EHK KOPSUVERERINGE Parem vatsake kopsutüvi parem ja vasak kopsuarter kopsu kapillaarid (-CO2 +O2) 2vasakut ja 2 paremat kopsuveeni vasak koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 117. Suure vereringe arterite üldskeem. (joonisel: sisemine unearter, välimine unearter, vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter, rinnaaort, õlavarrearter, süva õlavarrearter, põrnaarter, vasak kodarluuarter, vasak küüarluuarter, süva reiearter, reiearter, õlavarre-peatüvi, aordikaar, kõhuõõnetüvi, ülemine kinnistiarter, parem neeruarter, munandiarter, alumine kinnistiarter, parem ühisniudearter, sisemine niudearter, välimine niudearter.) · Joonis lk 157 + tv joonis 6 118. Suure vereringe veenide üldskeem. (joonisel: venoosne kägiveen, parem õlavarrepeaveen, ülemine õõnesveen, vasak sisemine kägiveen, vasak eesmine kägiveen, vasak välimine kägiveen, vasak rangluualune veen, vasak õlavarrepeaveen, lisa-
2) Välimine niudearter (a. iliaca externa) on ühisniudearteri haru, mis ulatub kubemesidemeni. Arter varustab verega kõhuseina ja osaliselt välissuguelundeid. Oluliseim haru on alumine ülakõhuarter (a. epigastrica inferior) mis suundub piki kõhuõõne eesseina ülespoole ja anastomoseerub alumise ülakõhuarteriga (a. Epigastrica inferior), mis on sisemise rindkerearteri (a. thoracica interna) haru. 17. Reiearter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Reiearter (a. femoralis) ulatub kubeme piirkonnast põlveõndlasse. Reiearteri harusid annavad toite reieluule ja suudab põlve piirkonda. Arteri suurimaks haruks on süva reiearter (a. profunda femoris) mis on peamine reie verevarustust tagav arter. 18. Õndla-arter: ladinakeelne nimetus ,asetus, harud. Õndlaarter (a. poplitea) on lühike reiearteri jätk põlveõndlas enne jagunemist
õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, kämblaarterid, sõrmearterid, pihukaared Kaelaveenid, õlavarreveenid, küünarluuveenid, kodarluuveenid, kämblaveenid, sõrmeveenid, venoossed pihukaared Välimine niudekaar, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, tallaarterid, tallakaar, pöiaarterid Põrnarter, maoarter, maksaarter, neeruarter, niudearter, munandi ja munasarjaarter Alumine õõnesveen, maksaveen, maoveenid, põrnaveen, värativeen,
mesenterica inferior vahekest meedia parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca sisekest intima communis dextra et sinistra süda cor õlavarrearter a. brachialis sisekest e. endokard endocardium kodarluuarter a. radialis lihaskest e. müokard myocardium küünarluuarter a. ulnaris väliskest e. epikard epicardium reiearter a.femoralis südamepaun e. perikard pericardium õndraarter a.poplitea koda atrium eesmine säärearter a.tibialis anterior vatsake ventriculus tallaarter a.tibialis posterior parem koda atrium dextrum ülemine ja alumine õõnesveen parem vatsake ventriculus dexter vena cava superior et inferior vasak koda atrium sinistrum parema ja vasaku õlavarre-peaveeni
mesenterica vahekest meedia inferior sisekest intima parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca süda cor communis dextra et sinistra sisekest e. endokard endocardium õlavarrearter a. brachialis lihaskest e. müokard myocardium kodarluuarter a. radialis väliskest e. epikard epicardium küünarluuarter a. ulnaris südamepaun e. perikard pericardium reiearter a.femoralis koda atrium õndraarter a.poplitea vatsake ventriculus eesmine säärearter a.tibialis anterior parem koda atrium dextrum tallaarter a.tibialis posterior parem vatsake ventriculus dexter ülemine ja alumine õõnesveen vasak koda atrium sinistrum vena cava superior et inferior vasak vatsake ventriculus sinister parema ja vasaku õlavarre-peaveeni
ilmselt neid nälja korral ka söödi.[9] Koera anatoomia ja füseoloogia · Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.[10] üldandmed · (Sulgudes inimese näidud) · Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100- 130 (60-80) lööki minutis · Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu arter) · Peaaju mass 100 (1400) grammi, peaaju massi % keha massist 0,22 (2-2,5) · Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (48) · Nägemine Pilgu vaateulatus 250-290° (210°) · Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz · Keskmine eluiga 10-12 (60-70) aastat, pikim eluiga 34 (üle 100) aastat. Test : Sinu vanus koera aastates. · Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 2-10 [11][12]
d- Vastutada õendusplaani täitmise eest Õdedeanamnees sisaldab: Arsti korraldusi Haiguse prognoosi Inimese elamistoiminguid Haiguste patogeneesi Nimeta lamamisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab selili: Kukal, abaluud, küünarnukid, ristluu, kannad Rektaaltemperatuur ehk pärasoole temperatuur kraadi 36,9-37,7 Terve inimese hingamissagedus on 12-18 korda minutis. Nimeta 5 pulsi palpeerimise kohta: Unearter, kodarluuarter, õlavarrearter, reiearter, õndlaarter, tagumine sääreluuarter, näoarter, selgmine jalaarter. Nimeta 4 juhtu, kui rakendatakse nasogastraalsondi kaudu toitmist: Söömine suukaudu ei õnnesti või see on vähene, isutus, iiveldus, teadvusetus. Toidu vajadus on kasvanud. Toidu tagavarad on vähenenud, kaal on langenud 5% kuu jooksul. Ravimi ampullil on toimeaine antud protsentides (näiteks 5%), mida näitab protsent? Mitu grammi ainet on 100ml lahuses.
ühiseks niudearteriks, mis varustavad verega puusavöödet ja alajäsemeid. c) Ühine niudearter (a. iliaca communis): annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks: 1. Sisemine niudearter ja 2. Välimine niudearter. 1.Sisemine niudearter (a. iliaca interna): varustab verega vaagnaõõne elundeid, vaagna seina ja osa puusavöötme lihaseid. 2.Välimine niudearter (a. iliaca externa): läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks. 2.1. Reiearter (a. femoralis): varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks. 2. 2. Õndlaarter (a. poplitea): lühike arteritüvi (osa autoreid seda eraldi ei nimetagi!), paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine sääreluuarter ja tagumine sääreluuarter. 2.3. Eesmine sääreluuarter (a
kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte
v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu
v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda veresoon kehaosa v.jejunum / tühisoole tühisool veenid os.ileum / peensool niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu
kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte.
Iga sõrm on varustatud nelja arteriga. Ülajäseme veenid jagunevad süvad veenid ja pindmised veenid. Süvad veenid on: ülemine õõnesveen; rangluu alune veen; süvad õlavarre veenid; süvad küünarluu veenid; süvad kodarluu veenid. Pindmised veenid on: kodarluu nahaveen; küünarluu nahaveen; keskpidine veen; küünarluu nahaveen; kodarluu nahaveen. 92.Alajäseme arterid ja veenid: (joonis 8) Alajäseme arterid on: reiearter; süvareiearter; õndlaarter; eesmine sääreluuarter; tagumine sääreluuarter; pindluu arter; pöiakaar; pöiaarterid (5); tallakaar; taldmised pöiaarterid; varbaarterid. Alajäseme süvad veenid on: alumine õõnesveen; reieveen; süva reieluuveen; 2 süva pindluuveeni; 2 süva sääreluu veeni. Alajäseme pindmised veenid on: reieveen; suur nahaveen; väike nahaveen.
lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siint), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba. Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama. (1) Üldandmed (Sulgudes inimese näidud) Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100-130 (60-80) lööki minutis Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu arter) Peaaju mass 100 (1400) grammi, peaaju massi % keha massist 0,22 (2-2,5) Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (48) Nägemine Pilgu vaateulatus 250-290° (210°) Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz Keskmine eluiga 10-12 (60-70) aastat, pikim eluiga 34 (üle 100) aastat. Test : Sinu vanus koera aastates. Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 2-10 Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast. 3.KOERA KEHAEHITUSE TÜÜBID
Pulsi palpeerimine. Pulsi sagedus vastab üldiselt südame kokkutõmmete sagedusele. Kui süda lööb väga kiirelt, siis ei tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni. Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju
Parem sisemine niudearter Vasak neeruarter Vasak Parem välimine niudearter munandi/munasarjaarter Vasak kodarluuarter Pärismaksaarter Vasak küünarluu arter Vasak reiearter Vasak eesmine ja Parem pindluuarter tagumine sääreluuarter 4 Vasak kaararter Vasak selgmine pöiaarter
Viimase nimmelüli kõrgusel on aordi kahendhargus kõhuaort hargneb kaheks ühiseks niudearteriks, mis varustavad puusavöödet ja alajäsemeid. Ühine niudearter annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks: · sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne elundeid, vaagna seina ja osa puusavöötme lihaseid · välimine niudearter läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks reiearter varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks õndlaarter lühike arteritüvi, paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine ja tagumine sääreluuarter eesmine sääreluuarter kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre
8.Arteri kanüüli paigaldamine sooritab arst vajadus invasiivse rõhu pidev mõõtmine; suured vedelikuülekanded; erakorralised situatsioonid (trauma, kardiogeenne šokk, elustamine); suured veresoontelõikused; arterivereproovide pidev võtmine; patsiendid, kellel on soodumus verejooksudekspunktsiooni kohad Käepiirkonnaarterid: Arteria radialis ehk kodarluuarter; arteria brachialis ehk õlavarrearter; arteria axillaris ehk kaenlaarter Jalapiirkonna arterid: Arteria femoralis ehk reiearter; arteria dorsalis pedis ehk jalaseljaarter.Teised arterid: harva arteria temporalis superficialis ehk pindmine oimuarter. Vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kateteriseerimispiirkonna ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega kanüül kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip);
) 10 Joonis 4. Brahiaalarteri ehk õlavarrearteri (a. brachialis) palpatsioon. Radiaalarter ehk kodarluuarter (a. radialis) palpeeritakse randme palmaarsel pinnal, kodarluu distaalse otsa kohal. Radiaalarterit palpeeritakse tavaliselt üle kahe aasta vanustel lastel (Hockenberry & Barrera 2007). Joonis 5. Radiaalarteri ehk kodarluuarteri (a. radialis) palpatsioon. Femoraalarter ehk reiearter (a. femoralis) palpeeritakse kubemesidemest (l.inguinale) kaudaalsel poolel, niudeluu eesmise osa (spina iliaca anterior) ja häbemeliiduse (symphysis pubica) vahelise sirge keskosas. Reiearerit tuleb palpeerida kõigil lastel välistamaks kaasasündinud südameriket (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007, Hockenberry & Barrera 2007). Kui esimese 24-48 elutunnil pole seda võimalik teha 11
JUGULARIS INTERNA) Veenid jagunevad asetuse järgi: pindmised ja süvad Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI? See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen, kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse analüüsiks verd Asub: küünaraugu eespinnal (külgmise ja keskmise käe nahaaluseveeni vahel) Piirkonnad/ veresooned, millelt on võimalik palpeerida pulssi: 1) Randme piirkond - kodarluuarter - A. RADIALIS 2) Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS 3) Kubeme piirkond - reiearter - A. FEMORALIS Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe Vereloomeelundid: 1) Punane luuüdi 2) Lümfisõlmed 3) Põrn - SPLEN, LIEN 4) Harkelund (tüümus) - THYMUS HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM (respiratoorne süsteem) Hingamiselundite süsteemi elundid: 1) Ninaõõs - CAVUM NASI 2) Kõri - LARYNX 3) Hingetoru - TRACHEA 4) Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES
(Cardia), Kõhuõõnetüvi (Truncus coeliacus); Maksaveen (Vena hepatica); Neeruveen (Vena renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis); munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames:
õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 123) Alajäseme arterid Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 29 124) Alajäseme veenid
kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt.
kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt.
alanevat käärsoolt, pärasoolt. Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa). Sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne organeid ja välimine niudearter kõhuseina ja osaliselt välisuguelundeid. Väline niudearter väljub vaagnast kubemesideme all ja temast saab reiearter (a. femoralis). NB! Veresoone pindmine asend lubab kubemes reiearteri pulssi palpeerida. Samas valitseb suur oht väikesõrmejämeduse veresoone vigastamiseks, eriti kubeme piirkonna torkevigastuste korral. Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja
annaabi.ee 
