Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte
rühmitamise teel süsteemi loomine, et kergendada erinevatest kuludest parema ülevaate saamist. Liigitamisel tuleb lähtuda konkreetse ettevõtte kuluarvestuse eesmärgist ja kulude otstarbest. (Haldma & Karu, 1999, lk 32) Kuluobjekt on igasugune toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi juhtidele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võivad olla näiteks üksiktoode, tootmisliin, teenus, reklaamikampaania, turustusosakond, firma tervikuna. (Alver & Reinberg, 2002, lk 37) Kuluobjektide arvestuse eesmärgiks on teha kindlaks erinevate kuluobjektide kulud ja arvestada kulud kuluobjektile (Karu, 2008, lk 135). Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektile otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade määratlemise eesmärgiks on välja tuua, millistes organisatsiooni
Tarantel Kristjan Reinberg · Kaheksa jalga · Keha jaotub pearindmikuks ja tagakehaks. · Tagakehas mitmesugused siseelundid. · Näärmed mis toodavad võrguniiti. Iseloomulikud tunnused · Leidub põhiliselt lõuna poolkeral. · Peamiselt trooplise ja lähitroopilise kliimaga aladel. · Suurim osa neist leidub Lõuna Ameerikas ( kõrbetes ) Elupaik · Meessoo esindaja valmistab seemne rakke ja hoiab neid kuni leiab partneri. · Kasutavad signaale, et teavitada kas on samast liigist. · Kui leidakse endale partnerid, siis peale seemnerakkude üleandmist läheb meessoost ämblik kiirelt ära enne kuni naissoost ämblikul tuleb söögituju. · Kuid harva jäävad meessoost tarantelid naissoole toiduks. Paljunemine · Söövad igasuguseid putukaid. · Mõned suuremad söövad konne ja väiksemaid närilisi nagu hiiri. · Hiidlinnutapik on liik kes sööb ka väiksemaid linde. · Kasutab mürki elus toidu liikumatuks tegemise jaoks. · Ämblikud on rö...
Ühendkuningriik > 29 häält Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia > 4 häält Eestlased COREPER II Raul MÄLK suursaadik, alaline esindaja Ühine välis ja julgeolekupoliitika Harri TIIDO suursaadik Väliskaubanduspoliitika ja arengukoostöö Clyde KULL Esinduse asejuht COREPER I (EL siseturg) Gert ANTSU esinduse asejuht Põllumajandus ja Kalandus Olavi PETRON põllumajandustalituse direktor Keskkonnapoliitika Rauno REINBERG nõunik, keskkonnaküsimused TÄNAME TÄHELEPANU EEST !
kohta), Sotsiaaldemokraatlik erakond (20 kohta), samas võiks ka saada Isamaa ja Res Publica Liit (20 kohta) , Eestimaa Rahvaliit (3 kohta). PÕHJENDUS: Need erakonnad on olnud aastaid juba riigikogus, ning vaevalt see ka muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt kõige rohkem hääli. 2. Valimisringkond nr 5 (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 1. Reformierakond: Lauri Luik, Jaanus Tamkivi. SDE- Neeme Suur, Kalev Kotkas. IRL- Tõnis Palts.
Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine. Kirjandus L. Alver, J. Alver, L. Reinberg. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. J. Tikk. Finantsarvestus. Tallinn: Valgus, 2003. EV raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise käsiraamat, koostajad PricewaterhouseCoopers, BDO (täiendatav kogumik), Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V). 1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad. 2
Raamatupidamine on olnud ja jääb edaspidi igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Seoses muudatustega majanduselus ja välissidemete arenemisega suureneb raamatupidamise osatähtsus veelgi. Raamatupidamise ajalugu näitab, et tegu pole kuiva ja arusaamatu teadusharuga, vaid väga pikkade traditsioonide ja huvitava valdkonnaga. Kasutatud kirjandus: · Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2004. · Linnasmägi, P. Majandusarvestuse ajalugu. [WWW] URL http://www.rmp.ee/ (11.09.2009) · Alver, L., Alver, J. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2009.
1.1 Ajalugu Eestis Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister. Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik
Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffeli kabel. Suurele tornile lisaks ehitati 12 väikest nooljat apostlitorni, mis tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Torni kell on valmistatud 1922. aastal Tartus. Orel on ehitatud Frankfurtis Oderi ääres Wilhelm Saueri poolt 1898. aastal. Altarimaal "Kolgata" (autor teadmata) pärineb aastast 1872. Altari koos aiaga on meisterdanud Ants Reinberg (Raatmaa). 3 Kursi Vabadussõja mälestussammas asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe peale II maailmasõda. Samba kivialus õhiti 1948. aastal. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992.
soetusmaksumus (mis võib olla ka suurem või väiksem kui 1 miljon krooni) võetakse arvele uue varaobjektina. Sihtfinantseerimise teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 14. Kapitalirendi teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 9. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Juta Tikk, Finantsarvestus. Tallinn 2003 Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn 2004 EV Raamatupidamise Toimkond http://www.easb.ee/?id=1255 ( 25.04.2006) http://www.easb.ee/doc.php?1459 ( 25.04.2006) Bilanss.ee http://www.bilanss.ee/web/rtj/RTJ5.htm ( 25.04.2006) 6
vajaliku strateegia väljatöötamine · organiseerimine firma resursside korraldamine kavandatu elluviimiseks · kontroll firma ja selle osade (allüksuste) jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele · otsustamine ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel. Otsustamine ei ole omaette juhtimisfunktsioon, see on pigem kõiki juhtimisfunktsioonide eraldamatu koostisosa (Alver, Reinberg 2002: 12). Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuse kvaliteet sõltub omakorda info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potensiaalsed probleemid. Arvestusinfo on äärmiselt oluline igapäevaste
Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid, teatrid. Fromhold Kangro: Väike-Maarja Seltsimaja 1912 Teda peetakse eesti juurtega
Mall Pajumägi. 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter . NSVL-i koondisse on kuulunud Reet Valgmaa (mängis Inglismaa vastu). Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg (Pedanik), Katrin Paeväli (Aru), Andres Ojamaa, Anneli Lambing (Parts), Terje Lall. Mängu olemus: Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima
Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henry Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. NSVL-i koondisse kuulunud Reet Valgmaa mängis Inglismaa vastu. Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg , Katrin Paeväli, Andres Ojamaa, Anneli Lambing ja Terje Lall. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister. Nii Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni (IBF) kui ka Euroopa Sulgpalli Liidu (EBU) liige on Eesti Sulgpalliföderatsioon aastast 1992. Kuidas tehakse sulgpalle? Sulgpalle valmistatakse valgete hanede ja partide tiibade alt saadavatest sulgedest.Põhiliselt hanede
- juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada ka üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omanike nimekiri. Majandusaasta aruande võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal (07.02.2002 justiitsministri määrus). 28 KASUTATUD ALLIKAD 1. Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn, Deebet 2004 2. Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, Deebet 2002 3. Järve, V. Finantsarvestus I, II Tartu Ülikooli Kirjastus 1999 4. Järve, V. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn, Folio 1998 5. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002 6. Kallas, K. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline kooskõlastamine. Tallinn, Külim 1997 7. Kikas, E., Treumann, M. Majandusaasta aruande koostamine. OÜ Agitaator 2003 8
Agnesel maksukohustust ei teki, maksu tasub ning deklareerib ettevõte. Näide: Ettevõte maksab kinni oma töötaja korteriüüri summas 100 eurot, tegemist on erisoodustusega. Ettevõttel tuleb maksta: · tulumaksu 21/79 * 100 = 26,58 ning · sotsiaalmaksu 33% * (100 + 26,58) = 41,77 Seega kokku tuleb ettevõttel maksta makse summas 68,35 eurot. Sotsiaalmaks Ettevõte maksab sotsiaalmaksu palgalt ning erisoodustustelt. Kasutatud kirjandus Lehte Alver, Jaan Alver, Lauri Reinberg; Finantsarvestus; Raamatupidamise seadus Raamatupidamise Toimkonna Juhendid Maksukorralduse seadus Maksuseadused 12
K 1,6 hea maksevõime, 1,20-1,59 rahuldav, 0,90-1,19 mitterahuldav, K < 0,9 nõrk. Lühiajalise võla kattekordaja puudus on see, et ta ei võta arvesse käibevara struktuuri. Käibevara võib küll olla piisavalt, kuid ettevõtte tegelik maksevõime sõltub paljuski käibevara struktuurist, näiteks on võlgasid kergem kustutada rahaga, kui näiteks varude realiseerimisega, mis on tunduvalt pikemaajalisem protsess (Alver, Reinberg 1997, lk 36). Üldjuhul peaks saadud suhtarv olema 2 ja 1 vahel, kuid sõltuvalt ettevõttest ja tegevusalast võib kõrvalekalle sellest olla suur. Suhtarvu väärtus, mis ühel tegevusalal on hea, võib mõnel teisel tegevusalal olla nõrk (Rünkla 1996, lk 41). Kui eeltoodud valemi suhe on väiksem kui 1, siis tähendab see seda, et antud hetke seisuga on firmal käibekapitali puudujääk. Üle 10%-se käibekapitali puudujäägi korral on ettevõtte
järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi. Igas aruandes tuleb kasutada samasid kontosid samadel kulukirjetel (Sloog, 2011, lk 11). Finantsarvestuses on kasumiaruande koostamisel suurt tähelepanu pööratud toodete omahinna arvestusele, mille jaoks jagatakse kulud tootmis- ja mittetootmiskuludeks. Joonisel näeme kuidas jagunevad kulud lähtuvalt kulude funktsioonist (vt Joonis 1). Joonis 1. Kulude funktsionaalne liigitamine (Alver & Reinberg, 1999) Finantsarvestuse reeglite järgi lisatakse omahinna kuludesse ainult ettevõtte tootmiskulud (Pärl, 2016, lk 15). Kulud, mida ei lisata omahinda, kajastatakse kasumiaruandes perioodikuluna kirjetel turundus- ja üldhalduskulud (Ilisson, 2016, lk 20). Kasumiaruande kirje „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“ kajastab ettevõtte tootmiskulusid. Siin näidatakse realiseeritud toodete, teenuste ja kaupade kulu
hõlmab tervet ettevõtet. Koondeelarve koostamise protsessi võib jaotada kaheks osaks: põhitegevuse eelarvete ja finants-eelarvete koostamiseks. Uurimuses sain teada ettevõtte koondplaani koostadamise etapid. Seejuures sain aru, kui oluline on ettevõtte jaoks koostada eelarveid ning nendest lähtudes koostada prognoose. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Juhtimisarvestus" (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver, Lauri Reinberg 2. Juhtimisarvestuse loengu materjal 3. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004). 16 NÄIDE Ettevõte toodab toodet nimetusega VILE, mille müügihind on 50kr tükk ja seda valmistatakse ainult ühest liigist materjalist. 1.MÜÜGIPLAAN I II III IV A
1999. a. detsembris anti välja bros üür "Vääriselupaigad Eesti metsades" (Palo & Külvik 1999, 2001), mis saadeti Jõuludeks postiga 35 000-le erametsaomanikule vääriselupaikadealase teabe ja juhiste edastamise eesmärgil. Põhiinventuur Projekti läbiviimise eest vastutasid 1999. a. projektijuhid Tommy Ek Rootsist ja Riina Martverk Eestist. 1999. a. lõpus asus Rootsi poolt projekti juhtima Leif Andersson, projektiassistendiks sai Rauno Reinberg, projekti kaasati ka GISspetsialist Tiit Matson ja raamatupidaja Pille Kaljuste. Käivitati põhiprojekt, mille käigus inventeeriti vääriselupaiku kogu metsamaal, olenemata omandivormist. Inventuuris osales 63 inventeerijat, enamik neist metsandustöötajad. Lisaks keskkonnateenistuste töötajatele osalesid inventeerimisel ka taksaatorid. Vajalike oskuste omandamiseks korraldati inventeerijatele kursusi järgmistel teemadel: inventeerimise
1. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 24 2. Raudsepp, V. Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 1999. 3. Karu, S. Rahakäibe juhtimine I osa. Tartu: Rafiko, 2000. 4. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn, 2002. 5. Raamatupidamise seadus. http://lex.andmevara.ee 6. Järve, V. Finantsarvestus I . Tartu: TÜ kirjastus, 1998. 7. Reinberg, L. Firma aastaaruanne. OÜ Deebet, 1999 25
· Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese
Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004 · ISO 9001 väike ettevõtetele. Mida teha? ISO käsiraamat, 2003. · J.Alaver, L. Reinberg. Juhtimisarvestus. 2002 Eesti Lennuakadeemia 2010 Õppekavade üleminekuhindamine 2004 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2004 konkursil osalemine 2003 Õppekavade akrediteerimine 2002 - ... Tagasiside ankeetide koostamine ja küsitluste läbiviimine Eesti Lennuakadeemia · Lennukoolitusorganisatsiooni (FTO) sertifikaat Väljastaja: Lennuamet Kehtib kuni: 06. märts 2012 · Lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni (MTO) sertifikaat
Praktika oli hea ja arendav kogemus ning materjalidega töötamine piisavalt huvitav. Sai näha ettevõtte finantstegevuse toimimist ja arenemist. Praktikaga ning juhendajatega Viljandi Aken ja Uks AS-is jäi analüüsi autor väga rahule ning veendus veelgi selles, kui tähtis on ühe ettevõtte jaoks korrektne raamatupidamistöö. 47 KASUTATUD ALLIKAD 1. Alver J. , Alver L. , Reinberg L. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. 2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri 3. AS Viljandi Aken ja Uks aastaaruanded (2007 2009 a) 4. Brookson, S. Aruannete analüüs. Tallinn: Koolibri, 2002. 5. Kütt J. , Sissejuhatus raamatupidamisse. Tallinn: Külim, 2009. 6. Rünkla, J. Ärianalüüs. Tallinn: Külim, 2003. 7. Vaksmaa E. , Finantsjuhtimise alused. Tallinn: Ilo, 2004. 8. Lääts K. , Ettevõtte aruandluse analüüs. , loengukonspekt majandusteaduse
Mõnikord on mõju küll väike, kuid mõjutatakse väga paljusid inimesi ja väga pika aja jooksul. Sellistes situatsioonides on väga raske hinnata mõjusid inimeste käitumise kaudu, mis peaks omakorda kajastama inimeste eelistusi. Võimatu on selgitada nende inimeste eelistusi, kes on veel sündimata, kuid keda projektid mõjutavad. Paljud kulud ja kasud on ühiskasutatavad hüvised. 77 Kasutatud kirjandus 1. Alver, J.; Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, 1999. 2. Haldma, T.; Karu, S. Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko, 1999. 3. Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Tallinn: Külim, 1997. 4. Lobjakas, L.; Parts, V. Raamatupidamine taludele ja äriühingutele. Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V.; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H.-A
Sõltuvus teistest Monodistsiplinaarne Interdistsiplinaarne, seotud distsipliinidest majandusteaduse, rahanduse, statistika, operatsioonianalüüsi, tootmise juhtimise ja töökorraldusega) Allikas: Alver, Reinberg. 1999. Juhtimisarvestus Arvestamine on kavandatud tegevus, mille eesmärgiks on koguda ja registreerida ettevõtte tegevust kirjeldavaid väärtus- ja mahunäitajaid ning koostada nende põhjal ettevõtte juhtkonnale, rahastajatele ja teistele sidusrühmadele aruandeid. 19 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG.
annaabi.ee 
