Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks
youtube.com/watch?v=dp2DtrvcmIM CESARE PUGNI • 1802-1870 • Itaalia helilooja • Kirjutas oopereid, sümfooniaid ning muusikat muudele orkestrivormidele. • Tuntuim ballett “Esmeralda” https://www.youtube.com/watch?v=z2D7ZfNskC8 ALEXANDR GLAZUNOV • 1865-1936 • Vene hilisromantismi helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. • 1905–1928 Peterburi konservatooriumi rektor • 1828. aastast alates resideerus ta Euroopa eri paigus, samuti ka Ameerikas. • Suri 1936. aastal Pariisis • 9 sümfooniat ( viimane jäi lõpetamata), 3 balletti, instrumentaalkontserdid, kammermuusika ja saksofonikontsert • Ballett “Raymonda”, “Aastaajad”https ://www.youtube.com/watch?v= KLFX1ZWKemk TÄNAN KUULAMAST!
kokku üle 600 käsu-keelu. Kuulusid indoeuroopa rahvaste hulka, kes rändasid tänapäeva Väike-Aasiasse. Nende riik eksisteeris u 1700 – 1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker. Rajasid oma riigi Iraani kiltmaale I aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja
puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg. Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm. Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake. Ajalugu ja omanikud Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja. 1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le
mongolite Kuldhordi võimu alla. 1291. a moslemid vallutasid Akkoni, ristisõdijate viimase tugipunkti Pühal Maal. 1337. a algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453. aastaks oli sõjategevus vaibunud ning inglased Prantsusmaalt välja tõrjutud. 1347.-1349. a laastav katkuepideemia must surm Lääne-Euroopas. 1377. a Lääne-Euroopas algas kirikulõhe e skisma kahe paavsti vahel, kellest üks resideerus Roomas ja teine Avignonis; 1417. a Konstanzi kirikukogul tagandati rivaalitsevad paavstid ja tehti lõpp pikaajalisele kirikulõhele. 1385. a Euroopa viimane paganlik valitseja, Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ja aasta hiljem valiti ta Poola kuningaks. Tekkis Poola ja Leedu liitriik. 1453. a türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile. 1455.-1485. a Rooside sõda kahe Inglise aadlisuguvõsa vahel, kes taotlesid trooni. 1480
Hiljem umbusaldas ta protestante ning märas ainult katoliiklasi kohtunikeks ja riigiametnikeks. Iga kord kui Oxfordis või Cambridges koht vabanes, määras ta sinna rooma katoliiklase. Newton oli protestant ning nägi selles agressiooni Cambridge vastu. Pärast James II pagemist Prantsusmaale valiti Newton ühena kahest liikmest Parlamenti 15. jaanuar 1689. Newton oli oma kuulsuse tipul-ülikooli liider ning maailma üks suurimaid matemaatikuid. Seoses parlamenti valimisega resideerus ta peamiselt Londonis ning hakkas linnaelu vastu senisest suuremat huvi tundma. Pärast teist närvivapstust aastal 1693 eemaldus Newton teadusest. Newton ise arvas, et selle põhjuseks oli vähene uni, kuid arvatavasti oli see mitte haiguse põhjus vaid hoopis sümptom. Arvatavasti põdes Newton kroonilist depressiooni. Newton lahkus Cambridgest ning temast sai Inglise riigirahapaja juhtataja aastal 1699. Oma positsioonist ülikoolis loobus alles 1701. aastal. Newtonist sai rikas mees
· Järgmine kuningas Edward VI Mary I Tudor Mary I perekond. Isa: Henry VIII Ema: Aragoni Katariina Õde: Elisabeth Vend: Edward Mary I Oli inglismaa ja iirimaa ja kuninganna 1553-1558. Henry VIII tütar abielust Aragoni Katariinaga- ainuke laps, kes ei surnud imikueas. Olevat olnud kehva tervisega- halb nägemine, meeleolude kõikumine, peavalud. Sai hea hariduse: Õppis ladina, prantsuse ja itaalia keelt Uuris valgustuskirjandust 9 aastaselt sai Wales'i printsessiks ja resideerus Ludlow' linnuses. Mary saatus 1533.a. kui Henry VIII abiellus Anne Boleyn'iga sai Mary'st just kui sohilaps(talle ei lubatud ka trooni) Mary ei tunnistanud Anne'i uue inglismaa kuninganna ega austanud ka tema uut tütart Elisabethi. 1533.a. paiku hakkati Mary't kutsuma pigem leediks kui printsessiks. Sel perioodil oli Mary sageli haige. Mary ja religioon Kui isa Henry VIII ütles lahti katoliku kirikust, siis nõuti seda ka Mary'lt- Mary jäi aga katoliiklusele kindlaks. 1536.a
Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14
kogu Avignon kuulus paavstitoolile. Tema valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samuti ka järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi. See aga kutsus usklikes esile protesti - traditsiooni rikuti, palveränduritelt tulevad tulud kadusid. Alles Saja-aastase sõja puhkemisel otsustas paavst Urbanud VI jääda Rooma mitte sõdivasse Prantsusmaale. Aga seal ei kehtestunud enam tema võim ja valiti uus paavst Clemens VII ja tema saadeti uuesti Avignoni. Roomas ja Avignonis resideerus kummaski erinev paavst - suur skisma. Kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst - ei õnnestunud ja mitu aega valitses kaks paavsti. Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ristiusu levik Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest
kogu Avignon kuulus paavstitoolile. Tema valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samtu ika järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi. See aga kutsus usklikes esile protesti - traditsiooni rikuti, palveränduritelt tulevad tulud kadusid. Alles Saja-aastase sõja puhkemisel otsustas paavst Urbanud VI jääda Rooma mitte sõdivasse Prantsusmaale. Aga seal ei kehtestunud enam tema võim jvaliti uus paavst Clemens VII ja tema saadeti uuesti Avignoni. Roomas ja Avignonis resideerus kummaski erinev paavst - suur skisma. Kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst - ei õnnestunud ja mitu aega valitses kaks paavsti. Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ketser - oli inimene, kelle usuline tõekspidamine ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Inkvisitsioon on katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid veenda ja vajadusel karistada. 8
Pühavaimu ja Oleviste kiriku, dominiikalste kloostri pühakoja; Niguliste pääses 1525 Tartu - pildirüüste jõudis Tartusse 1558 Tartu – algas Liivi sõda, kui venelased piirasid sisse Tartu ja Narva 1561 Tallinn – Tallinn alistus vabatahtlikult Rootsile Liivi sõja käigus 1570. aastad Põltsamaa - aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn, siin resideerus hertsog Magnus 1563 Kuressaare - Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt 1584 Valga - 11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks 1630 Tartu - Tartus asutati gümnaasium
Osseetia sõjas Gruusia presidenti Saakasvilit, mistõttu teda Eestis peetakse üldiselt Putini- meelseks poliitikuks. Deutsche Demokratische Republik Vastukaaluks Saksamaa Liitvabariigile kuulutati 7.10.1949 nõukogude okupatsiooni-tsoonis Ida-Saksamaal välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Selle pealinnaks sai Ida-Berliin (kuna Berliini linn asus keset nõukogude tsooni, siis ei olnud võimalik Saksamaa LV pealinna seal hoida, seetõttu Lääne-Saksa valitsus resideerus Bonnis). Saksa DV jäi sotsialismileeri riikide hulka ning oli NSV Liidu mõjusfääris kuni 1990. aastani. Ida-Saksamaa (edaspidi DDR) valitsus sarnanes teiste kommunistlike riikide valitsustele. Valitsev partei oli Saksa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands = SED), mille peasekretär oli riigi tähtsaim mees. SED loodi aprillis 1946 kommunistliku partei ja SPD Ida-Saksamaa haru ühinemisel (see ei olnud väidetavalt päris vabatahtlik). SED
konföderatsiooniks, mille eesotsas olid vanemad vürstid. Leedu riigi teket aga kiirendas jõuliselt tegutsev Teutooni (Saksa) Ordu. 1235 Eestis võimutsenud Mõõgavendade ordu riismed ühinesid Saksa Orduga ja moodustus 2 Saksa Ordu osa. Just leedulased Zemaidid koos Semgalitega purustasid Saule lahingus Mõõgavendade Ordu. Just sellel ajal kerkis esile teiste vürstide seas Mindaugas. Tinglikult oli ta 1236. a Leedu valitseja. Pärit Austaitjast ja suguluses Zemaicja hõimuga ning resideerus Germale linnuses. Vennad ja vennalapsed ta hävitas teised allutas kolmandatega sõlmis sugulussidemed ning lõpuks saigi leedu valitsejaks. Oli edukas võitluses Saksa Ordu vastu, andis löögi Kurelaste maal paiknenud Saksa ordule. Siiski tekkis tal ka mitu konflikti, eriti Zemaitidega, kes hakkasid tema võimule vastu, kes leidsid tema vastu ka abi isandatelt Riias. Üks Zemaitide vürste ennast isegi ristida, et Ordu toel võimu saavutada
Ainult neil riigi alamatel, kes elasid Rootsis ja Soomes, oli sõnaõigus riigiasjades ning ülejäänud võrdsustati välismaalastega. Rootsi suurriigi stabiliseerumiseks tuli kindlustada Eesti piirid sh muude riikide omad. Rootsi võimuperiood kujunes hariduse õitsengu ajaks, rajati linnakoole ning akadeemilised gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu muutus oluliseks võimu- ja hariduskeskuseks Rootsi Läänemereprovintsides, lisaks sellele, et seal resideerus toona Liivima kindralkuberner, asutati sinna Rootsi kuningriigi teine ülikool Uppsala kõrvale ning 1630 loodi sinna Svea ja Turu õuekohtu kõrvale ka Rootsi riigi kolmas õuekohus. Nii tõusis tartu tähtsus ka kohtulinnana. Uued koolid jäid esialgu suletuks talurahva esindajatele. Suure arengu tegi 17saj kahtlemata läbi ka eestikeelne kirjasõna ning rahvaharidus. Viimast teotas muuhulgas 1686.a Rootsi riigi kirikuseadus, mille järgi pisis köstrid talurahva lapsi lugema õpetama.
1207 aastal oli mõõgavendade ordu riigiga aga Saule lahingus 1236 ühinesid nende jäänused Saksa orduga , ja muutusid Saksa ordu liivimaa haruks.Omas üsna suurt iseseisvust. Kohalik Liivimaameister valiti Liivimaa ordust, esitati kaks kanditaati ja siis nende vahel otsustas Saksa ordukõrgmeister. Esialgu asus Liiviordu meister Riias, ordulinnuses (praegune läti presidendi loss), Õige pea koliti ordu keskkoht Koiva jõe vasakule kaldale.Alates 14 saj resideerus ordumeister Cesises?. Ja maameister Sigurbord. Võnnus hakkas kooskäima ka Ordu kapiitel , toimus 2 x aastas. Ajapikku nende osatähtsus vähenes. Sisemine nõukogu , mis koosnes ennekõike ordu meistrist , maamarsalist ja veel 5 tähtsamat käsklast. Ordu oli ka kõige sõjaliselt kõige tugevam , hiilgeaegadel lähenes orduvendade koguarv 500 14-15 saj vahetusel, koos palgasõudrite, vasallide ja muude tegelastega võis see ulatada 5000 meheni. 38 000 km2
Saksa ordu jaoks tähendanuks ordude liitmine soovimatuid poliitilisi konflikte. Pealegi, mõõgavennad seadsid tingimusi, tahtes säilitada autonoomiat. 1236 – Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt lüüa, ordumeister langes, 48 (pool liikmeskonnast peaaeg) ka. Identifitseeritakse Šiauliaiga. Mõõgavennad nüüd nõrgad ja 1237 liideti tingimusteta Saksa orduga. Siit algus Saksa ordu haru Liivimaal. Eesotsas kõrgmeister (hochmeister), kes resideerus Akkonis, hiljem Veneetsias j a alates 1359 Marienburgis. Peale Preisi haru oli Liivi haru ja Saksa haru, koosnes laialipillutatud aladest, keskmes linnus. Ala – ballei: nende balleide ees deutschmeister. Liivi ordu on lihtsalt saksa ordu Liivi haru. Liivimaa ordumeister on seega saksa ordu alluvuses. Kui ordud liideti, räägiti, et ordu peab piiskoppide suhtes olema kuulekas (obödients – vaimulik kuulekus). On veidi ebaselge olukord. Siit konflikt ordumeistri ja piiskopi vahel.
aadlisuguvõsa jaoks võimas vahend oma valduste kooshoidmisel ja suurendamisel. 14. sajandi lõpul kõrgmeistri Jungingeni privileeg - Lubas meesliini puudumisel lääne pärida ka naisliinis ja seda viienda sugulusastmeni (Harju-Viru). Vasalli õigused oma läänis: 1) Vasall valitses oma lääni (küla, mets, järv) - Maahärra võis sekkuda. 2) Võim alamate üle tulenes koormiste kujul. 3) Kohtuõigus. 4) Korrakaitseülesanne. Vasall resideerus linnustes, kuid kui tihti ta resideerus oma läänis on teadmata. Vähemalt kord aastat ta pidi käima makse kogumas ja kohut pidamas. Mida harvem vasall oma läänis viibis, seda paremini pidi funktsioneerima kohalikul eliidil põhinev omavalitsusvõim. Vasallid ühiselt moodustasid korporatsiooni, juba Harju-Viru vasallide puhul on võimalik rääkida seisusliku korporatsioonist (13. saj). Kuninga vasalle nimetati ühendust või kogu. 18. Mõisate rajamine ning talupoegade koormised Eestis XIIIXVI saj:
Avignoni. Ka hiljem paavstiks valitud inimesed säilitasid selle olukorra. Paavsti õukonnas omandasid ka üha suuremat rolli prantsuse päritolu vaimulikud. See ei saanud olla vastuvõetav Itaalia vaimulikele ja seetõttu hakkasid nad paavsti Avignonis viibimist vangipõlveks. 2. Suur skisma ehk kirikulõhe (1378-1417) Seisnes selles, et üheaegselt oli valitud kaks paavsti, kuna tegemist oli erinevate rivaalitsevate ringkondadega. Üks resideerus Roomas, teine Avignonis ja vastastikku olid paavstid pannud üksteist kirikuvande alla. Kaks vaenutsevat paavsti näitas seda, et Rooma katoliku kirik on sügavas kriisis ja vajaks reforme. Vahepeal valisid nad lausa veel kolmanda paavsti ka. 3. Kirikukogude liikumine (1409-1447) Toimus selleks, et suurt skismat leevendada. Kirikukogu on katoliku kiriku kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Selles ajavahemikus ei
Valitseja samastus päikesejumala Intiga täielkult. Tema surnukeha mumifitseeriti ning neid surnukehi kanti protsessioonidel avalikkuse ees. Muumiaga kaasnes ka muumiakultus ning olid kinnintatud suured valdused, mis seda kultust üleval pidasid. Seetõttu ei saanud järgmine kuningas ka eelmise valduseid, sest need valdused jäid muumiale ja tema perekonnale, kes jäid muumia hooldajateks. Kuningas pidi omale uued valdused vallutustega hankima. Kuningas resideerus Cuzcos. Seal asus Inti tempel, suur keskväljak, mis oli inkade arusaamise järgi maailma keskpunkt. Lisaks oli linnas kindlus-tempel. Linn oli jagatud nelja põhikvartalisse. Riik oli rangelt hierarhiline ja tsentraliseeritud. Ülikkond ei moodustanud kompaktset seisust ning oli jagatud alaseisusteks: 1) ketsua ülikud tihedalt seotud keisri ja tema perekonnaga, kohalikud, kõrgeim eliit. Nende hulgas määrati kõrgemad ametnikud. 2) nn inkad privileegi poolest, st
Orjusest sai põhiline sissetulekuallikas, orjuseistandustest ja immigratsiooni allikas, kus põhiosa ameerika uuest rahvast toodi siia sunniviisiliselt. Valgete migratsioon hakkas ületama mustade oma alles 1840ndatel, kui orjus oli juba keelustatud. Suhkruistandused olid kõige esimene majmudel ja põhiline orjatöö rakendamine lisaks kulla ja hõbeda kaevandamisele. Orjade olukord sõltus paljuski sellest, kuhu majandussektorisse nad sattusid. Olenes ka istanduse suurusest, kas isand resideerus seal või elas mujal ja tahtis ainult tulu saada. Kõige raskem oli orjade olukord suhkruistandustes. Hilisemad kohvi, indigo jt oli olukord küll raskem, kuid mitte nii halb. Mitte kunagi pole orje rakendatud vaid brutaalse vägivallaga tööle, orjade motiveerimiseks oli ka palju muuid meetmeid,. Ürit anda autasusid ja õigusi juurdi. Parematele orjadele jagati teatud autonoomia ja anti maatükke, viidi
soodsaid lepinguid ja protektsiooni, saades vastu kaubanduslikud õigused vms. Alates 1799-1818 kasutati mõningate vürstiriikide vastu ka sõjalist jõudu, aga kindlasti ei saa rääkida India sõjalisest vallutamisest! Selle protektoraadi kehtestamine tähendas pmst kontrolli saavutamist nende üle - - Ida-India kompanii sisuliselt valitses Indiat 1858.aastani, nende peakorter oli küll Londonis, ent mitte Kohalik võim oli kindralkuberneri käes, kes resideerus Calcuttas. Suurimateks provintsideks Indias olid Calcutta, Bengal, Madras ja Bombay. Kõiki provintse omakorda juhtisid kindralkubernerile alluvad kubernerid. Muutus, kus India langes otsese Briti valitsuse ja parlamendi kontrolli alla. 1857 puhkes Indias iseseisussõda (India termin) või India suur ülestõus (Eu ajalookirjutus) või sipoide mäss (Eesti vana ajalookirjutus) sipoid oli Briti armees teenivad kohalikud hindud/moslemid.
Samuti on ka Egiptuse tekste, mis annavad tollest ajast ülevaate. Vana Testament on vb kirja pandud Pärsia võimu ajal, seega seal kujutati ka juutide nägemust sellest riigist. Riigikorraldus. Pärsia riik võttis üle allutatud alade võimusüsteemi. Jäi mulje, et Pärsia kuningas muutsid valitsemisviisi vaid hädapäraselt. Samas nad allutasid need oma riiklikule kontrollile. Valitses suur kuningas (kreekas nimetati despootiaks), kes kellelegi ei allunud. Kuningas resideerus pealinnades. Echbatana, Persepolis, Susa, hiljem oli suur roll ka Babülonil. Õukond oli paljurahvuslane, sh ka kreeklasi, juute. Valitsev kiht oli aaria päritolu ehk pärslased või muud indoeurooplased. Pärsia riigi alamad olid suht leplikud selle võimuga, eriti VP alal. Samas kreeklased ei leppinud kunagi sellega nagu ka Egipitus. Samas oli Pärsia riik suht stabiilne ja kestis 200a. Seni oli ta maailma suurim impeerium
Kõik see kokku on hajali allikmaterjal mis ühtset tervikut lõimida ei võimalda. Põgusalt Pärsia riik võttis üle vana allutatud alade võimu süteemi, Pärsia kuningad ei üritanud uuta seda valitsemis süsteeme rohkem kui vaja oli, allutasid need vanad süsteemid oma riiklikule kontrollile, valitses suur kuningas , absoluutne monarh, kreeklased nimetasid seda despootiaks, nende silmis oli pärsia kuningas despooti arhetüüp, resideerus oma pealinnades, kerkis esile Media pealinn Ecbatana, vana Eelami pealinn Susa, Dareios rajas uue rituaalse pealinna Persepolise , oluline roll oli ka Babylonil.Impeeriumi kõige suurem linn. Kuninga õukond rändas kolme peamise linna vahel talvel suvel , ja Susa oli nagu rohkem poliitiline linn. Õukond oli palju rahvuseline, seal oli juute, kreeklasi arstid,pärsia kuninga nõunikud, kreeklased pärsia armee ülemjuhatajad, aristokraatia oli
annaabi.ee 
