Liisa Allsoo KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST Loovus on miski, mis tundub nii iseenesestmõistetav, kuid ometigi, mida vanemaks me saame, seda rigiidsemaks muutub meie toimimisviis. Kui lapsena tuli ikka ja jälle mõni hea mõte või ideevälgatus, siis täiskasvanuna tunnen, kuidas ka endal tuleb vaeva näha, et "vaim" peale tuleks. Loomuliku loovuse kadumine näib toimuvat eelkooli- ja koolieas, kus õpetatakse lapsi reegleid järgima ning õigel ajal õigesti vastama. Kaob oskus igavust peletada ja ise midagi välja mõelda. Läbi lapse loovuse arendamise saame luua eeldusi õppimiseks ja võimeks valida väärtusi. Eeldused, mis arenevad vaid lapseajus (koolieelses eas), kuid kannavad inimest kogu elu. Seega on loovus arengu eeldus. Loovus ja loovmäng nõuab aega ja pingutust. Õpetaja/lapsevan...
Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse. Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. 2. Kuidas toota? Kui suurendada ühe hüvise tootmist ja samal ajal ei vähenda teise hüvise tootmist, siis peab suurendama tootmispotsentsiaali. Tootmispotsentsiaali saab tõsta, suurendades investeeringuid tootmisesse. Küsimusega kuidas toota, seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel.
INIMRESSURSSIDE JUHTIMINE xxxxxx SELVERI NÄITEL Analüüs 2012 Igapäevases juhtimises räägime esmajoones inimeste juhtimisest, sest see on konkreetne tegevus, millega juhid on seotud päevast-päeva. Inimressursi juhtimisel on tähelepanu keskpunktis inimeste juhtimise töö üldine organiseerimine ja selle ressursi tõhus kasutamine. Igal ressursil on oma erijooned. Inimressursi all peame peaasjalikult silmas organisatsiooni töötajaid. Selle ressursi muudab eriliseks see, et indiviidid (töötajad) on ühtaegu ka organisatsiooni üks peamisi huvirühmi (klientide, omanike ja avalikkuse kõrval). Inimest saab käsitleda kõige olulisema ressursina organisatsioonis.Inimeste tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise oskust kui ka oskust hakkama
Projektide järjestamine Kui organisatsioonis on korraga palju projekte, siis projektide kiiremaks lõpetamiseks tuleb projektid järjestada! Projektid järjestatakse kõige koormatuma ressursi järgi. Kuidas leida kõige koormatumat ressurssi? Nn trummi, kelle järgi organisatsioonis projektid järjestatakse saab leida kui vastata järgmistele küsimustele. 1. Millise ressursi või millisesse osakonda jäävad projektid kõige sagedamini kinni? 2. Millisel ressursil või millise osakonnas on kõige rohkem halba tööde hakkimist? 12 IT Kolledz 3. Milline ressurss on kõige kallim- millise ressursi juurde hankimine on liiga kulukas? Kõige koormatumale ressursile tehakse tööde järjekord, mida ta peab järgima. Kõigepealt teeb kõige
Paljudes piirkondades on loodus tihedalt kultuuriga seotud ja sageli on edukad turismitooted just sellised, kus loodus ja kultuur on osavalt kombineeritud. Kultuurilist komponenti on sageli raske (eriti Eestis) loodusest eristada, kuna suur osa loodusest on vähemal või rohkemal määral inimtegevusest mõjutatud. Ökoturismi kriteeriumid Piirkonna loodusliku ja kultuurilise koormustaluvusega arvestamine Igal turismipiirkonnal või ressursil on taluvusvõime, ökoloogiline, sotsiaalne, ja kvalitatiivne ehk turistlik. Igal looduslikul piirkonnal on oma ökoloogiline taluvusvõime, mida ületades ei ole kooslus enam ise võimeline taastuma või kui on, siis toimub see väga pika aja jooksul. Mõnda väga atraktiivset objekti või piirkonda võib liigne külastuskoormus kahjustada nii, et see kaotab oma senise väärtuse.
Riistvara stiilis kommunikatsiooni signaalid, pinu jt. mälupiirkondade aadressid .size main, .-main tuleb täita protokollid · ... või teostatakse (RT)OS-i poolt .ident "GCC: (GNU) 4.1.2 20061115 (prerelease) millisel ajahetkel antud ressursil, nii et ajalised Aja mõistet taktsignaal, operatsioonide ajaline .init piirkond (SUSE piirangud on järjestus parameetrid programmile / tulemus OS-le täidetud? Kattuvus Riistvara töötab paralleelselt objektide algväärtustamine (nt
1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3. mis on õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa
võimaldab end muuta Ühise visiooni loomine – kindlustab lojaalsuse ühele tööandjale pikemaks ajaks Meeskondlik õppimine – tagab üksteise mõttemudelitest arusaamise ja ühistel väärtustel põhinevate uute mõtteviiside, hoiakute jne tekke. Piirangute teooria (E.Goldratt, 1990ndad) Igas süsteemis on piirang (inimene, masin, ruum jne), mis ei suuda täita temale pandud ülesandeid. Oluline on tunda ära nõrgim lüli, kuid igal ressursil olgu kindel ülesanne. Ressurssi nö jooksutamine ühelt ülesandelt teisele võib põhjustada kaose. 9 Juhtimine muutuvas keskkonnas ORGANISATSIOONI KESKKOND Organisatsiooni keskkond jaguneb: Sisekeskkond – inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, protsessid Väliskeskkond – muud maailm, mis jõutab organisatsiooni. Väliskeskkond jaguneb
Aroldi ja tehniliselt K. Remmi tehtuna. Oma olemuselt on see sünteeskaart, mille aluseks võeti Eesti baaskaart (1 : 50 000). • Digitaalkaart – kogu info on esitatud arvutis digitaalselt ning seotud geograafiliste koordinaatidega. 17. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus – mida sisaldab ja mis on väärtuslik. Maastik on ressurss. Nagu igal muul ressursil, on ka maastikul oma väärtus, mis aitab inimestel (või inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi. Majanduslikud väärtused Mittemajanduslikud Julgeolekuväärtused väärtused Elatisväärtus Sisemine ökoloogiline väärtus Riigikaitseline väärtus Turuväärtus Esteetiline ja rekreatsiooniline Piiritlev väärtus
KULU-TULU ANALÜÜS Enamasti ei ole võimalik teha kõike soovitut, sest ressursid on piiratud ja seega tuleb teha valik: kuna enamik otsuseid seisneb valikute tegemises nappuse tingimustes, võib neid käsitleda majandusotsustena (rakendada majandusanalüüsi). Teha tuleks asju, mille puhul ühiskonnale tekkiv kasu ületab tekkivad kulud. Majanduses hinnatakse kasusid ja kulusid inimkonna vaatepunktist. Probleemiks väärtuse hindamine, kui ressursil puudub turuhind tuleb kasutada spetsiaalseid meetodeid. Keeruline, kuna hinnang tuleb anda tulevikus tekkivatele (mitte olemasolevatele) tuludele ja kuludele ebakindlus Lisaks sellele sõltub ühiskonnas tehtav ressursside jaotamise alane valik alati ka sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest (eri tegurite olulisus sõltub tehtavast otsusest). TULU-KULU ANALÜÜS- analüüsitehnika, mille puhul arvutatakse välja mingi
omistamise ja omandamise spetsiifilise viisi valdamist. Kuna kirjakeel on tehislik kommunikatsioonivorm, siis kognitiivne sotsialiseerumine peab meid tänapäeval varustama intellektuaalsete tööriistadega, mis võimaldavad meil omandada ja omistada tähendusi, lähtudes sellest tehislikust kommunikatsioonivormist. Tegevussüsteem, mille ülim eesmärk on õppimine, põhineb oma toimingutes ning nägemuses õppimisest ja tedmistest suuresti tekstil kui kommunikatiivsel ressursil. Just kool vastutab olulisel määral kognitiivse sotsialiseerumise eest, mis peaks inimesi ette valmistama tegutsemiseks tekstipõhistes tegelikkustes ning andma neile oskuse omistada ja omandada tähendusi kirjakeele tingimustel. 9. Õppimise institutsionaliseerumine ja suhe sõnumisse Formaalharidusel kui kommunikatiivsel praktikal on kas nägu: õnnestunud ja ebaõnnestunud interaktsioon, teadmistest arusaamine ja mittemõistmine, õpilaste edasiminek ja
30 m3 vett ja 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata. 5.2 Plastikkotid Plastikmaterjalide keskkonnamõju kohta on välja öeldud erinevaid arvamusi. Ühel pool on tootjad, kes rõhutavad, et ükskõik millisel tegevusel on keskkonnamõjud, kuid neile mõjudele tuleb vastandada tootest saadav kasu. Teisel pool on ,,rohelised", kes arvavad, et taastumatul ja ammenduval ressursil põhineva ja suurte tootmise kui toote keskkonnamõjudega materjalide kasutamine ei ole õigustatav. Kuidas tehakse plastikkotte? Erinevalt paberkottidest tehakse plastikkotid naftast, mis on taastumatu tooraine. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C
Ühine jahipidamine, süsteemne ressursikasutus, informatsioonitsentrid. Ühine jahipidamine - mitmed kiskjaliigid (lõvid, hüäänid, hundid jt.) on võimelised jahipidamisel koopereeruma ja niiviisi murdma ka suuri saakloomi, kellest üksikul jõud üle ei käi. Süsteemne ressursikasutus - iseuuenevast toiduressursist (rohi, nektar jms.) toituvatel loomadel on kasulik külastada toitumiskohti kindlate ajavahemike järel, mis võimaldab ressursil vahepeal piisavalt taastuda. Kui isendid liiguksid alal koordineerimatult ja igaüks omaette, oleks neil pidevalt suur tõenäosus sattuda kohta, mille keegi on alles äsja tühjendanud. Selle vältimiseks on kasulik liikuda alal ringi süsteemipäraselt ja gruppidena. Nii käituvad näiteks paljud seemne- või taimetoidulised linnud mittepesitsusajal. Grupp kui informatsioonitsenter - sageli sõltub toidu leidmine juhusest. Kolooniates elavad isendid
84. Milles seisneb kaasaegne orjus? Inimesed on jõuga tööle sunnitud (nt lapstööjõud), on seotud võlaorjusega (nt tasutakse tööga, kuid mis ei saagi tasutud, madal palk), prostitutsioon (nt inimkaubandus), pealesunnitud abielud. 85. Mille poolest erineb klassisüsteem teistest kihistumissüsteemidest? Klassisüsteem on ainsana kihistumissüsteemidest avatud süsteem ja tähendab, et selles süsteemis on võimalik liikumine. Kuna klassisüsteem põhineb majanduslikul ressursil, siis ressursi kasvades on võimalik liikuda sotsiaalses hierarhias ülespoole või vastupidi. 86. Kuidas erinevad süsteemid mõjutavad inimeste ligipääsu haridusele, tervisele, võimule? seosed omandatud ja omistatud tunnustega. Suletud süsteemid võivad takistada inimeste ligipääsu haridusele, tervisele või võimule ning inimesel on ainult jäigalt fikseeritud omistatud tunnused ning ligipääsu ressurssidele ei tekigi.
võimalik. Kui organisatsioonis on korraga palju projekte, siis projektide kiiremaks lõpetamiseks tuleb projektid järjestada! Projektid järjestatakse kõige koormatuma ressursi järgi. Kuidas leida kõige koormatumat ressurssi? Nn trummi, kelle järgi organisatsioonis projektid järjestatakse saab leida kui vastata järgmistele küsimustele. 1. Millise ressursi kätte või millisesse osakonda jäävad projektid kõige sagedamini kinni? 2. Millisel ressursil või millises osakonnas on kõige rohkem halba tööde hakkimist? 3. Milline ressurss on kõige kallim- millise ressursi juurde hankimine on liiga kulukas? Kõige koormatumale ressursile tehakse tööde järjekord, mida ta peab järgima. Kõigepealt teeb kõige koormatum ressurss järjekorras oleva esimese projekti tööd, siis järjekorras oleva teise projekti tööd jne. Seda tegevust nimetatakse Trummi planeerimiseks: Selle ressursi tööde rütm määrab kõikide teiste tööde
o Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samaaegselt kasutada mõnes teises kohas. o Igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada o Kui ressursid on piiratud, siis piiratus nõuab valiku tegemist. Valikutega kaasnevad kulud. o Majandusteadlikus terminaloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressurse. Teisisõnu, alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. · Tootmisvõimaluste kõver (rada) (TVK) - näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside(samad kättesaadavad ressurside ja tootmiskulud) ja antud tehnoloogia korral
tõttu võivad kiskjate poolt ohustatud loomad ennast seltsingus viibides julgemini tunda, saab iga üksik isend grupis viibides olla vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks • süsteemne taastuvressursi kasutus – Nagu selgus peatükist 7, on iseuuenevast toiduressursist (rohi, nektar jms) toituvatel loomadel kasulik külastada toitumiskohti süstemaatiliselt, kindlate ajavahemike järel, mis võimaldab ressursil vahepeal piisavalt taastuda. Kui isendid liiguksid alal koordineerimatult igaüks omaette, oleks neil pidevalt suur tõenäosus sattuda kohta, mille keegi on alles äsja tühjendanud. Selle vältimiseks on kasulik liikuda alal ringi süsteemipäraselt ja gruppidena. Nii on käitumas leitud näiteks paljusid seemne- või taimetoidulisi linde mittepesitsusajal. • seltsing kui informatsioonitsenter – Paljudel juhtudel sõltub toidu leidmine
5.7. Typicalagerange – kasutajate vanusevahemik (vabas vormis) 5.8. Dificulty – raskustase põhisihtgrupile (very easy, … very difficult) 5.9. Typicallearningtime – õpiobjekti läbimise kestus (näiteks 01:30:00) 5.10. Description – selgitus, kuidas õpiobjekti kasutada 5.11. Language – kasutuskeel 6. Rights – ressursi kasutamise tingimused 6.1. Cost – kas ressursi kasutamine on tasuline (näiteks yes, no) 6.2. Copyrightandotherrestrictions – kas ressursil on autorikaitse (yes, no) 6.3. Description – kasutamisõiguste täiendavad kommentaarid 7. Relation – õpiobjekti seosed teiste õpiobjektidega 7.1. Kind – seose liik (näiteks IsPartOf, HasPart, …) 7.2. Resource – viide seotud ressursile 7.2.1. Identifier – teise ressursi identifikaator 7.2.2. Description – teise ressursi lühikirjeldus 7.2.3. Catalogentry – teise ressursi asukoht 7.2.3.1.Catalog 7.2.3.2.Entry 8
Pöördumatud kulud on kulud, mis on juba tehtud või mille tekkimist ei saa ära hoida. Pöördumatuks kuluks on näiteks uue hoone ehitamiseks tehtud kulu. Transpordi puhul on pöördu- matuks kuluks infrastruktuuri ehitiste amortisatsioon. Alternatiivkulu on ressursi väärtus, mis oleks ressursil selle kõige tõhusamal alternatiivsel kasu- tamisel. Alternatiivkuluks ehk võimalikuks kuluks loetakse ka ettevõtte raha investeerimisel saamata jäänud intressitulu. Alternatiivkulu all mõeldakse ka võimaliku alternatiivse toote toot- mise kulu, mida oleks võimalik toota sama ressursiga.
annaabi.ee 
