etnilisi probleeme. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 28. Juuni 1918 Versailles' rahulepingu järgne süsteem.Saksamaa pettus selles , sest oli lubatud vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi . Saksamaale tundus alandav , et ta kuulutati sõjasüüdlaseks ja , et ta pidi maksma reparatsioone, s.t korvama võitjatele sõjakuulutused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete ( Saksamaa 132 milj. kuldmarka kohustus) , kiire inflatsiooni (paberraha väärtuste langemise ) või tooraineallikate kadumisega (Saksamaa kaotab tööstuspiirkonna Elsass-Lotring). 1929 . aastal alanud pikajaline sügav majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. USA's ületootmise tõttu tekkis majanduskriis , Saksamaa oli tihedalt seotud USA'ga , seega varises kiiresti ka nende majandus kokku.Seda kibestumist kasutasid ära
kus see aga kiiresti summutati. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Itaalias tulid 1922.a. fasistid võimule eesotsas Benito Mussoliniga. Aastail 1923-24 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. lõpul toimus Lovarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini
Dawesi plaan: oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel
Ning kui sellised juhid saavutasid kasvõi tühist edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatisooni või tooraineallikate kadumisega. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said need juhid, kes lubasid inimeste elu kiiret paranemist ning rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine valmistas pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud. 6
Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Itaalias tulid 1922.a. fasistid võimule eesotsas Benito Mussoliniga.Dawesi plaani- nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. 1928.a. Briand-Kelloggi pakt-sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt ei näinud ette karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes.USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud
suurriik, siis selle majanduslik areng aitas ka teistel riikidel majandusraskustest välja rabeleda. Kui algas suur majanduskriis 1929. a. saadi aru, et Saksamaa ei jõua ikka veel reparatioonimakse tasuda ning võeti kasutusele Youngi plaan, mis pehmendas veelgi tingimusi maksesummat alandati ja see jaotati 59 aastale. Õigustatud ei olnud järeleandmine 1931. aastal, kus Herbert Clark Hooveri antud moratooriumiga ja lõplikult 1932. aastal Lausanne'i konverentsi otsusega loobuti reparatsioonimaksete sissenõudmisest. Nende mittenõudmine andis Saksamaale kindlust ning samal ajal näitas ka võitjariikide nõrkust. Hitler sai tänu sellele aru, et ta võib ka ülejäänud nõudmistega mängida ja vaadata kuidas võitjariigid käituvad. Õigustatud võisid järeleandmised olla tänu kehvale välispoliitikale liitlaste poolt. USA hakkas häid suhteid juba varakult looma. Samuti ei tahtnud Suurbritannia sõda, nende sõjajärgse esimese peaministri
Rosenberg (pärit Tallinnast), kes on täielik Weimari Vabariigi vastane. 1923, 8.nov. Hitleri katse teha riigipööre Münchenis („õllekeldriputš“). Hitler satub vanglasse, mõistetakse 5 aastaks, oli ainult 9 kuud. Vanglas kirjutab „Mein Kampfi“ I o.(Minu võitlus). 1924 – valmib Dawesi plaan, mille järgi saab Saksamaa USA-lt 800 mln kuldmarga suuruse laenu, samas reguleeritakse reparatsioonimaksete korda. Algab sõjaväe järkjärguline moderniseerimine. 1929 – 1934; 1934 - 1939 1929 -1933 ülemaailmne majanduskriis: tööstustoodangu langus, tööpuudus, raskused reparatsioonide maksmisega, NSDAP populaarsuse kasv. 1931 – Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise. 1932 – ennetähtaegsed valimised Riigipäeva. Absoluutset enamust natsid ei saavutanud, kuid said õiguse moodustada valitsuse. 30. jaan. 1933 – saab A.Hitler Saksamaa riigikantsleriks (peaministriks).
Kui aga sellised juhid saavutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks. Näiteks Saksa keisririigis oli keiser Wilhelm II suhteliselt suur võim ning demokraatlik traditsioon puudus, seega on mõistetav miks Hitleri ja Natside populaarsus Saksamaal sõjajärgsetel aastatel sõjaväes märkimisväärselt kasvas. Ühteks põhujseks, miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati dikatuur olid riigisisesed majandusraskused. Kaotajariikides olid majandusraskused seotud reparatsioonimaksete kohustusega. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma rahulepingu järgi 132 miljardit kuldmarka. See hiigelsuur kohustus võttis Saksamaalt võimaluse oma riigi majandust üles ehitada. Lisaks oli 1929. aastal USA-s suur ülemaailmne majanduskriis mis halvendas riikide majanduslikku olukorda veelgi. 1929 aastal alanud pikaajaline sügav majanduskris röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutasid
kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks , üsna lihtne rahva seas poolehoidu leida. 2.3) Pettumine Versailles' süsteemis- Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid, kui ka mõningaid Antandi liitlasi. Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. 2.4) Majanduslikud raskused- Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatsiooni või tooraineallikate kadumisega. Poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. 2.5) Terav riigisisene võimuvõitlus- Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ja mustamine, põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvulistes riikides (Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia) lisandusid ka põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud
liiga suureks ning inimesed ei suutnud neid tagasi maksta. See laostas panganduse ning kogu rahanduse; c) Valitsuse vead kriisi ajal loobumine vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine, sellega loodeti kaitsta majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kriis ülemaailmseks ning pikendati seda. 4. Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 5. Autoritaarne: · Riigis on enamik võimust koondunud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte.
Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (va Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. USA sõlmis eraldi rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega ning need ei sisaldanud reparatsioone. Charles Dawesi juhitud komisjon jõudis järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta ning pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani võtsid omaks nii UK kui ka Prantsusmaa. 1928. töötati USA ja Prantsusmaa koostöös välja BriandiKelloggi pakt, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Mõne aasta jooksul allkirjastasid pakti pea kõik maailma riigid. Saksamaa ja KeskEuroopa riigid 1920. aastail Saksamaa välus 1924
Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. 13) Dawesi plaan oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks.Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 14)rahvasteliit Winston , kuulusid Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, jaapan, USA, 1814 avaldas
rahalistest nõudmistest. Rapallo leping tähendas nii Saksamaa kui ka Nõukogude Venemaa jaoks läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist. Pärast lepingu hakkasid suured ja väiksed riigid üksteise järel tunnustama Nõukogude valitsust ning sõlmima temaga diplomaatilisi ja kaubanduslikke suhteid. Konverentsid, lepingud 1924 a. Dawesi plaan (Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi poolt juhitud komisjoni järgi), mis nägi ette Saksamaa reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. Locarno konverents, mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele: 1) Reini tagatispakt Saksamaa garanteeris
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks
Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3.Pettumine Versailles' süsteemis- vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4.Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete,kiire inflatisooni. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said juhid- inimeste elu kiiret paranemine ning rahvas uskus neid. 5.Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavahelised tülid valmistasid pettumust. 6. Valimiskünnise puudumine. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal diktatuur enamikes riikides.
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08
· Määrati sõjajärgne poliitika Saksamaa suhtes · 1945 Potstami konverents · Roosevelt -> Truman · Churchill -> Ahlec · Kiideti heaks Ida-Preisimaast osa loovutamine Nõukogude Liidule. · Määrati Saksamaa jaotus Nõukogude Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vahel. · Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele. · Määrati reparatsioonimaksete kord. Pariisi rahukonverents 1946 juulist oktoobrini, osales 21 riiki. Sõja võitjad allkirjastasid rahulepingud 10 veebruar 1947. Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soomega. Saksa tulevik jäi esialgu lahtiseks. Jaapaniga sõlmiti rahuleping alles september 1951 San Fransiscos (NSVL ei kirjutanud alla). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi protsess
) 1945 Jalta konverents osalesid USA, NL, Suurbritannia liidrid. · Vormistati sõjajärgse maailma jagamine · Kesk- ja Ida-Euroopa jäeti NL mõjusfääri · Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks 1945 Potsdami konverents · Saksamaa jagati NL, Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa vahel neljaks · Osa Saksa aladest läks Poolale, osa NL (Königsberg ehk Kaliningrad) · Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele (Saksamaal valitsus puudus) · Määrati reparatsioonimaksete kord · Otsustati sõlmida rahulepingud Itaalia, Ungari, Poola, Soome ja Bulgaariaga. · Arutati sõjategevust Kaug-Idas. Stalin andis lubaduse Jaapanit rünnata (tasuks lubati Sahhalini ja Kuriili saari) Pariisi rahukonverents 1946-1947, osales 21 riiki. Toimus rahulepingute allkirjastamine kaotajatega Saksamaa tulevik jäi esialgu lahtiseks, rahulepingut ei sõlmitud. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951.a. San Francisco (NL ei allkirjastanud). Kõik kaotajad pidid maksma
soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. Dawesi plaan- oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetasSuurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Desarmeerimine- on relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine. Kellogg-Briandi pakt- (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27
säästmist. Hüperinflatsioon- Raha kaotab väärtust kiiremini, kui seda trükkida jõutakse. Tööpuudus- Olukord, kus töötegijaid oleks, kuid töökohti neile pakkuda ei ole. Pankrot- Võlgniku maksejõuetus. Dawesi plaan- Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1929 New Yorgi börsikrahh 29. oktoobril- sai alguse majanduskriis. 1932 Roosevelt sai presidendiks 3. Millised olid Itaalia Fasistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused? Millal ja kus see
❧ 30. aprill 1945 sooritas Hitler enesetapu ❧ 2. mai 1945 kapituleerus Berliin ❧ 8./9. mai 1945 kapituleerus Saksamaa ja lõppes Teine maailmasõda Euroopas https://www.youtube.com/watch?v=VGXPt0vT8Us Potsdami konverents ❧ 17. juuli – 2. august 1945 võitjariikide konverents ❧ Ida-Preisimaa NSV Liidule ❧ Saksa elanike sundevakueerimine ❧ 4-ks okupatsioonitsooniks ❧ Liitlaste Sõjaline Administratsioon ❧ reparatsioonimaksete kord ❧ Attlee, Truman, Stalin Jaapani purustamine ❧ Jaapan jätkas visa vastupanu ❧ 5. august 1945 kuulutas NSV Liit Jaapanile sõja ❧ 6. august 1945 heideti tuumapomm Hiroshimale ❧ 9. august 1945 heideti tuumapomm Nagasakile ❧ 2. september 1945 alistus Jaapan ja lõppes Teine maailmasõda 19. veebruar – 26. märts 1945 Iwo Jima lahing Pariisi rahukonverents 1945–1946 ❧ 10
demokratiseerimine, demonteerimine. Saksamaa pidi maksma sõja võitnud suurriikidele reparatsioone. Maa jagati kaheks reparatsioonitsooniks. NSV Liit ja lääneliitlased pidid koguma reparatsioonimakseid igaüks oma okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis- tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks. Peatselt alanud nn külm sõda muutis Saksamaa ida ja lääne vahelise vastuseisu tallermaaks. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei
väärtust. Briand'i-Kelloggi pakt - (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist Dawesi plaan - Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Komitern - Reini tagatispakt - demokraatia kriis - ülemaailmne majanduskriis (1929 1932) - ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri
osalesid kõik suurriigid, euroopa riigid. Kutsuti ka Venemaa ja Saksamaa) Rapallo pakt (saksamaa hakab venemaaga koostööd tegema, sõjatehnikat tehakse Venemaal jne) 1923- rahvusvahelisi suhteid mõjutab Ruhri kriis. Appi tulid USA pankur Dawes ja rahvasteliit. 1924 tugevdati saksa marka, pikendati reparatsioonimaksete graafikuid, läks käiku Dawesi plaan. 1925- Locarno konverents- esimene konverents, kus ei tehat vahet võitjate ja kaotajate vahel. Reini pakt 1926- võetakse Saksamaa rahvasteliitu Patsifismi ajastu kõrghetkeks peetakse 1928 a, kui sülmitakse Briand-Kellagy pakt. Kirjutatakse alla ligi 30 riigi poolt. Algatajaks oli Prantsuse ja USA välisministrid, kes tegid
o Stalin tahtis avada 2. rinnet 1945 veeb Jalta ehk Krimmi konverents o Kolmik saab uuesti kokku o 2. rinne on avatud o Stalin tahab vallutada Berliini 16. aprill 1945 Punaarmee pealetung SMl, Berliini jõuti 24. aprillil o VM võitis, Hitler tegi enesetapu o Berliin kapituleerus Potsdam 1945 suvel peale sõda o SM jaotati IM, PM, USA ja NSVLi vahel neljaks okupatsioonitsooniks o Kindlaks määrati SM reparatsioonimaksete tasumise kord 10. veeb 1947 kirjutati alla rahulepingutele Pariisis o SM liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama alasid o SMga rahulepingut ei sõlmitud, aga talt nõuti reparatsioone 1945-1946 Nümbergi protsess o Maailma ajaloos esimene kord, kui mõisteti sõjakurjategijate üle kohut o Tribunal ehk kohus oli rahvusvaheline (USA+PM+IM) o 6 tippjuhti mõisteti poomise läbi surma o Sõjakuriteod kuulutati aregumatuks
(Prantsusmaa alates 1944. aasta suvest). Olid ÜRO asutajaliikmeteks (51). Kokku 61 riiki. Potsdami konverents - 17. juulist kuni 2. augustini toimus võitjariikide konverents. · Kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidu ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt. · Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsooniks. · Määrati kindlaks Saksamaa reparatsioonimaksete tasumise kord, selleks otsustati demonteerida Saksa suuremate tehaste sisseseaded. · Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, mille Jaapani keskvõim tagasi lükkas. Teise maailmasõja tagajärjed 1. Sõda põhjustas seninägematuid purustusi ja kaotusi. Sõjas hukkus kokku ligi 60 miljonit inimest. Suurimad kaotajad olid Nõukogude Liidus. 2. Järsult suurenes hukkunud tsiviilelanike arv. 3
annaabi.ee 
