Aberdein, C., Zimmerman, C. 2015 Access to mental health and psychosocial services in Cambodia by survivors of trafficking and exploitation. Antud artikkel uuris vaimse tervise ja psühholoogiliste toetussüsteemide olemasolu ja kättesaadavust inimkaubanduse ohvritele Kambodžas. Laste, naiste ja meeste ärakasutamine prostitutsiooni või tööjõu eesmärkidel on Aasias aktuaalne probleem. Sellest hoolimata on vähe uuringuid eluga inimkaubandusest pääsenud ohvrite vaimse tervise ja psühholoogiliste tugisüsteemide kohta. Olemasolev statistika, mis näitab ohvrite arvu vähenemist on ebausaldusväärne, sest ohvrite tuvastamise protseduurid on ebapiisavad. Tõeline ohvrite arv võib tegelikkuses palju suurem olla. Inimkaubandusega kaasnev vägivald võib põhjustad pikemaajalisi vaimsetervise probleeme. Kõike eelpool nimetatut võeti arvesse ja uuriti lähemalt. Autorid viisid läbi süstemaatilise töö, kus tutvuti 19 inimkaubanduse uuri...
Et vastata ning olla liige pidid sisestama vanuse, sugu, pikkuse ja kaalu. Tarkvara määras kehamassiindeksi, mis pidi olema suurem või võrdne 85 protsendiga, et võtta osa programmist. Kokku kestis protsess 96 kuud. Valimi koostamine: Vaja oli teha uudsemaid uuringuid võimalikest toidu sõltuvustest. Leides, mis põhjustab liigset söömist ja kuidas ära hoida laste ülekaalulisust. Tuginedes arvuti IP-le oli kasutajaid 29 406, vanuses 8-21. 94% on naised, 5% on mehed, 1% teadmata soost. Respondentide lühikirjeldus vastavalt andmetele: Enamik vihkas enda välimust, neid kiusati, nad olid füüsiliselt vähe aktiivsed oma kehakaalu tõttu, riietust oli raske leida, kohtamas oli raske käia. Kirjeldatakse, et ei suuda söömist lõpetada teadmata põhjusel, ei teatud kuidas seda kontrollida, süüakse magusat, et tunda end hästi või söödi masendusest ja stressist tingituna, söödi ka igavusest. Kasutatud andmeanalüüsi meetodi nimetus: Kasutati valikvastustega küsitlusi, tehti
päritolu. Sama peaks olema kõigi muude tunnustega: sugu, vanus, religioosne taust jne. 4. Lumepalli-meetod – kasutatakse, kui valimit on raske koostada või seda ei eksisteerigi. Sel juhul valib uurija üks-kolm sobivat respondenti ning palub neil oma küsimustik edastada samadele tunnustele vastavatele inimestele. Ehk nagu lumepall kasvab, kasvab ka respondentide arv. Samas ei saa selle meetodi kohta öelda, et see oleks juhuslik või piisavalt esinduslik. Respondendid on vabatahtlikud ja valmis koostööd tegema, ent nad võivad esindada mingeid kindlaid seisukohti teatud küsimustes vms. Esinduslik valim kajastab üldkogu piisava täpsusega. Esinduslik valim peaks olema piisavalt suur, kõigil objektidel peab olema võimalus valimisse sattuda ja peab esindama seesmist struktuuri ehk klasside vahekorda. (Kalle Remm, i.a)
Viimastelt saadud andmete abil laiendatakse taas valimit jne. sobiv mitteformaalsetesse rühmitustesse kuulujate uurimiseks. Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 5. Tüüpilise objekti valik Uuritakse üldkogumi kõige tüüpilisemaid, seal kõige sagedamini esinevaid objekte Case study 6. Heterogeenne valik Eesmärgiks on saada ülevaade kogu arvamuste, ideede vms spektrist, tüüpilisust ei loeta oluliseks Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 7. Vabatahtlike respondentide uurimine Levinud eksperimentide korral Vastamisest huvitatud sageli tegelik sihtgrupp (nt õpingute katkestajad, kes huvitatud õpingute jätkamisest) Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 8. "Suvaline" valim (convenience sampling) - lihtsalt kättesaadavate objektide küsitlemine (tänavanurgal, klassiruumis vms). · uurimistulemused pole küsitletutelt reeglina laiendatavad mingile suuremale kogumile; · kasutatav õppeeesmärkidel ja prooviuuringute
põhimõtteliselt neli võimalust: · telefoniküsitlus (telephone survey) · küsitlus posti teel (mail survey) · personaalküsitlus (personal survey) · internetiküsitlus (internet survey) Telefoniküsitlus Telefoniküsitlus on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respondendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respondentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: · kiirus nii küsitluse läbiviimisel kui töötlemisel; · kontrollivõimalus; · suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega; · suhteliselt kõrge vastuste määr (60-70%); · suurem anonüümsus ja väiksem intervjueerija mõju võrreldes personaalintervjuuga. Nõrgad küljed: · puudulik representatiivsus, sest: *kõikidel pole telefoni;
Et liigset probleemikesksust või konflikte vältida, peab grupi modereerimine soodustama avatud ja kerget meeleolu, isegi lõbusust. Rollimängud, kus pere senised rollid pea peale keeratakse, võivad osutuda väga kasulikeks ja aitavad juhtida tähelepanu probleemidele. · MODERAATORI ROLL · Kõikidest teguritest, mis mõjutavad fookusgrupi efektiivsust, on tähtsaimaks moderaatori roll. See on äärmiselt delikaatne, nõudes ühelt poolt respondentide vahelise loomuliku vetluse ergutamist, teisalt peab ta jälgmina, et osavõtjad ei kalduks liialt teemast kõrvale. · · Fookusgrupi ehk rühmaintervjuu moderaatoril on palju ülesandeid, millega ta peab edukalt hakkama saada. Nendeks on: · loov suhtumine teemasse; · toetumine probleemiasetusele ja küsimusteringile; · uute küsimuste tuletamine vastustest; · kõikide osavõtjate arvamuste avaldamise tagamine; · vestluse suunamine;
Liiga palju materjali korraga, mida on raske töödelda Kombineerimine teiste meetoditega: Võib teha kogu uurimuse ainult selle meetodiga Võib kombineerida küsimustikuga, intervjueerimisega (enne ja pärast) Andmete salvestamine: Diktofoniga Vestluse ajal märkmed Videosalvestus Online-keskkonnas chat, msn jne 9. Intervjuu Kvalitatiivse uurimuse peamine meetod. Suulise küsitluse puhul kogutakse andmeid vahetu sihipärase vestluse abil. Võib toimuda nii ühe respondendiga kui ka respondentide grupiga. Intervjuud, ankeedid ja küsimustikud võimaldavad kiiret infokogumist ning võrrelda. Ei sobi neile, kes ei mõista kõnet (väikesed lapsed) ning vastajate ausus on küsitav. Eelised: Laialdaselt kasutusel Vahetu ja vastastikune Paindlik, saab küsida selgitusi, ümberformuleerida küsimusi Info saadakse kohe Võimaldab koguda detailseid ja põhjalikke teadmisi Tavaliselt uuritavad nõustuvad intervjuuga Puudused: Liiga isiklik Kaob kriitilisus, objektiivsus
Näiteks kui eesmärgiks on uurida kodutuid, siis juhusliku valiku meetodid pole siin kasutatavad. Valimisse võetakse uuritavad ettekavatsetult kindlate kriteeriumide alusel (tabel 7). Tabel 7 Näide ettekavatsetud valimi moodustamisest Uuriti kodutuse põhjuseid Lätis kodutute endi seisukohast lähtudes. Koostati mitte tõenäosuslik eesmärgipärane (nonrandom purposive) valim. Peamine respondentide Ettekavatsetud valiku kriteerium oli see, et tegemist oleks täiskasvanutega, kes on kodutud. Valimisse valik võeti kodutud öömajades, tänavatel, turgudel, tunnelites, jaamades, parkides ja haiglates. (Dobelniece 2007:9) Kvootvalim Kvootvalim on soovitava struktuuriga valim, mis koostatakse taustandmete (näiteks vanus, sugu,
seksikaubanduse- seega tundub, et inimkaubanduse mõiste on taandatud ainuüksi seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuvale kaubitsemisele. Sotsiaaltöötajate seisukohast moodustavad inimkaubanduse riskigrupi eelkõige vähese teadlikkusega noored inimesed, kellel ei ole Eestis rahuldavat väljundit ning kes tahavad minna välismaale lootuses ,et seal on võimalik kiiresti rikaks saada. Sotsiaaltöö valdkonna respondentide hinnangul on ohvreid kerge leida vaestest peredest ja vanemliku hoolitsuseta laste hulgas, samuti on uute kaubitsevate leidmiseks väga soodne pinnas lastekodu ning lastekodulaste sõprusringkond. Samuti on tulnud esile juhtumeid, kus näiteks lapsevanemad ise aitavad kaasa sellele, et nende tütred seksteenuseid osutama hakkaks, kuna lapsed on perekonna ainsaks sissetulekuallikaks. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.
Intervjuu autori valduses ja käesolevas uurimuses lisana 2. Pildimaterjal: 1) IRLi logo, Isamaa ja Res Publica liidu koduleht [WWW-materjal] http://www.irl.ee/UserFiles/S_mboolika/__thumb_-2-irl_nobg.gif (vaadatud 11.04.2010) 2) Nagel, T. Kaheksakand kindal [WWW-materjal] http://tinypic.com/view.php?pic=30utj7a&s=5 (vaadatud 11.04.2010) Lisad Lisa 1. Aprillis 2010 läbi viidud küsitlus koos osalise kokkuvõttega Respondentide statistika: Kokku osalejaid 127 Mees: 53 Naine: 74 Keskmine 20 aastat vanus: Tulemuste kokkuvõte: 1. Kui tihti tegeled käsitööga(kudumisest puidutöödeni)? (vastus ei ole vajalik) Iga päev 6 4.7% Nädalas korra või 12 9.4% paar Kuus korra või paar 23 18.1% Harvem 48 37.8% Ei tegele üldse 38 29.9% 2
emotsionaalset vägivalda, kuid ei defineeri sellist käitumist vägivallana. Valdav enamus vastanutest 79,6% väidab, et ei ole füüsilist vägivalda kogenud, samason see tulemusküsitav, kuna järgmistes küsimustes on siiski nimetatud erinevaid kogetud 12 füüsilise vägivalla vorme. Domineerivaiks kogetud vägivalla vormideks respondentide puhul oli löömine (37%) ja peksmine (25,9%). Oluline on küsimus, kelle poolt on respodendid lastekodus elades füüsilist vägivalda tunda saanud. Vastusest selgub, et kasvandiku vastu on vägivalda kasutanud laps (42,5%) ja täiskasvanu (57,5%). Analüüsi tulemusena saab väita, et enim on füüsilist vägivalda tunda saadud lastekodus(38,8%), suur osa on kogenud seda laagris või kodus (24,5%). Koolis on füüsilist vägivalda kogenud 14,3% ja tänaval 16,3%
Valimi kvaliteedist Kvaliteetne valim on kvaliteetse uurimistulemuse üks põhieeldusi. Valim peab olema: a) tasakaalustatud (unbiased) b) esinduslik, st. peegeldama adekvaatselt üldkogumi proportsioone Otsesed meetodid kvaliteedi tagamiseks Vastamismäär (response rate). Mitte alla 50% Kuidas tagada nõutav vastamismäär? järelküsitlused kvalifitseeritud küsitlejad hea küsimustik kaalumine (weighting) Näit. kui respondentide hulgas on 16-24 aastasi 2x vähem kui peaks olema vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada). Kaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla Andmeallikate tüübid Primaarsed ehk esmased andmeallikad Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks
..........................29 Résumé..................................................................................................................................31 Lisad......................................................................................................................................32 Lisa 1. Küsimustik....................................................................................................32 Lisa 2. Võrdlushinnand kasutatavuse järgi respondentide poolt..............................34 30
Enamjaolt jäid vastused 3,5 aasta juurde. Seejärel uuriti intervjueeritavatelt, millises ülikoolis nad käivad ning mis eriala omandatakse. Vastustest võib leida, et õpitakse keskkonnahaldust, multimeedia disaini ja kommunikatsiooni, rahvusvahelist ärijuhtimist ning turundust. Ülikoolidest olid esindatud Business Academy Aarhus, Copenhagen Business Academy. Järgeval kaardil on toodud ära linnad, kus intervjueeritavad ülikoolis käivad (KAART 1). Kaart 1. Respondentide ülikoolide linnad 13 Näiteks valimisse kuulunud respondent T2 on vastanud:“ Olen olnud siin 3,5a; õpin Copenhagen Business Academy’s ning erialaks on International Hospitlity Management; õpingud kestavad 3,5a.“(T2, 2014) Valimisse kuulunud noortelt uuriti ka, mis ajendas neid Taani õppima asuma ja millal selline idee tuli. Vastustest võib tuua esile vastused: sõbranna eeskujul; meeldis Taani praktiline
VV väljendub statistiliselt standardveana (standard error,SE) ja viitab tasakaalustamata valimile (biased sample). Mida väiksem on SE väärtus, seda kvaliteetsem uuring. Otsesed meetodid kvaliteedi tagamiseks •vastamismäär (response rate). Mitte alla 50% •Kuidas tagada nõutav vastamismäär? o järelküsitlused o kvalifitseeritud küsitlejad o hea küsimustik •kaalumine (weighting) oNäit. kui respondentide hulgas on 16-24 aastasi 2x vähem kui peaks olema vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada). oKaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla Andmeallikate tüübid •Primaarsed ehk esmased andmeallikad – uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas •Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad – uurija kasutab teiste poolt kogutud toorandmeid (nt
andmebaasist. Näiteks, suhted ohvri ja kurjategija vahel, kahjumi suurus jne. • Kogub detailset informatsiooni OHVRITE kohta, mida muidu kusagilt ei saa. • Aegajalt sisaldab ka spetsiifilisi küsimusi, nagu näiteks suhtumine politseisse, hirm kuritegevuse ees jne. Ohvriuuringute negatiivsed küljed: • Suured valimid maksavad liiga palju; • Valed andmed; • Sündmuste vale interpreteerimine respondentide poolt; • Valimi nihe. • Mäluprobleemid; • Intervjueerija efekt; • Kodeerimis- ja mehhaanilised vead; • Probleemid mõnede kuritegude mõõtmisega. Mis on self-report u uring? Self-reportuuring on konfidentsiaalne intervjuu või vastaja poolt täidetud küsimustik, mis palub tunnistada, kui palju õigusrikkumisi on vastaja sooritanud. Ajalugu
haridus, staatus või klass, religioon, rass, keel, etniline identifikatsioon, hoiakud, väärtused ning iseloom. Samas on taoliste indikaatorite puhul oluline siduda need ka homogeensuse tundega. Kirjanduses on sageli näiteks majanduslikke indikaatoreid kasutatud, kuid sama sotsiaalne klass või sissetulek ei pruugi tähendada sama ilmavaadet. Probleemist aitab üle `sotsiaalse distantsi' mõiste, mis möödab hoiakuid ja väärtusi. Respondentide valmisolekut seostada end teistega erinevates situatsioonides on skaleeritud ja võrreldud. Sarnasus teineteise suhtes ning erinevus isikute ja gruppidega väljastpoolt näiteb sotsiaalse homogeensuse tunnet. Vastastikune teadmine ja arusaamine kui integratsiooni aspekt. Vastastikune teadmine ja arusaamine Kui puuduvad teadmised teineteise kohta, siis on sotsiaalne või poliitiline partnerlus vähetõenäone. Isegi kui ollakse sarnased, aga ei teata seda, siis integratsiooni effekt kaob
osalejat) intervjueerib spetsiaalse valjaoppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi-ideede arengut · Intervjuu Suulise kusitluse puhul kogutakse andmeid vahetu sihiparase vestluse abil. Voib toimuda nii uhe respondendiga kui ka respondentide grupiga. Intervjuud, ankeedid ja kusimustikud voimaldavad kiiret infokogumist ning vorrelda. Ei sobi neile, kes ei moista konet (vaikesed lapsed) ning vastajate ausus on kusitav
respondentidele kätte, lastakse ankeet täita ning lõpuks analüüsitakse vastuseid. 3. intervjueerimine kasutatakse küsitluslehte. Toimub pseudovestulus uurija ja respondendi vahel. Uurija peab jätma mulje, et ta on loonud hea kontakti respondendiga ja ta on ise huvitatud sellest, kuidas respondent vastab. Tegelikult ta ei tohi olla huvitatud tulemusest ning ei tohi suunata respondenti vastamisel. Liigid on paneelintervjuu (viiakse läbi võimalusel samade respondentide seas kuni 2-aastase intervalliga), korduv intervjuu (intervall on üle kahe aasta), grupiintervjuu (eesmärgiks on provotseerida arvamuste avaldamist ja diskussiooni grupis), kliiniline intervjuu (süvaintervjuu, mis eeldab tiheda kontakti saavutamist respondendiga et ta oleks nõus rääkima oma suhtumistest, hoiakutest, mõtetest sügavuti), fokuseeritud intervjuu (respondendi tähelepanu koondatakse mingile mõjurile, näiteks näidatakse talle mingit lühifilmi
ka põhi- ja kontrollmeetodina, nt. täiendava meetodina anketeerimisel. Intervjuud saab klassifitseerida: 1. Lähtudes intervjuu eesmärgist: 1) Arvamuste ja suhtumiste intervjuu - eesmärk välja selgitada inimeste arvamused või nende reaktsioonid nähtuste ja sündmuste suhtes. 2) Dokumentaalne intervjuu - eesmärk taastada mingid minevikufaktid, reprodutseerida sotsiaalsed sündmused pealtnägijate või vahetute osaliste küsitlemise teel. 2. Liigendus respondentide tüübi alusel: 1) Vastutavad isikud kui respondendid - need on isikud, kes oma erilise sotsiaalse positsiooni tõttu võivad kas lubada või keelata uuringu läbiviimist oma asutuses. Intervjuu vastutava isikuga - eesmärk tekitada vastutava isiku huvi uuringu vastu 2) Eksperdid - isikud, kes tingituna professionaalsest ettevalmistusest või ametiseisundist on kompetentsed ja informeeritud uuritava probleemi valdkonnas
Kui andmed arvuliselt olemas siis hakkavad uuijad neid interpreteerima. Intervjueerimine on niisugune kontakt uurija ja respondendi vahel kus toimub pseudovestlus. Uurija peab jätma niisuguse mulje et ta loonud hea kontakti respondendiga ja on ise huvitataud vastusest, kuid tegelikult ei tohi uurija olla huvitatud tulemustest ega suunata respondenti mingi vastuse valimisele. Intervjuu liigid: - Paneel intervjuu viiakse läbi võimalusel ühtede ja samade respondentide seas kuni kaheaastase intervalliga, mitte pikema perioodi pärast - korduv interjvuu intervall üle kahe aasta, muus osas sama mis paneelintervjuu - grupi intervjuu eesmärk provotseerida arvamuste avaldust ja diskussiooni mingis grupis - kliiniline intervjuu e süvaintervjuu eeldab tiheda kontakti saavutamist respondendiga et respondent oleks nõus rääkima asjadest hingest.
annaabi.ee 
