeste või riigi ees. Humanism I: üldiseloomustus -15.-16.saj. -Renessanss-Rooma autorite esiletõus.Cicero,Livius,Tacitus. -Sekulariseerumine.Skolastika vs ,,vabad kunstid" -Autonoomia.Autonoomsed tegutsejad konfliktis.Riigid(=i)ndiviidid -Huvid
60ndate lõpust alates arengud, mis on käsitletavad kultuuriliste pööretena suhtes antrose, etno ja ajaloo vahel hakkavad tihenema. Ajalugu on mõjut antropoloogia teooriatest. Etno saab oma mõjutused antrost, kas otse või ajaloo kaudu. Tulemuseks, et kultuuri hakatakse vaatama laiemalt, holistlikult, mitte et kultuur on elitaarne valdkond. Sellesest kolmesest protsessist eristuvad välja kaks suunda: 1.ajalooline antropoloogia;2.mälu (retrospektiivsus). Kontaktid ja arengu kiirus on erinev sõltuvalt kultuurist, nt Suurbritannias ja Saksamaal on arengud kiiremad. M.Mauss kingitud/retsiprooksus kui sotsiaalse koostöö vorm. Andmine, vastuvõtmine, vastukingitus. M.Douglas puhtuse ja mustuse kategooriad kultuuris. V.Turner rituaalide antropoloogia. Geertz sümbolite roll ühiskonna tähenduste kujundamisel. 20
teoloogia aga üleloomulike asjadega ja tugineb ilmutusele. See õpetus nimetati hiljem ümber ,,õpetuseks kahest raamatust". Üheks raamatuks oli Piibel ja teiseks peeti loodust, mida peab oskama samuti lugeda (see ettekujutus tekkis juba antiik-ajal). Kusjuures mõlema raamatu autoriks on jumal. See tõigi kaasa filosoofia iseseisvuse.Samas muutus ka teoloogia ratsionaalsemaks ja filosoofilisemaks. Usuteadlased ehk teoloogid, mungad, õpetajad. II Retrospektiivsus Retrospektiivsus väljendus veendumuses, et mida vanem ja algupärasem mingi käsitlus on, seda tõepärasem ta on. Inimese üle valitsesid autoriteedid ja kõige suurmaks autoriteediks oli Piibel ainuke ja kõikvõimalike tõdede allikas, mis on antud kõikideks aegadeks. Uuendusi peeti hukatuslikuks ka tõest taganemiseks. Ketserid need, kes panid jumala tõed kahtluse alla, põletati tuleriidal. Kuna Piiblit on väga raske lugeda, siis tekkis elukutseliste Piibli asjatundjate kiht ehk
Algab Aureliuse Augustinuse loominguga ja lõpeb kristliku dogmaatika ja filosoofia vljakujunemisega. Skolastika: Varajane soklastika (9-12 saj), Kõrgsoklastika (13.saj), Hilisskolastika( 14-15.saj). Keskaega kujundavad elemendid: Kreeka haidus. Rooma riik ja õigus. Kristlik õpetus ja elulaad- Keldi, germaani ja slaavi rahavste ränne ja kultuurilised mõjutused. Hiljem araabia maailma mõju. Kolm märksõna: · Seostus religiooniga. · Retrospektiivsus (tagasi vaatama). · Kasvatuslik suunitlus. Seotus religiooniga: 1)Jumalakeskus Olemise, hüve ja ilu allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu ülim eesmärk. 2)Kreationism Jumal on loonud maailma ei millestki. 3)Providentialism (ettenägemine, ettehooldus) - Jumal juhib kõike ja kõigil sündmustel on kõrgem tähendus. 4)Revelatsionism (ilmutus) Kõige usaldusväärsem tõe allikas on Jumala ilmutus.
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia.
valdaja Keskaja filosoofia 500-1500 1. KESKAJA FILOSOOFIA ISELOOMULIKUD JOONED • Religioonikeskne - filosoofia roll oli olla vahend, mis pidi aitama usutõdesid seletada, põhjendada, formuleerida. Kristliku mõtlemise periood. • Pidi jälgima usutõdesid ehk dogmasid, kristlike probleeme • Filosoofia oli teoloogia ori • Filosoofia on vahend, mida usu seletamiseks kasutada • Filosoofid on nt. kirikuisad • Retrospektiivsus (tagasivaatavus) - kõik tõed on kirjas, midagi uut ei ole. Eruditsioon. Plagiaati ei tuntud (oli hea). • Uusi asju välja mõeldud • Toetuti varakristlikele autoriteetidele • nt. Piibel • Oma intellektiga ei hakata mõtlema, toetutakse varemkirjutatule • Magister dixit - õpetaja on nii öelnud, sellest piisab • Mida rohkem on loetud kristlike teoseid ja mida rohkem sa oskad nende kohta öelda, seda targem oled
Kõik, milles ta teistele kurja teinud, tuleb tal pärast surma taaskehastuses enesel kannatada, kuni tema hing täielik ult puhastub ning ta väärikaks osutub ühinema Jumalaga (Salumaa, 1991, lk 234-235). 7 2 KESKAJA FILOSOOFIA Keskaja filosoofia kujunes 2.-3. sajandil ja kestis kuni 14. sajandini. Filosoofia muutus usuteaduse abitegevuseks. Maailmatunnetuse keskmeks oli jumal. Keskaja filosoo fia tunnusteks oli seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikk us (Trumm, s.a). 2.1 Ireneus (u 125-202) Keskaja kirikuisa Ireneus ei uskunud hinge surematusesse. Tema käsitles piibellikk u arusaama „liha ülestõusmisest“, millele järgnes viimne kohus ja õndsate ning hukkaminejate lahutamine. Inimkond langes Aadama läbi pattu ja surma ning Jumala poja Jeesuse Kristuse kannatamise, ristisurma ja ülestõusmise läbi on inimkond taas saanud võimaluse elada osaduses Jumalaga
teineteisest sõltumatud. Filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele, teoloogia tegeleb aga üleloomulike asjadega ja tugineb ilmutusele. Uusaja alguses hakati seda õpetust nimetama õpetuseks kahest raamatust. Nendeks kaheks raamatuks peeti loodust ja piiblit. Looduseraamatust leiab inimene teaduse ja filosoofia tõed, piibel annab aga kõlbluse tõed. Selle õpetuse levimine tõi kaasa lõplikult filosoofia vabanemise. II. Retrospektiivsus tagasivaatama. Keskaja filosoofia retrospektiivsus väljendus veendumuses, et mida vanem, iidsem, algupärasem seda tõesem mingi allikas on, st et inimese üle valitsesid autoriteedid. Kõige iidsem oli loomulikult piibel, mida peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede allikaks, mis on inimesele antud kõigiks aegadeks. Kuna piiblit on väga raske lugeda ja mõista, siis tegelesid sellega asjatundjad ehk kommentaatorid eksegeedid. Kuna ka nende
30 · Kõige olulisem on aga Kristuse enda ja tema · Igasugune uuenduslikkus oli märk upsakusest, õpilaste loominguline panus. Eriti ap.Paulus. tähendas taganemist autoriteedist ja järelikult ka · Perioodid tõest. · Patristika · RETROSPEKTIIVSUS · Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike · Igasugune muutus viib paratamatult langusele. põhiõpetuste fikseerumine). · "Kõik, mis muutub, kaotab väärtuse." · Algab Aurelius Augustinuse loominguga ja lõppeb · Valitseb mimeetililine kultuur. kristliku dogmaatika ja filosoofia · Mõisted modernsus ja novus olid hinnangulised. väljakujunemisega
"tõeline filosoofia on kristlik religioon" hilisel keskajal kujunes probleem kuidas filosoofiat religioonist lahutada W.Occam (1285-1345) A. Thomas (1225-1274) tähtsaim religioosne filosoof , tänapäevase katoliku kiriku ametliku ideoloogia autor Keskaegset filosoofiat isel. Fundamentaalne(põhjapanev) sõltuvus deoloogiast(usuteadus) Keskaja filosoofid olid enamasti mungad ja deoloogid Keskaja fil. Isel.: Retrospektiivsus minevikku suunatud, Traditsionaalsus mineviku pööratus "Mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam seda tõesem" kõige tähtsam teadmiste allikas on piibel, selgitades piibli tõelise mõtte saame eksimatu vastuse kõigile küsimustele filosoofi ül oli selgitada piibli ja teiste pühade tekstide mõtteid, keskaja filosoofia eksekees, filosoofi - eksekeediks(seletaja) kolm eraldi tasandit
Jumala tarkus, vagadus. Sõna on püha. MEDIUM AEVIUM (KESKAEGNE) kestis tuhat aastat: 5 saj(476)- 15-16 saj. 1453 türklased võtsid Konstantinopoli,suri Konst.XI. 1492-Columbus, 1517 Usu puhastus e reformatsioon M.Luter. 1640 O. Cromber ingl revolutsioon, Parlamentarismi sündmus. KESKAJA FIL PÕHIJOONED: 1) tihe seotus rel-ga a)teotsentrism (Jumal on kekne) b)kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt) c)providentsialism (J. näeb kõiki ette).Clements(150-215) samastas religiooni.2)retrospektiivsus-tagasipööratus.Mida vanemad textid, vanemad allikad,seda tõesem.Piibel. 3)skolastilisus.Õpetuslik ja kasvatuslik iseloom.Filosoofid on õpetajad koolis,tegevvaimulik kirikus jutluse näol.Halastamatu autobiogr.Kirikuisa Augustinus. KESKAJA FIL PÕHIPROBL: 1.usu ja mõistuse vahe pr. Tertullianus (kirikuisa 160-220) leidis, et inimmõistus on piiratud.Ol. usk ilmutusse.Uskuda siis,kui mõistega võttev asi on absurdne e Credo quira absurdum. 2
ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus. Piibel annab kõlbluse ja Looduse raamat teaduse ning filosoofia tõed. Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks. Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid, vaid teoloogid ja mungad. Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2.Retrospektiivsus valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks. Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem tõlgendus. Kirikuisad olid need, kes olid mõjutanud ristiusuõpetuse ja kirikukorralduse kujunemist kristluse algaegadel. Nt Hieronymus (tõlkis Piibli taas ld.k) ning
1. Teotsentrism ehk jumalakeskus. Jumal- see on absoluut, kõige keskmes. 2. Kreotionism, creatio. Kõik on jumala loodud. Maailm on loodud mitte millestki ehk ex nihilo. 3. Providentsialism- ettenägemine. Jumal näeb kõike ette, valitseb inimeste üle. 4. Revelatsionism- ilmutus. Tõdede aluseks on jumalik ilmutis. Tõmmati võrdusmärk kristluse ja filosoofia vahele. Clemens- tõeline filosoofia ongi kristlik religioon: 2. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. 3. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti
Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani- astroloogia), revelatsionism (sõnast esile tooma, Jumal on ilmutanud oma plaane ja eesmärke, kuidas inimene peab käituma, see on kirja pandud piiblis) Autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia kõige kõrgem autoriteet on Jumala sõna, mis kirjas piiblis, järgmine aste on kõrged kirikuisad, kes tõlgendavad piiblit, järgmisena skolastilised autoriteedid (Aquino Thomas) Veel üks autoriteet : Aristoteles, keda austati ka keskajal Keskaja puhul iseloomustav mõiste : hierarhia. Õigluse harmooniline süsteem. Sissepööratus : patt ei seisnenud välises teos , vaid meie endi meeleseisundis (,,patused mõtted").
(Kõne on vist ainus valdkond, mida proosatekst saab edastada täpselt – otsest stiili kasutades.) 2. ajaline organiseeritus Organiseerituse kord, kulgemine. Jutustamise kord ei saa olla täiesti paralleelne jut. sündmusele. Enamikul juhtudel on tegu etteruttamiste v tagasipöördumistega. Jut. aeg on mitmemõõtmeline. Ettevaatamine võib sisalduda juba pealkirjas: “Ivan Iljitši surm”. Tulemuseks on jutustavas diskursuses – anakronism – eksimus ajaarvamise vastu. Retrospektiivsus ja prospektiivsus. Sageli kombineeruvad tekstis ja moodustavad keerulisi põiminguid – lihtne faabula, keeruline süžee. Kestvus – aeg, mis on kulutatud raamatu lugemisele ja tegevuse kujutatu aeg. Kui sündmused ei kulge, jutustamise aeg kulgeb – portree, kirjeldus. Teine võimalus: sündmused kulgevad, lugemise aeg mitte (väljajätted, ellipsid – “möödus veel üks talv”). Ekvivalentsus esineb otsese kõne ajal, mida loetakse umbes selles tempos kui välja öeldakse.
annaabi.ee 
