Jumalad ja surmajärgsus Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid. Panteoni tipus kolm meesjumalat: Anu (taevajumal, jumalate isa), Enlil (tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal), Ea (sügavuste isand). Pöörati tähelepanu elule enne surma. Templid Jumala maine koda, mis kaitses linna. Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks. Ruumid igapäevasteks ja religioosseteks kombetalitusteks, majandustegevuseks. Templiõuel ohverdati loomi, mis oli üks olulisemaid rituaale. Ennustuskunst ja astroloogia Ennete lugemine oli väga oluline. Tähtsaid otsuseid ei võetud jumalatelt nõu küsimata vastu. Ennustati ohvrilooma siseelundite ja tähistaeva järgi. Kangelaseepika Kangelaslaulud muistsetest suurkujudest, mis pandi kirja eepiliste poeemidena. Kangelaseepos "Gilgames". Teadus Matemaatikas kuuekümnendsüsteem
(totemism). Kristlus oma kolmainsuses, astudes algselt loodusreligiooni asemele (et teenida võimu inimeste üle, kuigi mitte ainult), pidi samuti surmahirmu vastu tõhusat droogi pakkuma. Selleks sai nn Jumala arm ja igavene elu. Palve osatähtsus on sõnal, mida inimene saab välja öelda. Põhimõtteliselt on jällegi tegu autosugessiooniga usk ja mõttejõud suudab inimest kannustada peaaegu võimatuteks tegudeks ja religioosseteks veendumusteks. Käitumispsühholoogid aga väidavad, et sekundaarse surmahirmu ja kaotusvalu läbi põdemiseks tuleb läbida järgmised etapid: shokk, eitus, kauplemine, aktsepteerimine, leppimine alles seejärel pidavat inimene oma eluga edasi minema. Ja jällegi takerdumine mõnesse etappi tekitavat uusi traumasid, negatiivseid läbielamisi, kuid samas ka õppimist nendest. 3
viise. Kloostrites olid mungad enese harimisega tegelenud enamasti üksinduses, mediteerides piibli ja teiste autoriteetsete tekstide üle. Ülikoolides toimus õppetöö loengute ja dispuutide vormis, kus tekstide üle arutleti ja vaieldi üheskoos. Oluliseks said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks. Skolastika põhiprobleemid jäid samuti religioosseteks, puudutades näiteks Jumala olemasolu. Ent skolastikud püüdsid neid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Uus õpetamise meetod oli vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Kloostriõpetlaste püüdlused võttis hästi kokku Canterbury Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale
teda teiste riikide poliitilist elu jälgima vaid teiste inimeste sõnade järgi... partei eliidile (laiemalt teda ei tuntud üldse) tundus ta alati inimesena, kes on loodud teise-või kolmandajärguliste osade jaoks. Stalin kujundas oskuslikult Lenini kultust... milles tema ise, endise seminaristina mängis peapreestri rolli. Lenin muudeti iidolisarnaseks surematuks isikuks, temaga seoses kujundati tseremoniaalsed rituaalid, tema loodud kirjutised kuulutati peaaegu religioosseteks tekstideks... tema keha säilitati. 1938.a. ilmus raamat "ÜKP(b) lühike kursus", kus oli ümber tehtud kogu senine NSV Liidu ajalugu... Selles kujutati Stalinit Lenini lähima võitluskaaslasena, Oktoobripöörde organiseerija ja juhina, Kodusõja strateegia väljatöötajana, kirjeldati, kuidas Lenin ja Stalin ühiselt tõrjusid Trotski, Zinovjevi, Kamenevi ja Rõkovi katseid lõhestada parteid jne. Stalini ja Lenini eriarvamustest vaikiti ja Lenini kiri kongressile avaldati alles pärast
Paljud jaapani kombed, nagu puust söögipulkade kasutamine ja jalatsite eemaldamine enne majja sisenemist, pärinevad sintoismist. Ka mitmed teised jaapani usundid, sealhulgas tenrikyo, on sintoismist pärit või sellest mõjutatud. Peaaegu kõiki pidustusi korraldavad Jaapanis kohalikud sintoistlikud pühamud ning need pidustused on kõigile avatud. Kuigi võib öelda, et tegemist on religioossete pidustustega, ei pea enamik jaapanlasi neid religioosseteks, sest nendes osalemine ei eelda mingeid kindlaid uskumusi. Enne söömist ütlevad jaapanlased (kuigi mitte kõik) "itadakimasu" 'võtan alandlikult vastu', et näidata üles tänulikkust toidu valmistajale ja kõikidele elusatele asjadele, mis on söögi valmistamisel elu kaotanud. Kui seda ei tehta, võidakse selles näha märki uhkusest ja hoolimatusest teiste suhtes. Sellist hoiakut pannakse pahaks, sest usutakse, et see põhjustab kõikidele probleeme
Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Peamised on neli teemat: sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia (võrdsustab atmani ja kogu kosmose koos brahmaniga- kõik on brahman). Upanisadides leidub esimest korda teooria karma ja moksa kohta.
- Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Usulised rituaalid on rituaalse käitumise alaliik. See tähendab, et rituaalne käitumine kui niisugune ei ole religioonile ainuomane. Samas on usulistel rituaalidel oma eripärad ja on olemas rituaale, mida me saame pidada vaid religioosseteks. Järgnev annab ülevaate usulise rituaali psühholoogiast ja palvest kui ühest religiooniomasest rituaalist ja selle psühholoogilistest efektidest. - p118 14. Palve psühholoogilised efektid. - asine palve: konkreetne - rituaalne palve: päheõpitud palved - meditatiivne palve: transtsendetsega kohtumine ja ühtekuuluvuse tunne - vestlev palve: teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust/ kindlustunnet
tagurpidi."miks on kannatus maailmas?"küsimus millele tuleb vastata igas religioonis.kristluses on põhjuseks patt.uues vaimsuses on selleks võõrdumine.võõrdumise tõttu on nende maailm kannatuste rohked, piinarikkad.kristluses vajab kannatus lunastust.new ages, on kannatus kui mingi challange/õppimiskogemus.kristlased räägivad et new age õpetuses on kesksel kohal inimene ja jumal puudub.uus vaimsust pooldavad inimesed usuvad jumalasse.nad ei pea ennast religioosseteks sest ei poolda traditsioonilisi dogmasid. Vaimse arengu idee uutes religioonides. Kristlus- baasloo keskne idee on lunastust batust.budismi-vabanemine kannatustest,millest tulenevalt on kohandatud vastavaid praktikaid ja keskksest ideest lähtuvalt on ettekujutlus selles milline peab olema õige järgija.nähtud praktikat on nähtud teena,mis viib eesmärgini. Sünkretism · New age on noor nähtus · tal puudub oma keel
28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud? Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Värsside arvatav autor on Simonides ning need on pühendatud Termopüülides lahingus langenud spartalastele. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindaros oli tähtsamiad koorilüürikuid Ta tegutses professionaalse poeedina ja kirjutas luulet nii religioosseteks pidustusteks kui ka eraisikutele. Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Tema oodid kajastavad kreeka aristrokraatia väärtushinnanguid, ülistades head päritolu, vaprust ja au. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul (5-4 saj eKr) loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Poliitiliselt tõusis esile Ateena ja Atika maakond
Türgi erinevad keskkoolid on näiteks: * Avalikud keskkoolid (kõige tavalisemad), * Anatoolia keskkoolid (õpetatakse lisaainetena valitud võõrkeeli- inglise, saksa või prantsuse), * Teaduse kallakuga keskkoolid ( spetsialiseeruvad tehnikaaladele), * Kutsekeskkoolid ( spetsialiseeruvad kindlale erialale, nagu näiteks turismikeskkool, tööstuskeskkool jne), * Imam-Hatip keskkoolid (eesmärk on ette valmistada imaame religioosseteks talitlusteks moseedes), * Privaat-keskkoolid (rajatud privaat-ettevõtete poolt; peaaegu kõik privaat-keskkoolid on inglisekeelsed ning õpetavad veel mõnd teist võõrkeelt). Kõrgkooli astumiseks peavad õpilased edukalt läbima ÖSS(türgi keeles Ögrenci Seçme Sýnavý) testi, peale mida jätkavad õpilased omad haridusteed ülikoolis. Ülikoolid pakuvad nii kahe- kui ka nelja-aastaseid õppeprogramme. Türgis on umbes 820
· Noorem põlvkond: · Simonides (557/6468/7 eKr) - Sündis Atika ranniku lähedal Keose saarel.Ateenas Hipparchose õukonnas samaaegselt Anakreoniga. Kirjutas paljudes zanrites:epiniikionid, ditürambid, epigrammid, hümnid,treenid,peolaulud. · Bakchylides (u 516451 eKr) Sündis Keose saarel, oli Simonidese õepoeg.Arvatavasti elas mõnda aega Sürakuusa türanni Hieroni õukonnas, viibis Peloponnesosel pagenduses. Kirjutas tellimustöid religioosseteks pidustusteks (paiaane ja ditürambe) erinevate jumalate auks ning epiniikeone.Kuni 1897. aastani Bakchylidese loomingut peaaegu ei tuntud. · Pindaros (520pärast 446 eKr) - Pärit Teeba lähedalt aristokraatlikust perekonnast, sai hea hariduse Ateenas ja Teebas. 4 kogumikku epiniikione Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Stiil hämar ja raskestimõistetav Vanim ajalooliselt tõestatud isik kreeka muusika ajaloos oli Terpandros Lesboselt (7
Kogu tema edasine käitumine, eneseteostus, tegude summa ja ka tahted juhinduvad sellest „visandist“. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on elu võimalikkust kinnitav filosoofiline õpetus, mis teeb inimese ja tema olemuse vastutavaks oma eksistentsi ees. Igasugune tegevus või tõde eeldab seejuures nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene on see, kelleks ta ennast ise teeb. Toimub jaotumine religioosseteks ja ateistlikeks eksistentsialistideks. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtted järgnevad: Eksistents eelneb olemusele. Inimene pole muud, kui see, kelleks ta end teeb. Luues iseennast, loob inimene ka inimkonda üldiselt. · Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Sartre leiab, et nii moraal kui ka kunstiteos läbib leiutamise ja loomise protsessi, mille olemust ei saa enne määratleda kui see täielikult valmis on
- Möödaniku poliitiliste juhtide jumaldav austamine - Poliitiliste juhtide elulugude kasutamine moraaliväärtuste õpetamisel (vrdl Monica Lewinsky juhtum!) - Riigi sõdades hukkunute ja veteranide jumaldamine religious gatherings called by political leaders; - Religioossete kogunemiste kokkukutsumine poliitikute poolt - Religioossete sümbolite kasutamine avalikes hoonetes - Avalike hoonete kasutamine religioosseteks tseremooniateks - Rajamismüüdid ja rahvuslikud müüdid jne Ameerika on ainus maa, mille identiteet rajatud ideoloogiale.Seymour Lipset: meritokraatia, egalitaarsus, populism jne.Nt Suurbritannia geograafia ja ajalugu. Pledge of Allegiance (kongress kinnitas 1945. aastal): "I pledge allegiance to the Flag of the United States of America, and to the Republic for which it stands, one Nation under God, indivisible, with liberty and justice for all."
Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile – kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Usulised rituaalid on rituaalse käitumise alaliik. See tähendab, et rituaalne käitumine kui niisugune ei ole religioonile ainuomane. Samas on usulistel rituaalidel oma eripärad ja on olemas rituaale, mida me saame pidada vaid religioosseteks. Usulise rituaali eripäraks on, et need rituaalid on seotud usulise narratiiviga ja täidavad konkreetseid religioosseid funktsioone.Samas on aga usulistel rituaalidel veel mõned erijooned: 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla. 2. Usuliste rituaalides osalemise eesmärk on saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus
tseremoniaalkeskuse, mis võib anda uusi andmeid Chachapoya hõimu kohta, keda tunti kui pilvesõdalasi. California Santa Cruzi ülikooli arheoloogi Keith Muscutti sõnul üllatas leid neid leiu suurus, kuju ja kaugel mägedes paiknemine, kirjutab Reuters. Leid koosneb suurest tseremoniaalsest platvormist ehk väljakust, mida ümbritseb hulk ristkülikukujulisi ja ümaraid ehitisi. Kindlustamata, võimalik, et ainult religioosseteks tseremooniateks kasutatud struktuur asub paigas, mida arheoloogid seni ei seostanud pilvesõdalaste hõimuga. «Siiani polnud meil aimugi, kuhu Chachapoya hõimu territoorium ulatus. Kohta, kust tseremoniaalkeskused jäänused avastati, peeti senini kõrgmägedes elanud pilvesõdalaste hõimu ja Amazoni jõgikonnas elanud hõimude vaheliseks puhvertsooniks,» sõnas arheoloog. Ta lisas, et kuna leid polnud piirikindlus, siis võis Chachapoya hõimu ala ulatuda kaugemale itta või
tervitati pererahvast. Lenini ajal võetakse kasutusele ,,Lenini nurgake". Punanurk oli seotud õigeusu ja religiooniga. Võiks rääkida ka sakraalsest ajast, ajast, mil tegeletakse pühade asjadega. Loomulikult on olulised kiriklikud protsessid. Punavoor lõikuspidu. Mõisted religioon ja maailmavaade on suhteliselt lahutamatud. Religioon on maailmavaate Kväljendus. On teatud maailmavaated, mida me oleme harjunud religioosseteks nimetama. Samas on ka väidetud, et iga maailmavaade on oma olemuselt religioosne, sest kõik nad sisaldavad mingisugust arusaama reaalsusest. N. T. Wright on töötanud välja teooria, mida saab rakendada igas kultuuris. Maailmavaade on keele-eelne asi, mida me väärtustame, mida me tagaplaanile jätame. Seotud sotsialiseerumisega. Maailmavaadet tavaliselt ei sõnastata, see peegeldub inimese käitumises. Maailmavaade on küll keele-eelne, kuid kultuuri ja keele poolt tugevasti toetatud
toob Vilde välja maksuvaldkonnad, mida talupojad pidid tasuma. 20. Rahvus kui „kujutletud kogukond” ja „leiutatud traditsioon” (invented tradition) Üks kesksemaid teemasid 19.saj rahvuste tekkimise ajastul. Inimeste kooslus, identiteet. Pariisis peab 1882 E. Renan ettekande „Mis on rahvus?“. Rahvus on uus ajalooline mõiste. Inimeste karjad, keda juhtisid jumalikud olevused (varem). Rahvusriigi mõiste hakkab kujunema pärast keskaja lõppu. Jaguneb keelelisteks, religioosseteks gruppideks. Rahvus on vaimne printsiip (Renan, Herder). Toetub minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemine = ühine minevik (võidud, kannatused), kokkukuuluvus olevikus, tulevikus ettevõtmine. Koos läbielatud sündmuste printsiip. Rahvus territooriumi kaudu. Andersoni kujutletud kogukond – selle on loonud modernismiajastu eliit, kes soovib kasutada võimu ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks. Neil on vaja inimesi, kelle kaudu kasu saada.
formaalsed suhted Kriitiline, sageli riigiga, nt Briti Sageli puuduvad vaenulik riigi ja kuninganna on ka formaalsed seosed ümbritseva ühiskonna Puudub igasugune side Suhe riigiga Inglise Kiriku pea riigiga suhtes riigiga. 18.1.14. Uued religioossed liikumised Uuteks religioosseteks liikumisteks nimetatakse selliseid liikumisi, mis on tekkinud alates 1945.aastast, eriti aga peale 1960ndaid tekkinuid. Enamus neist on sektid ja kultused ning paljudel on üpris vähe ühist rajatud kirikute ja denominatsioonidega. Vastavalt Eileen Barkeri'le (,,An Introduction to New Religous Movements"), on uutel religioossetel liikumistel järgmised tunnused: need on religioossed nii kaua kui need keskenduvad hingelisele ja
maailmas kasutust. Need aiad, mida Hiinas tänapäeval näeb, pärinevad 4. sajandist e.Kr. Ent on ka võimalik, et impeeriumi kuninglikud parkmetsad pärinevad isegi kaugemast ajast. Kunagi ühe oraakli luudelt leitud hieroglüüfidega oli edasi antud aiastseene, mis kinnitasid, et neis parkmetsades olevad kunstlikud järved ja taimeterrassid olid rahva jaoks avalikud. Varaseimad stseenid on dateeritud u 2000. a e.Kr. Nende maastike kohta pole palju teada, välja arvatud see, et neid kasutati religioosseteks rituaalideks. Inimene, kes praktiseeris taoismi (s.o religioosse filosoofia tüüp, mis väljendas "kõikide asjade terviklikkust" ehk "Dao'd"; minevikku, olevikku ja tulevikku), pidi otsima paiga, kus need sobitusid looduse skeemi. Hiinlaste uskumuse kohaselt oli vesi ja kivid looduse põhilised elemendid, seega maastikuarhitektuuri lahutamatu koostisosa. See uskumus pärinebki taoistlikust teooriast, kus veesooni peeti maa arteriteks, mille kaudu ringles üldine eluhing
annaabi.ee 
