* uriini moodustumine (jääkainet eemaldamine organismist) – selle hulga hulga, soolsuse, happelisuse reguleerimine * kehavedelike tasakaalu tagamine * osmootse rõhu säilitamine * ekstratsellulaarvedelike mahu säilitamine * happe-leelise-tasakaalu regulatsioon * bioaktiivsete ainete sekretsioon – toodavad 2 hormooni – kaltsitriool ja erütropoietiin * metabolism * vereloome (erütropoietiini kaudu – reguleerib erütrotsüütide erütrotsütopoeesi). Lisaks toodetakse ensüümi reniini (aktiveerib reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteemi, vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile (hüpotensioon, hüpokaleemia, vererõhu ja –mahu langus). * arteriaalse vererõhu ja veresuhkru taseme regulatsioon. 3. Neerutalitlus 3.1. Nefron kui talitluslik üksus: hulk, struktuur, funktsioonid. Nefron on neeru morfofunktsionaalne üksus. Koosneb glomeerulist (glomerulaarsed kapillaarid) ja torukestest. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimub
Seelle teket stimuleerib otseselt naatriumi sisalduse langus veres. Aldosterooni kaudne stimuletsioon käib aga RAAS süsteemi aktivatsiooni teel. Aldosteroon toimib nefronis henlelingue ja suurendab henlelingus naatriumi ja vee tagasiimendumist. Kuidas aktiveeritakse RAAS süsteem? · reniin on ensüüm, mis vabaneb neerukoe endokriinsetes rakkudes ehk jukstaglomerulaarrakud. Reniinivproduktsioon suureneb siis, kui langeb vererõhk kohu organismis või neerudes. Reniini produktsioon suureneb ka naatriumi sisalduse langusel veres ja esmasuriinis. Reniini toimib vereplasmas ringlevale valgule nimega angiotensinogeen. See on mitteaktiivne. Angiotensinogeen koosneb 12 aminohappest. Reniini mõjul vabaneb 2 aminohapet ja tekib valk, mille nimi on angiotensiin1, ka see ei ole aktiivne. Angiotensiin1-ele omakorda toimib ensüüm, mille nimi on angiotensiinkonverteenensüüm ehk AKE. Ja tuleb veel 2
taluvuse võimet. -BLOKAATORITE FARMAKOLOOGILISED TOIMED · Propranolool ei avalda rahuolekus erilist toimet vererõhule, südame frekventsile ega väljutusmahule, kuid vähendab erutuse või füüsilise koormuse toimet. · Alprenolool jt. partsiaalset agonistlikku toimet omavad suurendavad rahuolekus frekventsi, kuid vähendavad seda füüsilise koormuse korral. -BLOKAATORITE VERERÕHKU LANGETAV TOIME · Pärssiv toime südamele · Reniini vabanemise pärssimine (- blokaad jukstaglomerulaarsüsteemis) · Perifeerse resistentsuse langus ( antagonism, -agonism, jt) · toime kesknärvisüsteemi- sümpaatilise aktiivsuse vähenemine -BLOKAATORITE KLIINILINE KASUTAMINE · Hüpertooniatõbi · Südame rütmihäired · Stenokardia ja müokardiinfarkt. Vähendavad müokardi hapniku tarvidust. · Ärevusega kaasnevate somaatiliste nähtude (südamepekslemine, lihaste treemor) vähendamiseks.
). Henle lingul on alanev ja ülenev säär. Teise järgu väänilised torukesed (distaalsed): kogumistoru. Nefron on neeru funktsionaalne piirkond, kus toimub uriini teke. 1,2 miljonit nefronit kummaski neerus. Sisesekretoossed funtksioonid: a) Produtseerivad erütropoetiine – hormoonid, mis reguleerivad erütrotsüütide teket. (EPO) b) Kaltsiitriooli süntees: soodustab kaltsiumi omastamist peensoolest verre, viimane aste – kaltsitriool – tekib just neerudes. c) Reniin – reniini mõjul käivitub RAAS-süsteem (reniinangliodensiinaldosteroon süsteem?) Uriini teket jagatakse kaheks: a) esmasuriini teke b) lõpliku uriini teke Need kaks protsessi kulgevad paralleelselt (samaaegselt, pideval, ööpäevaringlselt). Mehhanismi selgitamiseks on otstarbekas jagada protsess kaheks osaks. See ei tähenda, et ühe t Esmasuriin tekib glomerulis filtratsiooni teel. Veri filtreerub veresoonte päsmakesest kihnu õõnde. Ööpäevas läbib veri päsmakesi korduvalt. (Verd 5
- Epitelioidrakud - algusosas + ristumiskohal niudeveresoontega + lõpposas (kusepõie muundunud silelihasrakud seinas) paiknevad arteriola afferens’i seinas SEINA EHITUS sisaldavad proteolüütilise ensüümi, reniini terakesi Tunica mucosa - Macula densa – tihketähn - ülemineku ehk siirdeepiteel päsmakese soontepooluse lähedal arteriola afferensi ja efferensi vahel - lamina propria koosneb tubulus distalise epiteelirakkudest - tela submucosa
ja sidekoe kiududele ning kutsuvad nii esile veresoonte ahenemise või laienemise. Neid aineid nimetatakse vasoaktiivseteks aineteks. · Vasopressiin e. ADH see on hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab seega vererõhku. · Histamiin laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini · Serotoniin · Angotensiin on normaalselt organismis inaktiivsena, kuid reniini toimel muutub aktiivseks ning ahendab tugevalt veresooni. · Noradrenaliin · Adrenaliin Vererõhk arteriaalne rõhk kujutab endast jõudu pinnaühiku kohta, mida veri avaldab arterite seinale. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse mmHg-tes ja A.Vahtramäe 2011 7 väljendatakse kahe arvuga. Kõige suurem on rõhk süstoli ajal vasakus vatsakeses, aordis arterites. Suurem e
BEETA-BLOKAATORID TULETADA MEELDE -BLOKAATORITE TOIMEMEHHANISM Beeta-blokaatorite vererõhku alandav toime baseerub perifeersete (eriti südame) adrenergiliste retseptorite blokaadil (negatiivne inotroopne ja kronotroopne efekt; väheneb südame minutimaht; presünaptilise noradrenaliini vabanemise pidurdumise tõttu väheneb perifeerne vastupanu), kesknärvisüsteemi sümpaatilise aktiivsuse vähenemisel (väheneb tsentraalne vasomotoorne aktiivsus) ja /või reniini vabanemise pärssimisel. Beeta-blokaatorid vähendavad müokardi hapnikutarbimist. Perifeersete veresoonte ahenemine, mille tõttu on kõrvaltoimena jäsemete jahedus Beeta-blokaatorid on eriti näidustatud kõrgvererõhu haigetel, kellel on pingutusstenokardia, tahhüarütmiad või kes on läbi põdenud südameinfarkti, samuti glaukoomi või migreeniga patsientidel. Ka rasedatel on beeta-blokaatorite kasutamine lubatud, sest neil pole leitud mingeid loodet kahjustavaid toimeid.
Nefriidi põhjused: 1. kaasub sageli nakkushaigustega 2. nii eksogeensed kui ka endogeensed intoksikatsioonid 3. allergiline tekkemehhanism NEFRIIDI PATOGENEES Reniin-Angiotensiin süsteemi vahendusel kujuneb neerudes isheemia ja hapnikunälgus. See kahjustab neerupäsmakeste kapillaaride läbilaskvust. Samuti kaasuvad eksudatiivsed ja proliferatiivsed muutused. Nefriit algab sageli neeru väikeste veresoonte spasmi ja neerukehakeste isheemiaga. Isheemia stimuleerib reniini moodustumist, mis omakorda soodustab veresoonte spasmi. Reniin termolabiilne valk, mis osaleb vere naatriumisisalduse, veremahu ja vererõhu regulatsioonis. Vastavad muutused registreeritakse neerude jukstaglomerulaarkompleksis juurdetoovate arterioolide (vas afferens) juures. Vabanenud reniin toimib inaktiivsele angiotensinogeenile (sünteesitud maksas), muutes selle bioloogiliselt inaktiivseks angiotensiin Iks
Vallpipilli ümbritsev ringjas süvend, papillivagu. Vagu väljastpoolt ümbritsevat kõrgenenud limaskesta nimetatakse papilli valliks. Vallpapillid moodustavad tihedast sidekoelisest proopriast, mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit varustavate soonte ja macula densa vahel ning omavad fagotsütoosivõimet. 3) jukstaglomerulaarsed sekreteerivad rakud, mis on modifitseerunud silelihasrakud aferentse arteri seinas.
Vasak natuke suurem. Neerude funktsioonid: · Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon. · Reguleerivad vereplasma ioonide kontsentratsiooni, nendest olulisemad: Na +, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat (HCO3-), fosfaat- ja sulfaatioon. · Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ eritumisega, kui on happelisuse liig ja HCO3- eritumisega, kui on aluselisuse liig. · Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu. · Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu. · Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina. · Elimineerivad ravimeid ja mürke. · Sünteesivad erütropoetiini. · Lagundavad polüpeptiidhormoone (insuliin, glükagoon ja parathormooni) Neerud saavad filtreerimata verd otse südamest läbi kõhu aordi, mis edasi läheb vasakule ja paremale neeru arterisse. Filtreeritud veri naaseb vasakult poolt ja
Vasak natuke suurem. Neerude funktsioonid: · Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon. · Reguleerivad vereplasma ioonide kontsentratsiooni, nendest olulisemad: Na +, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat (HCO3-), fosfaat- ja sulfaatioon. · Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ eritumisega, kui on happelisuse liig ja HCO3- eritumisega, kui on aluselisuse liig. · Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu. · Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu. · Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina. · Elimineerivad ravimeid ja mürke. · Sünteesivad erütropoetiini. · Lagundavad polüpeptiidhormoone (insuliin, glükagoon ja parathormooni) Neerud saavad filtreerimata verd otse südamest läbi kõhu aordi, mis edasi läheb vasakule ja paremale neeru arterisse. Filtreeritud veri naaseb vasakult poolt ja
metabolismi. Faktorite kombinatsioon, mis langetab vere mahtu või Na+ konts-i, mõjub baroretseptoritele, suurendades reniini produktsiooni. · Endoteliinid Neil on palju toimeid erinevates kudedes. Põhitoime summeerub neerude homeostaasi säilitamisena
- Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon - Teguleerivad vereplasma ioonide konsentrarsiooni, nendest olulisemad: Na +, K´+, Ca2+ , Cl- , vesinikkarbonaat-(HCO3-), fosfaat- ja sulfaatioon. - Reguleerivad aluse-happe tasakaalu H+ sekretsiooniga, kui on happelisuse liig ja HCO3- sekretsiooniga kui on aluselisuse liig. - Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu. - Regullerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu. - Elimineerivad valkude katabolsimi ääkprodukte kusiainena ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina. - Elimineerivad ravimeid( penitsilliin) ja mürke - Sünteesivad erütropoetiini - Lagundavad polüpeptiidhormoone( insuliin, glükagoon ja paratüreoidhormoon). Nefron on naeerude struktuurseks ja funktsionaalseks üksuseks. Nefrone on kummaski neerus cs 2 miljonit
Trombotsüüdid Agregatsioon Veresoonte silelihased Kontraktsioon 1 Süda Löögisageduse Kontraktsioonijõud Erutusjuhtivus Neerud Reniini sekretsiooni tõus 2 Bronhioolid Lõõgastus Veresooned Lõõgastus Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees
südame löögisagedust ning põhjustavad väljaheite ja uriini peetumist organismis. Sümpaatiline osa reguleerib paljusid funktsioone, mida ei mõjusta parasümpaatiline süsteem: neerupealsed, higinäärmed, karvu tõstvad lihased, neerud ja enamik veresoontest saab ainult sümpaatilise innervatsiooni. Sümpaatiline osa kontrollib: Termoregulatoorset vastust kõrgele välistemperatuurile Reniini vabanemist neerudest Metaboolsed toimed Horneri sündroom 11 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. Silelihas, vöötlihas, südamelihas. Silelihasrakkud – ühe tuumaga, diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit
vastupidi, soolade reabsorptsiooni. 2) ainevahetuse jääkproduktide ja kehavõõraste ainete väljaviimine valkude lagunemisprodukt karbamiid e. kusiaine, lihaste kreatiinist tekkiv kreatiniin, hemoglobiini laguprodukt bilirubiin, hormoonide lagunemisel tekkivad ühendid, ravimid, toidulisandid, pestitsiidid, toksiinid. 3) vererõhu regulatsioon vee ja elektrolüütide kontsentratsiooni regulatsiooni kaudu teostub pikaajaline regulatsioon ja hormoon reniini sekretsiooni kaudu lühiajaline, kiire regulatsioon. 4) happe-leelise tasakaalu säilitamine vesinikioonide, väävel- ja fosforhappe jääkide eemaldamine, puhvrivarude regulatsioon. 5) hormoonide sekretsioon neerud sekreteerivad erütropoetiini, mis on vajalik punaste vereliblede sünteesiks luuüdis, erütropoetiini sekretsiooni stimuleerib hüpoksia; neerud sekreteerivad ka vitamiin D3 hormooni, mis on oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses.
reabsorptsiooni. 2) ainevahetuse jääkproduktide ja kehavõõraste ainete väljaviimine valkude lagunemisprodukt karbamiid e. kusiaine, lihaste kreatiinist tekkiv kreatiniin, hemoglobiini laguprodukt bilirubiin, hormoonide lagunemisel tekkivad ühendid, ravimid, toidulisandid, pestitsiidid, toksiinid. 3) vererõhu regulatsioon vee ja elektrolüütide kontsentratsiooni regulatsiooni kaudu teostub pikaajaline regulatsioon ja hormoon reniini sekretsiooni kaudu lühiajaline, kiire regulatsioon. 4) happe-leelise tasakaalu säilitamine vesinikioonide, väävel- ja fosforhappe jääkide eemaldamine, puhvrivarude regulatsioon. 5) hormoonide sekretsioon neerud sekreteerivad erütropoetiini, mis on vajalik punaste vereliblede sünteesiks luuüdis, erütropoetiini sekretsiooni stimuleerib hüpoksia; neerud sekreteerivad ka vitamiin D3 hormooni, mis on oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses.
Sekretsioon Neerude funktsioonid : 1.Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu 2.Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon 3. Reguleerivad vereplasma elektrolüütide kontsentratsiooni, nendest olulisemad : Na+, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat-, fosfaat- ja sulfaatioon 4. Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ sekretsiiooniga, kui on happelisuse liig ja HCO3- sekretsiooniga, kui on aluselisuse liig 5. Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu 6.Sünteesivad erütropoetiini 7. Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ehk uurea ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina 8. Elimineerivad ravimeid ja mürke. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub
Sõit lähedalasuva haigla erakorralise meditsiini osakonda möödub probleemideta ja patsient on taas suhtlusvõimeline. Šoki patofüsioloogia Olenemata arvukatest erinevatest põhjustest, mis võivad šokini viia, on neil ühesugune kliiniline pilt, mille kutsuvad esile veresoonkonna talitlushäired ja ja organismi kiiresti tekkiv reflektoorne vastureaktsioon. 300 Adrenaliini ja muude humoraalsete faktorite (reniini-angiotensiini süsteemi, erütropoetiini, glükokortikoidide, vasopressiini) eritumise eesmärgiks on säilitada vererõhk ja sellega elutähtsate organite verevarustus. Selleks vähendatakse verevoolu nahas, luustikus ja seede-elundkonnas perifeersete veresoonte kokkutõmbamise abil. Seda nimetatakse vereringe tsentraliseerumiseks. Verevoolu vähenemine kapillaarides (mikrotsirkulatsiooni häire) toob kaasa hapniku osarõhu
annaabi.ee 
