ise suuremal või vähemal määral pidevas muutumises. Religioonid maailmakaardil Maailmareligioonide kaarti pole lihtne koostada. Selles toos tuleb ette mitmeid tõlgenduslikke ning statistilisi probleeme. Kõikides riikides ei peeta statistikat täpselt ja erapooletult. Samuti ei pea inimesed ennast selgelt ühe religiooni liikmeks. Jaapanis on näiteks tavaline, et inimene on ühtaegu sintoist ja budist abiellub shint, maetakse aga budistlike riituste kohaselt. Religioonide kohtumine võib viia sõja või ka sunkretismini (usundite segunemiseni). Uued usundid sünnivad olemasolevate usundite liitumisel. Nõnda on Haitil kristluse ning Aafrika hõimuusundi segunedes sundinud voodoo. Uued usundid kujunevad ka vanade usundite teisenedes, uuenedes. Nii on islamist sündinud bahai usk, taoismist aga nüüdisaegses Hiinas populaarne Falun Gong.
Uskumuste ja religioonide kujunemine Vana-Ida rahvastel Maailmas on palju rahvaid ning igal ühel neist on omad uskumused ja tõekspidamised. Igal rahval on ka oma ajalugu, mis seletab meile kuidas on nad tekkinud, eksisteerinud ja levinud. kuidas millised olid vana-ida rahvaste religioonid ning kuidas võisid nad tekkida? Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati...
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused Kreeka ja Idamaade religioonis võib leida palju sarnasusi ja erinevusi. Kuid pean neid siiski pigem sarnasteks, kuna enamasti austati paljusid jumalaid. Erandiks olid vaid iisraellased, kes on alati austanud vaid ühte jumalat- Jahvet. Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas austati paljusid jumalaid. Egiptuses on neid ühes tekstis loetletud lausa 740, kuid ilmselt võiks loetelu olla veelgi pikem. Tihti olid nad omavahel sugulussidemetes. Kreekas ja Mesopotaamias kujutati jumalaid lausa suure perekonnana ning neil oli ka perepea . Mesopotaamias peeti jumalate isaks Anu, Kreekas oli võimsaim jumal Zeus, kellele kuuletusid ülejäänud jumalad. Nii Zeusist kui ka Anust peeti väga lugu ning neist põlvnevad paljud teised jumalad. Jumalaid kujutati tavaliselt inimeste sarnastena ning tihti olid neil ka inimestega sarnased pahed. Nad pe...
Kiri loob kõrgkultuuri. Ent kirja sünnitas religioon (kr hieroglüüf – püha märk). Inimest psühholoogiliselt toetav Traditsiooni loov Sotsiaalset mälu edasikandev Kuidas religiooni uurida: Usunditeadus (religiooniteadus; võrdlev usuteadus; ka religiooniantropoloogia) Peasuunad: Usundiajalugu – uurib religiooni ajaloolises plaanis Võrdlev usundilugu – uurib eri religioone võrdlevalt ajalooteljel Religioonifenomenoloogia – uurib võrdlevalt eri religioonide üksiknähtuste sarnasusi ja erinevusi (mäiteks arusaama jumalast, ohverdamist, mingit müüditüüpi jne) Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele) Religioonipsühholoogia – uurib religioonides olevaid psüühilisi nähtusi ja elamusi Religioonifilosoofia – uurib religioossete ideede kujunemist filosoofilises plaanis Religiooni määratlus Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum,
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) R...
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja
KRISTLUS ISLAM BUDISM JUDAISM HINDUISM SHINTO e. Monoteistlik e. Muhameedsus usk, mitte rahvus usk e. Jaapani usund pärimuslik usund Tekkis: 2000a Tekkis: 1400a Tekkis: 6-5 saj. Tekkis: 5000a Tekkis: 4000 a. Tekkis: Jomoni tagasi tagasi Araabias Ekr Indias tagasi Tagasi Indias perioodi lõpul ( Naatsaretis Vahemere ja sealt edasi aegade idarannikul levinud. hämarusest) Loojaks: Loojaks: Loojaks: Loojaks: Loojaks: Loojaks: Jeesus Kristus, Buddha Mooses puudub rajaja kes algs...
Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses,
Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused
poleks märke religioossest mõtlemisest ja käitumisest. Me võime järeldada, et kuigi mitte kõik inimesed ei ole religioossed ehk homo religiosus, on religioon ometi üks homo sapiensi määravamaid liigiomadusi. Arheoloogid kinnitavad, et juba 30 000 aastat tagasi välja surnud neandertaallased tundsid tuld, ohverdasid ja matsid oma surnuid ning panid lahkunutele teispoolsuses vajalikke esemeid kaasa. Suutmata adekvaatselt kirjeldada kõikide maailmas laialt või vähetuntud religioonide surma- ja surmajärgse elu käsitlusi, jätan ma käesolevast tööst välja vanad egiptlased, mesopotaamlased, asteegid, maiad ning antiik-kreeklased ja roomlased. Samuti ei käsitle ma mitme tänapäeval tegutseva usulahu - mormoonide, Jehoova tunnistajate, zoroastristide ega saientoloogide uskumusi. Oma töö aluseks olen võtnud kõige tuntumad maailmareligioonid nagu hinduism, budism, judaism, islam ja kristlus. Kuigi ka neil
Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas Religioonid kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning sellest tulenebki religioonide rohkus. Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks. Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on erinevad ning samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.'' Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste
LÄHIS-IDA Koostajad: G., K., K. • Lähis-Ida Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. • Sõna Lähis-Ida on tulnud saksa keelest Naher Osten (Lähis-Ida). • Lähis-Ida riigid on Bahrein, Küpros, Egiptus, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Süüria, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen. LÄHIS-IDA AJALUGU • Seda piirkonda kutsutakse tsivilisatsiooni hälliks. • Lähis-Ida on suurte religioonide sünnikoht. (kristlus, judaism, islam) • Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab I maailmasõjast. LÄHIS-IDA TÄHTSUS • 20. sajandil avastati selles piirkonnas naftavarud, mis tõstsid selle piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust. • 2004. aastal moodustas selle piirkonna naftavarud 63,44% kogu maailma naftavarudest. LÄHIS-IDA MAJANDUS • Suurima majandusega riigid on Türgi, Saudi Araabia ja Iraan. •
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti kohane jälgida maailmas toimuvat ja sekkuda toimuvasse, siis kurjuse olemasolu saaks seletada ainult kolme moodi: Jumalad tahavad, kuid ei suuda likvideerida kurjust. Jumalad suudavad, kuid ei taha likvideerida kurjust kolmandaks. Jumalad ei taha ja ei suuda likvideerida kurjust. Ükski variant ei ole kooskõlas jumalate tegeliku loomusega. Seega on eksl...
karistus. Peategelane Anna (33) on ilus, haritud ja üksik. Armastuse leidmisest on ta peaaegu loobunud, laste saamise soovist veel mitte. Tal on väga eriline maitse kunsti, muusika, kirjanduse, toitude ja inimeste suhtes. Ning kuna ta on muutunud tugevaks alfa emaseks, tõmbavad teda ainult mehed, kes on kõrgelt haritud, heade geenidega ja väga võimukad ehk alfa isased. Probleemid Teose põhiprobleemiks oli see, et erinevate religioonide ja rahvaste vahel valitseb suur vaen. Ning kuidas suhtub sellesse kõrvalseisja, keda on mõjutatud ühte või teist poolt uskuma. Suureks probleemiks oli ka Anna arusaamine ja asjade lahendamise viis, mis olid kergelt väärastunud. Hinnang teosele Mina ei nautinud selle teose lugemist kuna tundus, et raamatu eesmärgiks oli lugejale selgeks teha religioonide erinevused ning dialoogidest said loengud, kuidas üks inimene mõistab, et asi on nii, aga tegelikult on teisiti
Religioon on uskumuste, normide, tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Rreligioon eksisteerib kogu maailmas ning see toimub, kuna inimestele on vaja midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Usundi eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust
ja kitsamalt üksik usund Sõna ´religioon´ rooma usundi algupära: Religio – ladina k. palju tähendusi. Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eriliste omkadustega inimesele ja mida/keda tuleb austada, kummardada ja teenida Maagia – nõidumine, võlumine Maagia liigid: Analoogiamaagia (põhieesmärk saavutatakse varem
Valikkursuse „Inimene ja religioon” aasta kokkuvõte 10. klassi alguses valisin ma üheks valikkursuseks inimese ja religiooni.. Selles kursuses õppisin ma olema sallivam religioonide suhtes. Ma sain teada, miks on nii palju erinevaid uske, kust need tulnud on ja kuidas on need püsinud ning arenenud. Näiteks budismi kohta ma ei teadnud enne seda kursust mitte midagi. Kuid nüüdseks on mul üpriski korralik ülevaade budismist ning ka teistest religioonidest. Inimese ja religiooni kursus andis mulle teadmised asjade ja inimeste kohta, mida ma ise poleks märganud otsida või uuridagi. Inimese ja religiooni kursus suurendas ka rohkesti kohusetunnet
Kes/mis on pühad? - kohad (pühajärv, pühalepa) - loomad (veised (India), kassid (Egiptus), kotkas (roomlased, indiaanlased) - esemed ja ehitised (sakraalhooned: sünagoog (juudid), mosee (moslemid), kirik, tempel, kujud: nt.Buddha) - ajad (ramadaanikuu (islam), pühapäev (kristlus), sabat (judaism), neljapäev (vanad eestlased) - erilised inimesed (pühakud, religiooni rajajad) Profaalne ilmalik ja argine Sakraalne püha ja eriline 5. Religioonide liigitamine Usundite liigitus jumalakäsitluse abil: 1. Animistlikud usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse 2. Teistlikud eeldatakse Jumala või Jumaluse olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja
Mis on aga islami usus oluliseks? Kas ainult usk või ka teod? Miks on prohvet Muhamedil islami traditsioonis selline roll, et tema karikatuuril kujutamine võib tuua kaasa rahvusvahelise konflikti? Islami mitmepalgelisus on see, millele selle religiooni käsitlemisel tuleb pöörata tähelepanu. India uskumusmaailmad- India on üks piirkond maailmas, kust on võrsunud mitmed religioossed traditsioonid, milledest osad on levinud tänaseks üle kogu maailma. Lisaks hinduismile on sellest religioonide hällist sirgunud nii vägivallatust õpetav dzainism kui sikhism, mille üks ususümbol on pistoda. Mis neid erinevaid usutraditsioone ühendab ja eristab on küsimus, millele püütakse leida vastus. Hinduism- Hinduismi kohta öeldakse mõnikord, et tegemist ei ole ühe religiooniga, vaid nimetusega religioonide dzunglile, kus teineteise kõrval elab ja tegutseb lugematu hulk erinevaid jumalaid. Ning hoolimata sellest ütleb muistne hindu pühakiri Rigveeda, et Tõde on üks, inimesed
Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. 3. Milline oli idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis ? Milles see avaldus ? Idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis vallutatud rahvad võisid oma jumalaid kummardada, kuid pidid ka Rooma tähtsamaid jumalaid austama. Tekkisid müsteeriumid. 4. Mis on ja millal ning kus tekkis kristlus ? Miks levis see Rooma riigis suhteliselt kiiresti ? Kristlus e.ristiusk monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus levis - 1
Laulmine eelkoolieas. Laulmine on kõigi kunagi eksisteerinud religioonide lahutamatu osa. Võib öelda, et see on meil veres ja areneb samamoodi nagu kõne. Singen ist ein Mittel, um Emotionen zum Ausdruck zu bringen. Popstars werden gefeiert, Operndiven bejubelt. Viele lassen sich den ganzen Tag mit populärer Musik berieseln, die vom Gesang lebt, aber nur wenige trauen sich, noch selbst zu singen. In den Familien wird immer weniger gesungen. Die Wurzeln für das positive Verhältnis zur eigenen Singstimme liegen in der frühen Kindheit, in der Kindergartenzeit
Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis ja erijooned Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka
On olemas kolm peamist religioonid kogu maailmas, mis on outpaced ühe ja sama Jumal, looja, kui sama mees, Abraham. Et rõhutada sarnasusi ja erinevusi nendes 3 suurt Monoteistinen religioonide, olen otsustanud vaadata südant ja usu neid ja võrreldes rituaalide, pidustuste ja tseremooniaid. Tekst on korraldatud nii, et ma igas punktis kirjeldatakse suunal iga religiooni eraldi, ja seejärel toob esile erinevused ja sarnasused ma leida. Tahaksin rõhutada, et see on võrdlus religioonide üldiselt, kuna kõik need kolm on mitmete stiilide ja erinevusi oma usku. Põhiidee ja tõekspidamiste Judaism Judaism oli esimene Monoteistinen usu inimkonna ajaloos ja oli sündinud läbi Abraham, kes said kätte esialgse lepingu, liidust jumal. Tegelik asutaja on Heebrealastele usutunnistuse oli siiski Moses, ta andis neile õigust, mis on sisuliselt religioon. Käesolev seadus, harta, kokku kümne käsu. Kõige suurem oli prohvetite Jesaja, Jeremija ja Hesekiel
Järgitakse religiooni seadustele ettenähtut, olgu see siis väsitav palverännak või pühadel kirikusse astumine usk on usk. Tänapäeva maailmas on see oluliselt kaotanud tähtsust, eriti meie Euroopas. Inimesed ei usu enam piisavalt ebamaisetesse jõududesse, vaid sellesse, mis on reaalsus. Ka mina olen selle poolt, kuid enamik ateistidest ei suuda leppida teisest religioonist pärit inimeste soovidega. Erimeelsused aga religioonide vahel viivad konfliktideni. Näiteks Euroopas ei aksepteerita väga inimesi, kes on islami usku, nende riigis aga oleme meie veidrad. Tihtipeale võivad konfliktid religioonide vahel välja viia sõdadeni. Noorte inimeste seas on vägagi levinud oma huvide üleliia väärtustamine. Ma ei ütle, et inimene ei tohiks pidada tähtsaks ala, millega ta tegeleb, kuid samas ei tohiks jätta unarusse oma pere ja sugulasi
Religiooni osa kultuuris Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Usundil on suur mõju miljonite inimeste üle maailmas. See on oluline, kuna usuõpetus tegeleb inimelu nii tähtsate küsimustega, nagu seda on hea ja kuri, algpõhjus ja tagajärg. Religioonide väljakujunemine toimus enne meie aja arvamist, see on kaasas käinud rahva eksitentsiga. Igal religioonil on oma lugu, neil on nii sarnaseid kui ka erinevaid väljundeid. Koos ajaga on nad olnud muutumises, kuid vaatamata sellele, on religioon endiselt meie elu keskmes. On ju teada, et erinevaid religioone on loendamatu hulk, kuid lähemal vaatluses paistavad maailma usundid siiski sarnasemad, kui nad esmapilgul tunduda võivad. Paljudes kultuurides
on uurinud. Tema põhjalik erudeeritus nii mütoloogia kui ka religiooni vallas võimaldab teha mitmesuguseid järeldusi ning otsida eeskujusid ja lätteid pea kõikjalt. Alates hiljemalt 19. sajandi lõpust on täheldatud paljude religiooniuurijate (Wilhelm Schmidt jt) poolt, et jumalausku leidub pea kõigi rahvaste juures, nii kirjaoskamatute kui kirjaliku kultuuri kandjate hulgas. Uurimistulemused on Geo Widengren kokku võtnud järgmiselt: ,,Jumalausule iseloomulikud variatsioonid korduvad religioonide ajaloos jahmatava reeglipärasusega. Teisisõnu, jumalusu põhitüübid käivad läbi ajalooliste religioonide." (WIDENGREN 1998:28) Vaatamata variatsioonidele polüteismi, monoteismi ja animistlike kujutluste vahel, on pea igal pool tuntud ettekujutust ülijumalast. Milline on selle jumala loomus ja iseloomulikud jooned? Widengreni poolt toodud näited pärinevad enamasti Aafrika rahvastelt: ,,Aafrikas võib sellise usu vormide kohta koostada järgmise tüpoloogia: Taevas (atmosfäär) on
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused. Paljudes muistsetes riikides on sarnasusi, mis tulenevad ühe või teise riigi mõjutustest. Kuid alati on ka erinevusi. Ei ole olemas kahte sellist riiki, mis oleksid täiesti ühesugused. Mina nüüd arutangi Muistse-Kreeka ja Idamaade religioonide ühiseid jooni ja erinevusi. Usk oli kõikjal olemas. Oli ka vaja inimesi, kes hoolitseksid jumalateeninduste eest, ohverdaksid jumalatele loomi ja teeksid kõik, et jumalad rahul oleksid. Selle töö jaoks olid olemas preestrid. Nende peamiseks erinevuseks oli koht ühiskonnas. Egiptuses moodustasid preestrid ühiskonna harituima osa, kes kujundasid inimeste vaimuelu ja mõttemaailma. Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi.
Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt. Usu jõud · Kristus ei ole isiku nimi vaid mõiste · Johannes lasi 30 aastaselt ristida ära Jeesuse · Neitsi Maarja sündis neitsist · Kuningas Taaveti suguvõsa · Jeesuse täpne sünniaeg on teadmata
otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid). Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). Peale renessanssi on religiooni tähtsus ja tähendus läänemaailmas vähenenud. 18. sajandi ratsionalism vähendas religiooni tähtsust veelgi. Teaduslikud meetodid ja avastused jätsid üha vähem ruumi religioossele maailmapildile. 20. sajandil vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistliku reziimiga maades, kus religiooni püüti välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades. 2005. aastal ei pidanud umbes 16 % inimestest ennast religioosseks, kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. Religioonide jaotus:
Sallivus Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus kannatada, tunnustada või usaldada erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.. Salliv inimene arvestab kõikide inimeste omapäraga, seda läbi mõistmise ja eelarvamuste puudumise. Tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades
3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 • Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? • Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? • Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda • Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? • Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 • Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus kehtib ka kaasajal? • Kas Eesti elanikud on tolerantsed erinevate religioonide suhtes? Selgita • Kuidas olid uusajal riik ja kirik seotud?(teineteisele vajalikud) • Mil määral oli keskajal usulist tolerantsust? Selgita 5.Teadusrevolutsioon õp lk 32-35 • Mis oli erinevat võrreldes keskajaga? • Miks Kopernikul oli palju vastaseid? • Mis tehniliste vahenditega tehti uusi avastusi? • Millega on läinud ajalukku?-Kopernik, G.Galilei, Newton
3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 · Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? · Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? · Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda · Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? · Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 · Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus kehtib ka kaasajal? · Kas Eesti elanikud on tolerantsed erinevate religioonide suhtes? Selgita · Kuidas olid uusajal riik ja kirik seotud?(teineteisele vajalikud) · Mil määral oli keskajal usulist tolerantsust? Selgita 5.Teadusrevolutsioon õp lk 32-35 · Mis oli erinevat võrreldes keskajaga? · Miks Kopernikul oli palju vastaseid? · Mis tehniliste vahenditega tehti uusi avastusi? · Millega on läinud ajalukku?-Kopernik, G.Galilei, Newton
hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao, mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu, kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana, kuid, nagu öeldakse, on lihtsam rääkida sellest, mis Tao ei ole. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile
Helid on lõpmatu energia osakesed. Teatud helid loovad teatud energiamudeli. Seega laulmise ajal loovad sõnad ja helid teie organismis ja närvisüsteemis energiat. Midagi hakkab toimuma. Väga-väga sügavat. Väga ilusat. Laulmises, valjus laulmises on tehnika, on rõõm, see on mingi sügav jõud. Kui te laulate, pole vaja vaadata neid, kes laulavad - kas nad hääldavad sõnu õigesti või mitte. Laulmine on kõigi kunagi eksisteerinud religioonide lahutamatu osa. Kogu muusika eesmärk on enesesse tagasipöördumine, tagasipöördumine vaikusesse. Muusika tekib sügavas vaikuses. Te ise olete muusika. Te olete laulmata laul. Keegi mängib. Lubage tal mängida täielikult. See on vaikimine. Et seda saavutada, on kasulik korraldada laulmine, kirtan. Sulanduge laulmises täielikult keha ja meelega. Kui te tunnete laulmise ajal soovi tantsida, siis tõuske ja tantsige. Sulanduge täielikult, siis muutub see ekstaas meditatsiooniks
pööranud talle nii suurt tähelepanu ega arvanud, et ta nende ellu kuidagi puutub. Kas ilma islamita oleks osutunud võimalikuks kalifaadi loomine ja araablaste vallutused? Jah, sest kaiilf oli ilmalik valitseja seega polnud erilist vahet. Siiski olid kõik sõjad ümbritsevate maade vastu nn pühasõjad, et oma usku levitada. Samas poleks riigi usk olnud ühtlane ja võib-olla oleksid tekkinud pinged erinevate religioonide vahel. Kirjelda islami kultuuri ja teaduse mõju Euroopale. Raamatukultuur, ilukiri ehk kalligraafia tarbeesemete ja hoonete seintel, Ibn Sina 240 säilinud teost filosoofia ja loodusteaduste entsüklopeedilised käsitlused, mosee, ilmalik kirjandus. Milliseid piiranguid ja miks seadis Idamaade kultuurile religioon? Islami kunstis ei kujutatud elusolendeid, kuna kardeti ebajumalaid ja usuti, et ainult Jumalal on õigus elusolendeid luua. Mosees pole pinke, sest Jumala ees
Elu pärast surma Heiro Kosemets Elu pärast surma Elu pärast surma on teema, mille kohta midagi väga kindlat väita ei saa. Läbi ajaloo on see olnud eelkõige suurte religioonide pärusmaa, kuid ka filosoofia ja tänapäeva teadus hakkab üha enam seda käsitlema. Selgitusi elule peale surma on seinast seina. Paljud usuvad, et inimese hing jääb kummitama vaimuna, satutakse taevasse või põrgu, sünnitakse uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...)
Rõhutab kõigi usuliste kogukondade vastutust ja olulist rolli fundamentalismi, vihakõne ja terroristliku propagandaga võitlemisel. Juhib liikmesriikide tähelepanu usujuhtide koolitamise küsimusele mis peaks võimaluse korral toimuma Euroopas seoses vajadusega vältida vihaõhutamist ja vägivaldset äärmuslust Euroopa pühakodades ja tagada, et need usujuhid jagaksid Euroopa väärtusi, ning samuti karistusasutustes töötavate religioonide, filosoofiliste õpetuste ja ilmaliku ühiskonna esindajate koolitamise küsimusele. Märgib siiski, et kuigi ka pühakojad võivad endast kujutada kontaktpunkte, toimub suur osa ajupesust ja värbamisest palju mitteametlikumates oludes või internetis. [12]
Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas. Kaliyuga ajastu = tülide, ärevuse, silmakirjalikkuse ajastu. Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa). Väidetavalt shirdi sai baba kehastus, järg kehastus prem sai baba. Vibhuti- püha tuhk õhust. Õpetus: eesmärgiks kõikide maailma religioonide lepitamine. Meditatsioon. Prasanthi nilayam aašram. Sai baba võime asju materialiseerida. Tantristlikud praktikad. Akt austamine itaalias. Jm. Veidi ka eestis. 1
Elu teke Kristlikku maailmakujutlusse suhtun ma skeptiliselt ning õnneks või kahjuks puudub ka tugevam kokkupuude teiste suuremate religioonide maailmaloomisteooriaga. Kuivõrd probleemi juured ulatuvad sügavamale, kui inimkonna mälestused või tänapäeva teadus suudaks küündida, oleks hõlbus minna kergema vastupanu teed ning mõelda välja muinasjutt elu tekkest, mida on ajaloos ka varem harrastatud, kuid püüan sellegipoolest lahendada probleemi oma peas tuginedes teaduse valdkonnale. 1929. aastal püstitas Edwin Hubble hüpoteesi "Suurest paugust"
eest ning muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Kõige tähtsam spordipidustus oli Olümpiamängud peajumala Zeusi auks, mida peetakse ka tänapäeval iga 4 aasta tagant. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leidis kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumalike tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus, mis oli omane ka muistsetele kreeklastele. Esimesed Vana-Kreeka arhitektuuri saavutused seostuvad templitega, mis on säilinud ka tänapäevani Euroopas ning on ka eeskujuks Euroopa arhitektuurile. Üks kuulsamaid templeid on näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Minu arust Vana-Kreeka võis ning ongi mõjutanud ja arendanud Euroopa kultuuri piisavalt palju, et jätta igasse valdkonda endast jälg
mitme tunnini. Kalendrilisi tähtpäevi võib budismis olla üle viiekümne: uusaastapüha, Buddha sünnipäev, Buddha esimene õpetamise päev jne. Hiinas enam levinud usundid on taoism, konfutsianism ja budism ning rikkalike rituaalide ja kommetega rahvausund. Konfutsianism ja taoism on tekkinud Hiinas, teistest usunditest on Hiinas hästi kohanenud budism. Igapäevases elus on Hiina usundid põimunud ning üks inimene võib samal ajal täita mitmete religioonide rituaale ja kombeid. Hiina mõtlemise keskmeks on olnud õpetus maailma kõiksusest, mida vormivad kaks jõudu: yin ja yang. Yang on mehelik, valge, soe ja loov jõud, yin on öine, passiivne, külm ja salajane vägi. Nende jõudude vahel on nii vastandust kui kooskõla ning kogu maailma on harmooniline, kui yin ja yang püsivad tasakaalus. Taoismis arenesid välja omad rituaalid, mis sageli olid seotud ravitsemise, vaimude väljaajamise ja surematuse otsinguga
kadus. 5. Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlusteemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6. Teadus Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7. Religioon Vahemere -äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke. Mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8. Arhitektuur- lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad- eriti Aleksandria ning Pergamon Väike- Aasias. 9. Skulptuuris inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu.
ja mõnitasid algkooli õpilast õpetaja nähes, kui ta oli keeldunud esimesel koolipäeval õigeusu teenistusel risti suudlemast. Ma kardan, et ühtne lahendus sellele probleemile jääbki leidmata. Religiooni tõttu on ajaloos nähtud nii palju verd, higi ja pisaraid, kuid ma leian et 21.sajandi ühiskond peaks juba suutma seda kõike rohkem vältida. Mulle meeldib, et koolides on religiooniõpetus. See aitab minu meelest palju paremini mõista teiste kultuuride ja religioonide esindajaid. Mõistmine aitab aga kaasa tolereerimisele ning austusele teiste vastu.
5.Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlus- teemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6.Teadus enam ei tegeletud teadusega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7.Religioon Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8.Arhidektuur lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad eriti Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. 9.Skulptuur inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion - muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu.
vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma järgneval perioodil, keskaja esimestel sajanditel. Keskaeg valmistas ette uure rahvast ja kultuuride sündi, nüüdisaja peamiste religioonide kristluse, budismi, islam levikut (sel ajal peeri ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole) Rooma kultuur polnud keskajal ise arhailine. Selle ajastu vaimsust kehastas Euroopas ainuideoloogiaks saanud ristiusk ehk krislus, mis andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Kristlusele toetuv sümbolistlik maailmakäsitu siseloomustas kogu keskaegset kultuuri. Rahva mõtteviis avaldus kaksikusuks: kristlik
märgata eestlaste seas argresiivsuse märke. Usa politoloogi Samuel P. Huntingtoni väide kokkupõrgetest erinevate kultuuride vahel ja ususõdade ajastu on pälvinud heakskiitu, kui ka tugevat kriitikat. Pärast 11.septembril 2001 USAs toimunud traagilisi sündmusi kuulutasid paljud poliitikud ja poliitikateadlased, et maailm pole pärast terrorirünnakuid enam endine.Tänapäeva sõdu on analüüsitud, nimelt on jäänud märkamata, et religioonide kokkupõrkega on neid konfliktides tegemist vaid väga harvadel juhtudel. Kui rääkida terrorismist, siis Eesti osalemine terrerivastases sõjas on muutnud tervet ühiskonda, eriti aga kaitseväge ja igat inimest, kes on osalenud erinevatel operatsioonidel kas sõduri, diplomaadi või tsiviilisikuna. venemaa on meie suur naaberriik. Kindlasti tuleb hoida silmad lahti kõige positiivse suhtes ja selle vahendamine kodus on väga teretulnud. Toetatuna
müsteeriumid. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest hellenismiajastul pärast Aleksander Suure vallutusretki. Kreeklased hakkasid uskuma selle piirkonna, kuhu nad elama asusid, jumalaid ja uskumusi. Klassikaline ajajärk ning hellenistlik periood erinevad üksteisest väga. Leian, et kui klassikaline ajajärk oli rohkem demoraatlikum, siis hellenistlik periood oli veidi türanlik.
Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga hakkas termin omandama spetsiifilisemat tähendust, mistõttu kasutatakse seda üha enam iseloomustamaks oma usulisi veendumusi või nende puudumist. Levik maailmas Raske on kindlaks määrata ateistide täpset hulka maailmas. Erinevad religiooniteemalised küsitlused võivad ateismi defineerida erinevalt või tõmmata erinevaid piire ateismi, mitte-religioossete uskumuste, mitte-teistlike religioonide või spirituaalsete uskumuste vahele. Lisaks eelmainitule, võivad erinevad inimesed hoiduda enda ateistiks nimetamisest, kartes diskrimineerimist, sotsiaalset halvakspanu või hukkamõistu. Britannica entsüklopeedias avaldatud uuring aastast 2005 väidab, et 11,9% maailma populatsioonist on mitte-religioosne ja 2,3 % ateistlik. Teadusajakirjas Nature 1998. aastal avaldatud uurimus märkis ära, et Ameerika Ühendriikide Teadus Akadeemia (U.S
Vana-Kreeka kunst Kaire Kurs 10.a klass Vana-Kreeka Kogu kreeklaste kunstielu on seotud religioonide ja müütidega Jumalate auks peeti pidustusi,ehitati templeid ning skulptuurides kujutati enamasti just jumalaid Templid Esimesed arhidektuuri saavutused on seotud templitega Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber
Elanike tihedus: 112 in/km² Raha ühik: Euro Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Ajavöönd: suvel UTC+1, talvel UTC0 Haldusjaotus: 18 ringkonnaks-Lissabon,Leiria, Santarém, Setúbal, Beja, Faro, Évora, Portalegre, Castelo Branco, Guarda, Coimbra, Aveiro, Viseu, Bragança, Vila Reali, Porto, Braga, Viana do Castelo ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira) Etnilised grupid: 96.87% portugallased ja 3.13% legaalsed immigrandid Usundid: Rooma-Katoliku 84.5%, muud kristlike religioonide usku 2,2%, teised 0,3%, teadmata 9%, mitte ükski 3,9% Keeled: portugali , miranda Kliima: vahemereline; niiske ja soe talv, kuiv ja palav suvi Pinnamood: lääne- ja lõunaosas on madalikud või madalad mäed Madalaim punkt: Atlandi Ookean 0m Kõrgeim punkt: Ponta do Pico (Pico or Pico Alto) on Ilha do Pico 2.351m Keskkonna probleemid: õhu ja vee saastus, rannikualadel ohustavad nafta-ja tselluloosi tööstus. Looduslikke ja põllumajanduslikke tegevusi ohustab erosion ja maa kõrbestumine.
annaabi.ee 
