inimesed sellest paremini aru. Tugevnes ka kuningavõim(Inglismaal). Vähenesid paavsti võim ja vaimulike osatähtsus ühiskonnas. Protestantilikes maades kujunesid välja kapitalistlikud suhted. Inglismaal hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Ettevõtlikele inimestele avanesid uudsed võimalused rikastuda ja laienes silmaring. Usupuhastuse negatiivsetest tagajärgedest võiks nimetada inkvisitsiooni osatähtsuse tõusu rekatoliseerimise käigus. Ketsereid karistati karmilt ( nt tuleriidal põletamine). Reformatsiooniga kaasnesid samuti massilised tapmised. Inglismaal hukati kuninga käsul sadu inimesi. Pariisis tapeti Pärtliööl üle 2000 hugenoti. Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi veresaunana. Toimusid ka verised ülestõusud ja sõjad( näiteks Saksa talurahvasõda 1524-1526)
Poola võimud omalt poolt püüdsid Liivimaad taasasustada võõramaalastega: seejuures suunas kolonisatsioonipoliitikat otseselt katoliku kirik. Kui Sigismund II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, siis 16. sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide vahelised pinged ühes vastureformatsiooni hoogustumisega kogu Euroopas. 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, jesuiitide ordu. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras katoliku kirik üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel. Katoliku kiriku organisatsioon taastati ka Liivimaal: taasloodi katoliku piiskopkond, vahepeal luterlaste poolt üle võetud kirikuid anti tagasi katoliiklastele.Poola Liivimaa-poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks
teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega. Protestantilikes maades kujunesid välja kapitalistlikud suhted. Inglismaal hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit.Ettevõtlikele inimestele avanesid uused võimalused rikastuda ja nende silmaring laienes. Kolmanda seisuse roll ühiskonnas suurenes, neist said ettevõtjad. Usupuhastuse negatiivsetest tagajärgedest võiks nimetada inkvisitsiooni osatähtsuse tõusu rekatoliseerimise käigus.Ketsereid karisatai karmilt. Enamasti oli karistus füüsiline, nt tuleriidal põletamine. Reformatsiooniga kaasnesid samuti massilised tapmised.Inglismaal hukati kuninga käsul sadu inimesi, ka humanist Thomas More, kes ei pooldanud riigi ülimuslikkust kiriku suhtes ja pidas tähtsaks kogu kristliku maailma ühtsust.Pariisis tapeti Pärtliööl üle 2000 hugenoti. Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi
Konflikt paavstivõimuga Konflikt kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henri 8 soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Abiellus Hispaania printsessi Katariinaga, et parandada suhteid, kes oli 6 aastat vanem. Reformatsioon supremaatikaakt, millega kuulutas parlament 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Selle peapiiskopiks määras Henri 5 Thomas Cranmeri. Rekatoliseerimise katse Henri 8 suri 1547. aastal, päris trooni tema ja Jane Seymouri poeg Edward 6, kes oli alles laps. 1553 aastal ta suri j9jg troonile sai Henry ja Aragoni Katariina tütar Mary 1 (1553-1558), kes oli katoliiklane. 1554 aastal Kenti krahvkonna aadlik Thomas Wyatti juhtimisel tõusis ülestõus, millega püüti Mary kukutada, kuid nurjus. Hoiatuseks pandi igalepoole teibasse päid ning linna ehtis keha 4 osa ning väravates ees olid võllapuud, sealt sai lisanime Verine.
Soa müüdi kodanlastele ja talupoegadele. Nii tekkis uute maaomanike kiht. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, lõpetati säilmete kummardamine, vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks pidi olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Reformatsiooni läbi viimisel oli Henry VIII karm jaa halastamatu. Teisitimõtlejaid represseeriti. Henry VIII keelas piibli lugemise. Rekatoliseerimise katse Kui Henry VIII suri päris trooni tema poeg, kes oli veel laps. Jätkus võitlus katoliikluse pooldajatega, usuasjade arutelu jõudis ka rahva sekka. Kohati ründas rahvas kirikute katoliiklikku toredust. Armulaualeib oblaat asendati kodus küpsetatud leivaga. Samas kehtestas riik kiriku tavadest kinnipidamise kohustuse. Peale Edward VI varajast surma sai troonile Henry VIII tütar Mari I, kuigi ta oli naine ja veendunud katoliiklane. Kuna Mary
holland end sõltumatuks Inglismaa: Mary Tudor püüab katoliiklust taastada, protestante kiusatakse taga ja hukatakse. Kui MT sureb saab riigietteotsa Elisabeth I. Ta taastab anglikaani kiriku, kuid võitleb ka kalvinistide vastu, kes nõudsid täielikku usuvabadust. Rooma paavst otsis võimalust E I troonilt tõugata, kasutades selleks sotimaa kukutatud kuningat Mary Stuartit. Elisabeth lasi Mary hukata, võitis Hispaania laevastiku 1588 ja hoidis ära Inglismaa rekatoliseerimise Prantsusmaa: vt hugenottide sõjad ülevalpool Euroopa tervikuna: usuvaenuste kulminatsioon saabus 30-aastase sõjaga 1618-1648, sõjatanner oli peamiselt Saksamaa, mis oli killunenud iseseisvatels vürstiriikideks. Katoliiklased versus protestandid Taani+ingl+holland toetavad protestante Katoliiklased toetavad keisrit(Wallestein) ja on edukad Sekkub ka Rootsi protestantide poolel+prantsusmaa Sõda mõjus laastavalt Saksamaale
Sellega lakkas aadel olemast sõjaline seisus ning kadus senine aadli aumõiste. Generaalstaatide kokkutulemine 1614. Aastal seadis taas tulipunkti seisustevahelised probleemid, mis viisid Suure revolutsiooni puhkemiseni 1789. Venemaal lõppes 1613.aastal Romanovite dünastia troonile valimisega nn. segaduste aeg. Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast Stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Järgnenud Poola-Rootsi sõdades (1600-1629) vallutas Rootsi Liivimaa ja tõusis Euroopa suurriikide hulka. Eesti ajaloos lõppes 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga 1558. Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades mitte niivõrd kapitalismi algust , kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Juba 16.sajandil algasid eurooplaste
.............. .............. ....................................................................................................................... .............. ....................................................................................................................... .............. ....................................................................................................................... .............. · Rekatoliseerimise katse Inglismaal: Henry VIII surma järel 1547 päris trooni tema ainus poeg Edward VI (ema Jane Seymour; valitses 1547-1553), kelle ajal jätkus Inglismaal võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward VI varajase surma tõttu sattus Tudorite dünastia kriisi, sest vaatamata oma paljudele abieludele polnud Henry VIII-l rohkem seaduslikke meessoost pärijaid. 1553 päris trooni Henry VIII ja Aragoni Katherine veendunud katoliiklasest tütar Mary I (valitses 1553- 1558)
erinevused? ....................................................................................................................................................................................................... 5 3.2. Rekatoliseerimise katse Inglismaal: Henry VIII surma järel 1547 päris trooni tema ainus poeg Edward VI (ema Jane Seymour; valitses 1547-1553), kelle ajal jätkus Inglismaal võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward VI varajase surma tõttu sattus Tudorite dünastia kriisi, sest vaatamata oma paljudele abieludele polnud Henry VIII-l rohkem seaduslikke meessoost pärijaid. 1553 päris trooni Henry VIII ja Aragoni Katherine veendunud katoliiklasest tütar Mary I (valitses 1553-1558)
Sellega lakkas aadel olemast sõjaline seisus ning kadus senine aadli aumõiste. Generaalstaatide kokkutulemine 1614. Aastal seadis taas tulipunkti seisustevahelised probleemid, mis viisid Suure revolutsiooni puhkemiseni 1789. Venemaal lõppes 1613.aastal Romanovite dünastia troonile valimisega nn. segaduste aeg. Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast Stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Järgnenud Poola-Rootsi sõdades (1600-1629) vallutas Rootsi Liivimaa ja tõusis Euroopa suurriikide hulka. Eesti ajaloos lõppes 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga 1558. Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades mitte niivõrd kapitalismi algust , kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Juba 16.sajandil algasid eurooplaste
Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal, Mary Stuart 34. Ususõjad Prantsusmaal: Kuningas ja kirik, Reformatsiooni algus, Hugenotid, Teel kodusõdadele, Ususõdade algus, Pärtliöö, Uued kodusõjad Nantes'i edikt 1598 35.reformatsioon skandinaaviamaades: Kalmari unioon, võitlused 16
aluseks pidi olema peapiiskop Cranmeri koostatud palveraamat. Kuningas ei andnud armu nendele,, kes julgesid teda nimetada ketseriks vöi laitsid tema abielu, need said äraandjaks, kuigi see tähendas köigi teisitimötlejate represseerimist. Hukati sadu inimesi, kes ei pooldanud riigi ülimuslikkust kiriku suhtes ja pidas tätsaks kogu kristliku maailma ühtsust. Kartes rahva opositsiooni uue riikliku kiriku vastu ja äärmussektide möju, keelas ta Piibli lugemise ning selle üle arutamise. REKATOLISEERIMISE KATSE Kui Henry VIII suri 1547, päris trooni tema ja Jane Seymouri poeg Edward VI, kes oli alles laps. Jätkus vöitlus katoliikluse pooldajatega. Samas kehtestas riik kirikuskäimise ja kiriku tavadest kinnipidamise kohustuse. Edward VI varajase surmaga 1553 pääses troonile Henry ja Aragoni Katariina tütar Mary I (1553-1558), kes oli veendunud katoliiklane. Abielludes Hispaania troonipärija Felipe II, kardeti, et Inglismaa läheb vööra vöimu alla
Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid,
Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles.
· 2. Linnakodanluse moodustasid luterlastest sakslased ja ka õigeusu vene kaupmehi · 3. Talurahva moodustasid eestlased ja sisserändajad (kes assimileerusid): - Sigismund II (kuni 1572) oli olnud veel usuliselt salliv, Stefan Bathory (kuni 1586) talus veel luteri usku katoliikluse kõrval, aga tõi jesuiidid Liivimaale - Sigismund III Vasa (1587-1632) oli fanaatiline katoliiklane ja eesmärgiks katoliikluse tagasitoomine Liivimaale Liivimaa rekatoliseerimise taotlused · Katolik kirik oli keskvõimu kehtestamise ja poolastamise oluline instrument · Usuliseks haldusterritooriumiks asutati Cesise katoliiklik piiskopkond: - piiskopid Poolast · Suurimad kirikud anti tagasi katoliiklaste kätte · Pildil paavsti legaat, jesuiit Antonio Possevino Jesuiidid Liivimaal (1583-1625) · Possevino vahendas Poola-Venemaa rahulepingu sõlmimist (1582) ja algas Liivimaa rekatoliseerimine:
· Parlamendis võeti vastu 1534 ,,Reetmise akt" kõik kuulutati äraandjaks, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid tema abielu teisitimõtlejate represseerimine. · Hukati sadu inimesi, ka Thomas More, kes ei pooldanud riigi ülemuslikkust kiriku suhtes ja pidas tähtsaks kogu kristliku maailma ühtsust. Henry VIII keelas käsitöölistel, talupoegadel ja teenijatel piibli lugemisel ja arutamise. REKATOLISEERIMISE KATSE · Peale Henry surma sai võimule lapseeas Edward VI. Jätkus võitlus katoliikluse pooldajatega, usuasjade arutelu jõudis ka rahva sekka. Edwardi suri 1553.aastal Tudorite dünastia kriis Henryl ei olnud seaduslikke poegi troonile sai tema tütar Mary Esimene. 9 · Mary oli veendunud katoliiklane
pärisrahvaste tarvis. Õpilased olid kohalikud sakslased, kelle hulgas võis olla eesti käsitööliste lapsi. Vastureformatsioon Reformatsioon toimus Eesti- ja Liivimaal üheaegselt, siiski oli seda Rootsi alla läinud Põhja-Eestis võimalik kiiremini ja varem ellu viia. Liivimaal kujunes olukord teisiti, kuna Poola oli aastal 1582 Lõuna-Eesti koos Läti alaga endale saanud. Poola poliitikat juhtis poolastamise ja kiriku rekatoliseerimise püüd. Katoliiklik peapiiskop ja toomkapiitel tegutsesid Võnnus. Poola vastureformatsioon jäi siiski lühikeseks ega saavutanud suuremaid tulemusi. Kirikuvisitatsioon Pärast 14 sajandi sisetülide aega stabiliseerus kiriku tegevus järgmisel sajandil, mil hakati pidama provintsisinodeid. Piiskopid hakkasid oma kogudustes korraldama ka visitatsioone (trükis on avaldatud Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokollid 16 sajanidi algusest). 1584 aastal tehakse algust koguduste
Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3
Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3
pole. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 3 Poola jesuiitide asutatud kolleegium Tartus, oluline haridusasutus tollel ajal, oluline ka eesti ja läti keele õpetamine, õppimine ja tõlkide seminari tegevus. Katoliiklaste teenistuses olevad jesuiidid püüdsid oma õpetuste juurutamiseks rahvakeelses kirja-ja trükisõnas võistelda vihatud luteri esindajatega. Säilinud pole jesuiitide katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna- Eestis, kuid tervikuna on säilinud ladinakeelne katoliku kiriku käsiraamat "Agenda Parva" (1622), milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt sisaldava raamatuna on teos kõige varasemaks trükiseks, mis viitab hilisemale kahe kirjakeele võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas