keda iseloomustab elamuslik saate-eelistus (krimi-ja olmereportaazid ning välismaised põnevussarjad). Eelistatuim uudistesaade on ,,Reporter". Vaatab regulaarselt Kanal 2, vähem TV3 ja ETVd. 5. Meelelahutusele orienteeritud, kodukeskne suurtarbija (12% eestlastest) on väga agar televaataja, kes väidab end vaatavat regulaarselt peaaegu kõiki saatetüüpe. Eelistatuim on elamuslik programm: mängud, konkursid ja tõsielulised show'd. Uudistest eelistatakse ,,Reporterit" ja seejärel ,,Aktuaalset kaamerat" 6. Avalikule sfäärile orienteeritud seenior (11% eestlastest) on samuti väga sagedane televaataja, kes eelistab teistest oluliselt enam ratsionaalset programmi ja uudistest jälgib eelkõige ,,Aktuaalset kaamerat", aga vaatab ka teiste kanalite uudiseid. Teine väga suur eelistus on ,,Pealtnägija", sellele järgnevad arutelud ja päevakajasaated. Elamuslikust programmist on esikohal ,,Õnne 13". 7
Aga mida tähendab, informatsiooni meile kui religiooniks olemine? Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka? Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse. Olin tükk aega mõelnud, kas ma olen ainuke, kellele ei anna järjekordsed metsatulekahjude ja autoavariide uudised mitte midagi muud, kui teadmise, et teinekord oskan vähemalt seltskonnas kaasa rääkida? Kui nooremana ajalehte lugedes või „Reporterit“ vaadates tekkis maailma veidrustest uudiseid nähes vähemalt mingigi emotsioon, siis nüüd aastaid hiljem ei oska ma enam imestadagi ega vaevugi nende peale oma arvamust avaldama. Teated geiparaadidest või abielurikkuvatest kirikupeadest ei suuda mind enam kõigutada rohkem, kui vaid ühe tülpinud ohkega. Nõustun Raagiga, et paraku ei ole enam tarbija esimene kriteerium ajakirjanduse faktitäpsus ning tihtipeale ei oskagi inimene
Kroonika ja Playboy veergudel on see usaldus kerge kaduma. Tema tõsiseltvõetavus ning võim kaovad. Minu silmis on riigikogus vaid mõni asjalik liige. Olen valimas käinud vaid ühe korra ning mul on hea meel öelda, et selle poliitiku nimi, kelle valisin, käib meedias läbi haruharva ning ,,kollane surm" teda kindlasti tabanud ei ole. Sama ei saa öelda, aga paljude teiste poliitikute kohta. Aivar Riisalu sai meeletult pahaseks, ähvardas Delfi reporterit ning ei olnud nõus ,,kollastele" küsimustele vastama. Ometigi on härra Riisalu üles astunud arvukates kergsaadetes. Siinkohal tuleks poliitikul valida, kas ta soovib esineda kollases või kvaliteetmeedias. Kollase meediaga on paraku nii, et kui annad talle sõrme, võtab terve käe. Samas meediatangot tantsitakse kahekesi, nagu Raul Rebane on väga tabavalt öelnud. Samuti ei ole keegi sundinud Evelyn Seppa oma ilunippidest rääkima ja seda rumalust, mis Andres
Samas ei saa selles neid inimesi süüdistada, selles on süüdi ka pangad, kes andsid laenu liiga kergekäeliselt. Eesti riik peaks püüdma oma rahvast hoida. Hetkel toimuvad väga paljudes firmades kohutavad koondamised. Selge on see, et kõik püüavad kuidagi pinnal püsida, kellelgi pole antud hetkel kerge, kuid milles on süüdi need tavalised kodanikud? Tihti kannatavad selle kõige all aga hoopis lapsed. Vaadates nt ,,Võsareporterit" või ,,Reporterit" näeme me kõik millistes tingimustes inimesed elama peavad. Lastel ei ole korralikult süüa, puhtaid riideid selga panna jne. Kõrgharidusega oleks vaja sotsiaaltöötajaid, kes tunnevad oma tööd ja kes teavad millistest organisatsioonidest raskesti toimetulevate perede jaoks raha leida. Just nemad on need inimesed, kelle abile tuleks loota iga omavalitsuse/valla heidikutel.
Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt'i(Kristi Roosmaa) , kellega ta tutvus kuskil taksos. Tema boss, Yale'i lõpetanud Elisha J. Whitney(Peeter Jakobi) sõidab S.S.America pardal Londonisse, et seal natuke lõõgastuda enne kui ta oma kompanii aktsiad maha müüb
kodus vajaks pesu. No kui tõesti saaks kõik kohad läikivaks ja säravvalgeks siis miks mitte aga kas nii odavalt nii head asja pakutakse ja tulemus jääb tõesti säravvalge!? Need "teised" ja "tavalised"vahendid ju reklaami järgi ei tööta! Ei,ei võta seda vahendit,sest lausa naerma ajab,kui võlts kõik on ja tavaline Ajax teeb oma tööd väga hästi. Sammud nüüd kodupoole. Ikka esimese asjana panen käima teleka,et jõuda poole silmaga Reporterit vaadata,vaatan lühitudvustuse ära ja jään poole kõrvaga köögist kuulama,mida räägitakse.Kõige enam ajab marru see,kui kogu uudiste saade on sisutu,kajastatakse aina rohkem mõttetuid uudised kuulsuste kohta,no kas tõesti on see nii nii suur "uudis",et jällegi keegi kuulsatest staaridest lahutas või abiellus,seda nad teevad ju pidevalt! Võib juhtuda,et ei viitsigi enam kuulata ja mõni tähtis uudis jääb selle varju.Positiivne pool on see,et
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane
a) administratiivsetest nõuest tulenevalt on vaja salvestada ametlike kasutajate andmed ja nende profiil: neid andmeid kasutab ABHS ise veendumaks soovitud operatsioonide vastuvõetavuses. b) kaustu c) kirjeid 14) Mida tehakse päringukeele abil? a) räägitakse sõbraga b) kasutatakse salakoodina suhtlemiseks c) väline rakendus suhtleb andmebaasiga. 15) Raportigeneraatori ülesanne? a) raporteid teha b) aitab andmetest mugavalt kokkuvõtteid teha. c) reporterit vaadata 16) Haldusliidese ülesanne? a) halduseid üle vaadata b) liikmeid otsida oma haldustesse c) üheaegse kasutuse transaktsioonide haldus. 17) Mida teeb andmebaasi kasutaja? a) pärib, muudab ja täiendab andmeid nii nagu tema töö juures vajalik ning õigused lubavad b) vaatab andmebaasi c) kasutab andmebaasi 18) Koostaja/disaineri ülesanne? a) koostada b) välja mõelda ja valmis teha andmetabelite ja juurdekuuluvate abivahendite ning õiguste struktuur ja
• Eetiline uudis esitab täpseid tsitaate, mida reporter või toimetaja pole korrigeerinud ega ise loonud. • Eetiline uudis ei anna ütlejale või öeldule hinnanguid tsitaadi saatelause abil. • Eetiline uudis on stiililt täpne ja objektiivne. • Eetiline uudis ei manipuleeri keele abil. • Eetiline uudis ei kasuta arve ja numbreid lugeja manipuleerimiseks. Eriuudised Eetiline uudis järgib nõudeid, mis seostuvad kindlate valdkondade või reporteritöö eri viisidega: • Arvestab kuriteouudistes inimese privaatsusega ega süüdista inimesi. • Väldib uudise muutumist reklaamiks majanduslugudes. • Ei esita vaatlusuudises kuuldusi vaatluste pähe ja jääb sündmustes pealtvaatajaks. • Annab täppisuudistes teada, kuidas uudise aluseks olevad uuringud on tehtud. • Ei aja segi lühiuudised ja eelteateid. • Ei arenda ebaolulisi uudiseid. • Ei kasuta eeluudist oma laiskuse varjamiseks.
vastata või suhelda; neljandaks, reporteri enda tegevus – kuulamine, vaatamine, kirjutamine; viiendks, intervjuu lõpetamine. KONTAKTI LOOMINE - Peab looma kontakti võimalikult kiiresti. Riietuda samal tasemel kui allikas. Peab olema kohal õigel ajal. Lõdvestada allikat kiitustega, lemmikteemadel rääkimine ja lihtsate faktiküsimuste kasutamine. Vaadata, kuidas allikas reageerib. Tuleb meeles pidada, et allikas testib ka reporterit. KÜSIMINE - Esitada üks küsimus korraga. Kui küsimuse esitamine võtab kauem aega kui vastus, siis on midagi valesti. Küsimused tuleb otse välja öelda. Kui allikas ei saa küsimusest aru, siis tuleb teda katkestada ja küsida küsimus uuesti. Mitte maha lugeda küsimusi. Lisaküsimuste üles märkimine ja hiljem küsimine. Ei tohi unustada ära võtmeküsimusi. RASKED JUHTUMID - Rasked juhtumid on: segased vastused, rasked allikad, allikale
kuna too ajakiri ilmub vaid korra nädalas). Päeva jooksul vaatab ta ohtralt erinevaid dokumentaale ning sarju, olles tõeline televiisorisõltlane. Õhtul võib kindel olla, et ta vaatab kindlalt ära ’’Ringvaate’’, kuna Reikop on üks tema meelisnägusid televisioonis. Kui oleks kolmapäev, siis vaataks ta kindlalt ka ’’Pealtnägijat’’. Kindlasti ei jäta ta vaatamata ’’Aktuaalset kaamerat’’ ning ka ’’Reporterit’’, et õhtune kogus uudiseid täis saaks. Vanaemale on meelt mööda ka erinevad poliitilised debatid ja vestlussaated. Ainsana suutis tema välja tuua mulle oma lemmikajakirjaniku, kelleks on, nii irooniline kui see ka pole, Priit Pullerits, kes tema sõnul elas kunagi meie perega samas majas. Tema kirjutisi loeb ta meeleldi ning on nõus isegi nende eest maksma. Arvutiga vanaema tuttav pole ning seetõttu on tema teadmised
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald
UUDISE TEGEMISE PROTSESS (LK 331-351) Protsess on: planeerimine, reporteritöö, kirjutamine ja toimetamine. Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas.
pressiesindajalt saadud info, mis on juba töödeldud. Kõige väärtuslikum on esmaallika info, vähem väärtuslikum kolmas allikas. Atributsioon ütleb, et tõde on, et allikas seda ütles. Lugeja peab aru saama, mis on allika ja info suhe. Reporter peab avama, kes on allikas ja milline on tema kaugus infost: kas ta oli pealtnägija, osaleja, kuulis teistelt jne. ei tohi manipuleerida lugejaga – nimetada kuulujutte või jätta midagi esitamata. Jutu atributeerimine ei vabasta reporterit vastutusest laimavate seisukohtade eest tema loos – ajakirjanik esindab allikat. Millal allikale viidata? Kui pole põhjust infos kahelda, reporter ise nägi sündmust või on tegemist üldtuntud faktidega, siis pole atributsiooni vaja. Infoallikas tuleb alati anda järgmistel juhtudel: • Kui kedagi on tsiteeritud otse-kaudselt. • Kui ajakirjanik pole ise sündmuse pealtnägija ja info pole avalike allikate abil kontrollitav.
Allikate hoidmine ja kaitsmine. Allikas on reporterile tähtis. Nii pääseb infole ligi. • Allikatega tuleb pidevalt suhelda, et näha nende teadmisi ja usalduvust ning hoida end meeles. • Oluline on isiklik side allika ja ajakirjaniku vahel. Peab näitama huvi allika, tema töö ja perekonna vastu. • Ka allikad vajavad infot, mida ajakirjanik võiks vahel anda. Osutada ohutuid teeneid. • Reporter kaitseb allikaid ja allikad kaitsevad reporterit. Tuleb lubadusi hoida neile. • Vältida allika hirmutamist jne. • Võib tekkida dilemma: kui püsiallikas satub ise sündmustesse, kus tuleb temast negatiivselt kirjutada. Siis peab valima, kas kaitsta allikat või ei. Tasub kaitsta oma väga head allikat seni kuni info, mis temalt saadakse, on parem kui info, mis tema kohta saadakse. Allikasõltuvus. Reporter sõltub allikast. Sõltumine ei tohi muutuda sõltuvuseks. Ei tohi
25bp sünteesi, aga ei termineeri transkriptsiooni. Peatunud polümeraas jääb vastsünteesitud transkripti ja DNA matriitsiga seotuks kuni tingimuste avaldumiseni, mis indutseeruvad HSTF (heat-shock transkriptsiooni faktoreid). Aktiveeritud HTSFi sidumine proksimaalsepromootori teatud järjestustele stimuleerib peatunud RNAPolII-i jätkama ahela elongatsiooni ning indutseerib kiiret re-initsiatsiooni uute RNAPolII molekulide seondumisega. 19. Kasutades LacZ reporterit pärmides S.cerevisiae ja Z. bailii selgus, et näiteks nende kahe erineva pärmi TPI geeni (kodeerib glükolüüsivalku trioosfosfaadi isomeraasi) promootorid olid funktsionaalsed mõlemas pärmis, kuid reportergeeni ekspressioonitase neilt oli mõnevõrra erinev. Transgeenne analüüs analüüs, mille jooksul geenide rühma viiakse üle ühe organismi DNAst teisse. 20. Transkriptsioonilise aktivaatori funktsionaalsed domäänid: N-terminaalne DNAd -
• Toimetaja ülesanne on aidata autoril välja tuua see, mida autor välja tuua tahab ja mida leht välja tuua tahab. Tihti on autor tahtnud rääkida ühest, aga räägib teisest. Toimetaja peab olema reporteri sõber. Ajakirjandus on meeskonnatöö. • Toimetaja ülesanne on teha teksti väärtus maksimaalseks minimaalsete muudatustega. • Hea toimetaja austab reporterit ega tee muudatusi vaid selleks, et midagi muuta. Lugu ei ole toimetaja oma, vaid reporteri. • Toimetamise käigus saab lugu lihvida, kuid ei saa teha tasa reporteri tegemata jäänud töid.kui reporter pole hankinud piisavalt detaile, siis ei saa toimetaja neid juurde hankida. • Vead on kirjutamise juures normaalne nähtus. Tähtis on et vigadest õpitakse. Toimetaja koostöö autoriga
VIDEOMATERJALID Videotel on positiivne mõju konverentsidel, presentatsioonidel ja näitustel sissejuhatava elemendina. Igal ettevõttel ei pea end tutvustavat videot olema. Kui aga siiski soovitakse end video abil televisioonis tutvustada,tuleks silmas pidada: · Alghelile ei tasu peale salvestada muid helisid · Ei lisata pildile tiitreid · Videopilti ei kaasata reporterit SPONSORLUS Sponsorlus võimaldab tutvustada ettevõtte logot, teadvustada ettevõtte ideid ja eesmärke, saavutada laiemat tuntust. Sponsorluse viisid: · Sportlase, kultuuritegelase jt. Toetamine · Mõne ürituse korraldamise (spordivõistlus, heategevuskontsert) toetamine · Televisiooni-, raadiosaate toetamine
Esmalt tuleb valida teema või isik, millega alustada. See juhib sobiva verbi valimisele. Igal teemal-ideel on selle juurde sobivad verbid. Konkreetsuse annab sisukas, täpne, aktiivne verb. Tuleb vältida tühje üldisi verbe. Lisaks: mõnikord kargab enne kirjutamist reporterile hea sõna pähe ja ta otsustab kohe, et see peab minema juhtlõiku. Selle kohta kehtib üks põhimõte: ei tohi otsustada liiga vara, sõna võib olla sobimatu ja hakata reporterit aitamise asemel kammitsema. • Kui vähegi võimalik, tuleks juhtlõik kirjutada isikulises tegumoes, mitte umbisikulises. Umbisikulist tegumoodi tuleks kasutada vaid siis, kui isik või asi, kellele-millele tegevus on suunatud, on tähtsam kui tegutseja, või kui isik pole teada. • Kõva uudise juhtlõigus ei kasutata otsetsitaati, vaid parafraasi. Otsetsitaadid tulevad kõne alla ainult pehmetes uudistes, mis annavad edasi prominentide sõnu.
..................22 Lisa 1...........................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 Uurimistöö eesmärk on leida keelelised erijooned, mis iseloomustavad Eesti Televisiooni (ETV) saate „Ringvaade“ saatejuhti ning reporterit Jüri Muttikat. Kuna „Ringvaate“ puhul on tegemist vabas vormis uudiste- ja meelelahutussaatega, kus saatejuhtidele tekste ette ei kirjutata. See aga jätab saatejuhtidele suurema vabaduse tuua saatesse isikupära. Uurimistööl on kaks eesmärki: leida Jüri Muttika kõnepruugist talle omaseid keelejooni ning analüüsida neid keelejooni varasemate uurimuste põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse, missugune on olnud Jüri Muttika elulugu
annaabi.ee 
