Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................7 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................8 3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT..................................................................9
oli reformide korraldamine. Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsionalistlikud ideed muutusid populaarseteks, milles jõuti selgusele, et talunike hädade põhjuseks oli peamiselt pärisorjus. Aleksander I võttis kasutusele talurahva seadused, mille pani kehtima Eesti ja Liivimaal. Talurahva seadused muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ja kohustusi. Aastal 1802/04 võeti vastu regulatiiv, millega talupoeg sai õiguse oma talu pärandada kui kõik koormised ja kohustused on korras. Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud müüa, kinkida ega pantida. Pärisorjus kaotati lõplikult 23. mail 1816/19 talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nende müük ja ost keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas ja kinnisvara, aga ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema ainult põlluharimisega
kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.' · 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida.
Rootsi ajal märgati, et olukord on riigile majanduslikult väga halb, pärisorje hakati vabastama redutseeritud mõisates, aga see jäi pooleli. Talupojad arvasid, et on vabad, kuid nii see ei olnud. Vene ajal lisandus talurahvale pearahamaks, mis tähendas iga meespereliikme pealt maksmist. See tõi kaasa ka hingeloendused, mille säilmed annavad meile aimu, kui suur oli elanikkond tol ajal. Eestimaal 1802. aastal võeti talurahvaregulatiiv vastu, selle olulisim regulatiiv oli talude pärandatav kasutamisõigus, vaid sel juhul kui kõik kohustused mõisa ees on kaetud. Talupoeg hakkas rohkem tööd tegema ja maa eest hoolitsema- see oli kasulik nii talupojale kui ka mõisnikule. Liivimaal kehtestati samalaadne seadus 1804. aastal, teokoormised normeeriti- selleks mõõdeti ja hinnati talumaad üle ning keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati ning seati sisse vakuraamatud, mis sisaldasid maksude nimekirja. 1804. aastal
1) Ebaeetiline – mõistsid haritumad aadlid ning oma mõju andsid valgustusideed 2) Ebamajanduslik – peamine töö tegija oli talupoeg ning pärisorjana polnud tal jaksu oma tööd hästi teha ning lohaka töö tõttu muutusid viljasaagid aina väiksemaks ja halvemaks 3) Talupojad on rahulolematud – toimusid ülestõusud kuid riigiäärsed alad olid kõige haavatavamad ning kardeti Saksamaad ja Itaaliat TALURAHVAREFORMID: (Talupoeg hakkab rohkem pingutama) 1) 1802 regulatiiv „Jggaüks“ – Eestimaa kubermang Talupojal õigus vallasvarale Talupoeg võib kasutada talu surmani Kui kõik kohustused mõisa eest on täidetud võib kasutamisõigust pärandada 2) 1804 Liivimaa talurahva seadud Talupoja kohustused kanti vakuraamatusse Kohustused viidi vastavusse talumaa suuruse ja kvaliteediga ning tööjõu ealiste inimeste arvuga (toimus talummade ülemõõtmine ja ümberhindamine)
Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks. I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara, reguleeriti koormisi, tahteti talu pärandamise õiguse lastele pärandada (E); Sarnane L-maal- koormised reguleeriti vastavalt talu majanduslikele kandevõimele. 1816E/1819L- pärisorjuse kaotamine, talup. Isiklikult vaba- ei olnud ihunuhtlust, ost/müük keelati, liikumine kubermangu piires, puudus pass, said perek. Nimed, maarentimine-teorent. 1849L/1856E- teorent-> raharent, lõi eeldused talude päriseks ostmiseks, tp pidi hakkama
2)Abitegu RIIKLIKUD KOHUSTUSED: Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt Nekrutiandamise kohustus e. ,,verekümnis", millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes, samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused. KOGUKONDLIKUD KOORMISED: 1)Teede korrashoid, 2) Magamisaida ja kooli ehitamine jne. Valla piires tegemist vajavad tööd. KIRIKUMAKSUD-tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise. 1)1802.a. TALURAHVA REGULATIIV ,,IGGAÜKS" Talupoegade õigus vallasvarale ja selle pärimisele. Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga. 3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks
-> Võru maakond, 1784. a. saab linnaõiguse + piirati baltisakslaste olukorda venestamise oht 5. Talurahvareform + pärisorjuse kaotamine Suurenesid kulutused, väljaminekud. Tekivad väga luksuslikud mõisamajapidamised (kivist mõisad). Vana igand õõnestas Vene riigi autoriteeti maailmas, aeg on muuta riigi prestiizi. Vene keskvõim hakkas õõnestama talupoegi. 19. saj. 1. pool 1802- 1. talurahvareform, Eestimaa kubermang Jakob von Bergi regulatiiv „Igaüks...”- Dokument ei kaota pärisorjust, kuid leevendab olukorda!! Talu saab pärandada järglastele, õigus pöörduda vallakohtusse. Keelustati talupoegade kinkimine ning maha müümine. Talupoeg saab õiguse vallasvarale. 1804- Liivimaa kubermang + talumaade hindamine, et normeerida koormised, viia vastavusse talu tegeliku võimega, viidi ka Eestimaal sisse Wilhelm Friedrich von Sievens- Liivimaa aadlik, tema poolt töötati välja Liivimaa talurahvaseadus
kirjanduspõllul peetakse eelkäijatest mitmekülgsemaks ja väljendusvahendite poolest kunstipärasemaks. Pealegi pidas ta oma loometöös silmas valdavalt ilmalikke eesmärke. Eesti keelt tundis ta hästi. Ilukirjandusliku tegevusekõrval tõlkis ta eesti keelede tervishoiualaseid brosüüre ning talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja arstiteadusliku sõnavara rajaja. Üks tema tõlgitud seadustekste on eestimaa talupoegade regulatiiv ,,Igaüks..." Valgustusideede veendunud esindajana hindas Holtz mõistust kui maailma rumaluse hävitajat: ,,Kange rammgi ei woida tarkust ärra, ja kuidas tallitseks Loja ma-ilma, kui rummaluse kätte voit jääks." Johann Heinrich Rosenplänter Ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probeleemidele. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav
Kulude katmiseks suurendati mõisapõlde ja talupoegade koormisi, kuid see tõi kaasa hoopis surnud ringi. Mõisapõllu töid tehti halvasti ning enda omi ei suudetud õigeaegselt ära teha, talupojad olid liigselt koormatud ja väsinud. Selline majandus aga ei arene. Üha enam said aadlikud sellist haridust, kus üheks põhitõeks oli see, et inimene ei saa olla kellegi omand ning kõik on võrdsed. See põhjustaks mõisnikele aga häbi. 1802. aastal võeti Eestima kubermangus vastu regulatiiv ,,Iggaüks", millega kehtestati pärandamisõigus-talude kasutamisõigust võib pärandada, see aga eeldas, et talupojal oli tasutud kõik maksud. See tähendas eestlastele palju, kuna varem tunti suurt muret, mis saab perest siis, kui talupoegade peremees peaks surema. Hakati harima paremini põlde, sest tekkis stiimul parema tuleviku jaoks. Taheti, et tulevastel põlvedel oleks kergem, selleks hakati põllukive kokku tassima ning kraave kuivendama. 1804.aastal võeti vastu
· 1796 ilmus Leipzigis Garlieb Merkeli teos ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", milles esitatud avameelne seisukoht Liivimaa talurahva olukorrast avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju · 1797 - eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma. · 1797 keelustas Paul I väärtkaupade sisseveo Eesti sadamatesse (lubatud vaid Riiga ja Peterburi) · 1802 Tartu ülikooli taasavamine · 1802 - Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes. · 1802 ilmus Johann Christop Petri tuntuim töö ,,Eestimaa ja eestlased", mis analüüsis eestlaste majanduslikku ja õiguslikku olukorda · 1804 - Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse
Majanduslikud a) mõisnike tarbimisvajaduse suurenemine b) teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute kasvu Poliitilised a) Baltikumi avatus Euroopale b) Aleksander I soov parandada talurahva olukorda ja tõsta riigi mainet eurooplaste silmis c) Pärisorjus ei sobinud kokku 18. saj levinud valgustusideedega Kultuurilised a) paljud Saksa haritlased kritiseerisid pärisorjust Baltikumis (Petri,Merkel) 1802. aastal anti välja Eestimaa kubermangus regulatiiv ,,Iggaüks" Punktid: 1. õigus vallasvarale 2. tunnistati talupoja pärandusõigust (tingimus: kõik koormised täidetud) 1804. aastal talurahvaseadused Liivimaal 1) fikseeriti teokoormised ja viidi need vastavusse talurahva talu majandusliku kandevõimega 2) keelati taluperemeeste müük maast lahus ja neile ihunuhtluse andmine 3) seati sisse vallakohus Eestimaal fikseeriti teokoormised, kehtis vallakohus 1816 a Eestimaal III seadused 1819 a Liivimaal III seadused
Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv. 1802 Tartu Ülikool taasavati. 1804 Talurahvaseadus. 23. mai 1816 Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 26. märts 1819 Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 1838 Õpetatud Eesti Selts (ÕES). Seadis eesmärgiks edendada Eesti rahva ajaloo, keele, kirjanduse ja maa tundmist. 7. september 1841 Pühajärve Sõda 1849 Talurahvaseadus. 1856 Talurahvaseadus.
nõudma. Kuna mõisnikud ei tahtnud enesele ainelist kahju saada, töötatigi talurahva jaoks välja puudulikud sätted. Vanameelne Balti mõisnik tahtiski talupoegadele ainult isiklikku vabastamist, sest see oli talle majanduslikult kasulikum kui maaga vabastamine.8 2. Ajalooline tagapõhi 2.1. Allika ajalooline käekäik, kehtivusaeg 2.1.1. 1816. aasta talurahvaseadusega analoogsed allikad 1816. aastaks on Eestis kokku kaks talurahvaseadust ning 1802. aasta regulatiiv „Iggaüks…“, millega talupojad said omandiõiguse vallasvarale ja talukoha põlise kasutamisõiguse. 9 Varasem, 1804. aastal vastu võetud talurahva seadus, kus talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, kaotas 1816. aastal vastu võetud seaduse tõttu kehtivuse. Samal ajal oskasid Balti mõisnikud aga 1804. aasta talurahvaseadusest kaasa võtta need paragrahvid, mis rääkisid vabadike kohustusest mõisale teoorjust teha. 10 Siiski jäi 1804
Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks 1765 Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse 1783 Paldiski sai linnaõigused 1784 Võru sai linnaõigused 1783-1796 Asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust 1797 eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma 1802 Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes 1802 taasavatakse 1710 aastal kinni pandud Tartu Ülikool 1804 Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud 1806 esimese eestikeelse ajalehena ilmus "Tarto maa rahwa NäddaliLeht"; suleti peagi
● Nõuanderaamatud ● Friedrich Wilhelm Willmanni teosed populaarsed Talurahva omavalitsus Talurahva reformide põhjused ● Pärisorjusliku mõisamajanduse kriis ● Mõisnike luksuslik eluviis ● Sisepinged ● Pärisorjus kahandas LääneEuroopas tsaarivalitsuse autoriteeti ● Valgustusideede mõju ● Aleksander I ja keskvalitsuse hoiak 1802 regulatiiv “Iggaüks…” ● Kehtis Eestimaa kubermangus ● Esimene talurahva seadustik ● Talupoeg sai õiguse vallasvarale ● Talude pärandatav kasutamisõigus, kui koormised tasutud. ● Piirati talupoegade müüki 1804 talurahvaseadused Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes ● EM kordas 1802 aasta seadus ● Pandi alus teokoormiste normeerimisele ● Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus
... 2.2. Missugused nimetatud seadustest muutsid teie arvates kõige rohkem talupoja elu? Põhjendage oma arvamust. (2 p) Talurahvaseadus ........................................................................................................................ Põhjendus 1) ................................................................................................................................................ 2) 3. Märkige olulisem, mida tõi nimetatud seaduse rakendamine. (4 p) 1802 Regulatiiv “Iggaüks” 1804 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadused 1816, 1819 Eestimaa ja Liivimaa talurahvaseadused 1849, 1856 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadused 9 ROOTSI AEG EESTIS I ÜLESANDED 1. Iseloomustage Rootsi-aegset kultuurielu Eestis. Esitage kolm näidet ja põhjendage nende tähtsust/tähendust. (6 p) Näide ..................
võinud talupojad elama minna) Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 24 · PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIS: Mõisnike tarbimise tase Talupoja Reformide 1802. aasta Rahutused hakkas ületama mõisate koormiste taotlused talurahva- talurahva majanduslikku kandevõimet tõus regulatiiv seas Napoleoni Talupoja Süvenes 1816. uus Pärisorjuse sõjad täiendavad majanduslik Eeestimaa kaotamine koormised surutis talurahvaseadus Eestis · PÕLLUMAJANDUS PÄRAST PÄRISORJUSE KAOTAMIST: 19. sajandil I poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning ligi 60 000 talu Mõisa põhisissetulek tuli teraviljakasvatusest
Talurahvas 19saj alguseks oli mõisamajanduses tekkinud kriis ületarbimise tõttu. Mõisatel suured laenud ja väiksesed sissetulekud, talupoegadel liiga suured koormised. 1801a sai keisriks aleksander 1. kes alustas baltikumis põllumajanduse ümber korraldamist vaatamata mõisnike vastuseisule. Riik lubas mõisadele laenu anda juhul kui nad leevendavad talupoegade seisukorda. Nii öelda katse projekt läänele näitamaks. 1802 eesti talurahva regulatiiv" iggaüks..." igaüks, see oli ainult eestis. · Talupoeg sai õiguse vallas varale. · Keelati koormiste tõstmine. · Piirati talupoegade müüki. · Koormised täitnud talupojalt ei võinud talu ära võtta. · Hästi majandav talupoeg sai õiguse talu edasi pärandada. Sarnane sedus võeti vastu liivimaal 1804a. Erinevused: · keelati talupoega müük. · Keelati taluperemeeste karistamine
kubermangudes. Katseväljaks jäid Balti provintsid, kus kõige pealt hakati tegelema talurahva küsimusega. Kui hakata veel parandama olukorda siis see võis halvendada mõisnike majandus olukorda. Aadel pidi arvestama keskvõimuga ja nende otsustega. Keskvõim otsustas parandada mõisnike majandusliku olukorda rajades esimest korda krediidi asutused mõisnike jaoks "Aadli pangad". Aadlid said võtta pikka ajalise madala intressiga laenu. Talurahva seadus ehk talurahva regulatiiv ehk igaüks, mida kinnitas tsaar Aleksandr I. Reform reguleeris ja täpsustas mõisniku ja talurahva kohustusi. 1802./1804. aasta talurahvaseadused: 1804 Liivimaa talurahva seadus- Liivimaa kubermangu mandri osa, ei puudutanud Saaremaad ja Muhumaad. kindlustas talupojale talu suhtes pärandatava kasutusõiguse ning talu vallas- ja kinnisvarale omandiõiguse. Talu koormised pidi kindlaks määratama vastavalt maa pindalale ja kvaliteedile
EESTI XIX SAJANDI I POOLEL PÄRISORJUSE KAOTAMINE 19. saj algul oli mõisamajandus sattunud tõsisesse kriisi. Mõisnike nõudmised hakkasid ületama nende majanduslikke võimalusi. Vene riiki naeruvääristati pärisorjuse pärast kogu Euroopas. Tsaar ALEKSANDER I (1801-1825) oli valmis talurahva olukorda kergendama. Esimesed aktid allkirjastas ta 1802 Eestimaa ja 1804 Liivimaa tarvis (tuntud kui regulatiiv "IGGAÜKS..."): · Talupoeg võis oma talu pärandada, kui kohustused mõisa ees on täidetud. · Normeeriti koormisi · Piirati veelgi mõisnike kodukariõigust Järeleandmised olid väikesed ja talupoegi eriti ei rahuldanud. Mitmel pool toimusid rahutused. Kaudselt viis pärisorjuse kaotamiseni Napoleoni tegevus, kes enda poolt vallutatud teistel Ida-Euroopa aladel oli seda teinud. Tahtes paista valgustatud monarhina andis Aleksander I 1816 Eestimaal ja 1819
samuti rahutusi vältida ning negatiivsest majanduslikust perioodist välja tulla. Üks moment, mis paljuski Eestimaa rüütelkonda reformide teele innustas 1802. aastal sisse seatud Krediitkassa, millest mõisad said laenu võtta. Sinna oli riik andnud sisse laenuna üsna suure summa (pool miljonit hõberubla). Sellist kassat sooviti ka Eestimaa alal. Sammud astutakse kiiresti. 1802 kevadel kiirelt koostatakse uus talurahva regulatiiv, mille juunis 1802 Maapäev ka heaks kiidab. Esitatakse kinnitamiseks Aleksander I-le. Keiser ei tekita probleeme, annab oma kinnituse 28.09. 1802. Tehakse ka talupoegadele teatavaks. Teksti tõlkijaks Keila pastor Otto Reinhold Holz (?). Seadus algab sõnadega Iggaüks... Selle kehtestamine jääb 1803. aastasse. Põhipunktid: 31
2) nimisõnade tuletamine (t(mine); t(-us) ; t (is); -dis; - dus; 3) liitkäändsõnad 4) liittegusõnad 5) sõnasarjad (laps,lapseaps, võõraslaps) Tagasivaade Eesti õigussõnavara kujunemisloole: Allikas: Vettik. Kull Eelugu: Varaseim säilinud maakeelne juriidiline tekst pärineb 16. saj teisest veerandist - see on sõdurivanne. Ridamisi hakatakse eestikeelseid seadusi välja andma 19. saj alguses. 1802. a ilmub nn Iggaüks - seaduse nime all tuntud regulatiiv. Järnevalt "Eestima Tallorahwa Seadus, Moisawannemattest noutud ja meie Sure armolisse Keisri Herrast kinnitud, 1805. aasta sees" jne. Enne Eesti riigi ja oma rahvusest kõrgharitud juristkonna teket sõltus õiguskeele areng paljuski juhusest. Puudus õiguskeele sihiteadlik kujundamine. Seadused olid ebaselgelt sõnastatud ja see põhjustas nt 1856. a Mahtra rahutused. Õigussõnavara kujunemine 1920-1940 ja oskussõnade komisjon: Oskuskeele aluseks ja eelduseks on üldkeele teatav tase. 20
annaabi.ee 
